Sinihallitusjuustu-brokkoli pirukas

Pirukapõhi:
u. 4.5 dl nisujahu
150 g hakitud võid
2 kuni 3 sl külma vett

Täidis:
1 spl võid
0.5 dl nisujahu
2 dl piima
2 tl (teralist) sinepit
200 g spargelkapsast (sobib ka külmutatud, kuid siis tuleb eelnevalt sulatada)
150-175 g tugevama maitsega sinihallitusjuustu
200 g kirsstomatit (või natuke vähem)
2 lahtiklopitud muna
musta pipart
soola

Valmistamine:
Suru või ja jahu näppude vahel mõnusaks pudiks, lisa vesi ning sega peaaegu ühtlaseks. Rulli kettaks (kuni Ø 30 cm) ning tõta see ettevaatlikult u. Ø 22-23 cm piru-/koogikavormi kohale ning suru korralikult vormi. Tee äärtele väikese noaga ilulõikus (ausaltöeldes jäi mul lõpuks seda taigent ikka päris korralikult üle, kuna ei tahtnud põhja ka liiga paksusk jätta...) ning pane vorm 15 min'ks külmkappi.
Vooderda tainapõhi küpsetuspaberiga ning kata kuivatatud ubadega. Pimeküpseta (st ilma vahepeal ubade alla piilumata) 200-kraadises ahjus 15 minutit. Siis eemalda küpsetuspaber ja -oad ning küpseta veel 5 minutit.
Pane või, jahu ja piim väikesesse potti ning kuumuta aeglaselt keemiseni. Sega vispliga pidevalt! Kuumuta 2 minutit, kuni mõnusalt paks, siis tõsta pott tulelt ning sega juurde sinep.
Lõika brokkoli väikesteks õisikuteks, ka varrejupid tee õhukesteks viiludeks. Kui kasutad aga värsket brokkolit, keeda teda ka soolaga maitsestatud vees 3 minutit, siis loputa ja jahuta kiiresti külma jooksva vee all. Nõruta hoolega. Kui kasutad külmutatud brokkolit, tuleb neil lasta vaid natuke sõelal nõrguda (keetma ei pea!).
Jaota spargelkapsaõisikud, kirsstomatid ja 2/3 juustust eelküpsetatud tainapõhjale.
Lisa lahtiklopitud munad jahukastmele ning maitsesta soola ja pipraga. Kalla kaste pirukapõhjale ning puista peale ülejäänud juust.
Küpseta 190-kraadises ahjus umbes 40 minutit, kuni täidis on kerkinud ja kuldne.
Eemalda pirukas vormist ning libista vaagnale. Serveeri soojalt või külmalt.

***

Soojalt soovitan!

Mõnus ja tervislik quiche'i laadne pirukas (järgmine kord proovin põhjas asendada osa võist nt toorjuustuga, et teda veidikene lahemaks ka saada - kui proovitud, kirjutan kindlalt ka siia!). Ja olgugi, et retsept on pikk, ei olnud ka tema valmistamine üldse keeruline!

Originaalses retseptis oli tegelikult täidises 3 muna ja natuke rohkem seda piima-jahu-või segu. Kuna aga ainuüksi brokkolid ja tomatid tahtsid üle mu pisikese 22 cm vormi äärte ronida, jätsin selle ühe muna ning umbes kolmandiku piimasegust välja. Ning ei ütleks, et tulemus selle tõttu karvavõrdki kehvem oli! Kuid juhuks, kui peaks olema suurem vorm, või äkki soov rammusama ampsu järele, mainisin ka need õiged kogused siin ära.

Mahlased õunamuffinid e. Hädaabimuffinid

150 g pehmet võid
2 dl suhkrut
2 keskmist muna
4 dl nisujahu
3 tl vanillisuhkrut
1 tl küpsetuspulbrit
0.5 tl kaneeli
1 dl piima või vett
2 dl tükeldatud õuna (umbes 4 keskmist õuna)
demerara pruuni suhkrut pealeraputamiseks

Hõõru pehme või suhkruga vahule, lisa ükshaaval vahustades munad.
Sega kuivained omavahel, sõelu tainakaussi, lisa piim ja õunakuubikud ning sega õrnalt läbi.
Muffinitainast tuleb segada nii vähe, kui võimalik!
Jaota tainas 12 võitatud või pabervormiga vooderdatud muffinivormi sisse.
Küpseta 225kraadises ahjus 15 minutit.

***

Heh. Nende muffinitega on üks lõbus lugu.

Kutsusin oma isa ja õed Tartusse külla, soolaleivatama ning niisama elu-oluga tutvuma. Plaan oli uhke - ärgata kell 9 (kui nad Tallinnast liikuma hakkavad) ülesse, meisterdada valmis pärmitaigen, kerkimise ajal tube koristades, ning vormida neist kaneelisaiakesed. Geniaalne juu, kas pole? Õnnetul kombel olin aga eelmisel õhtul käinud ühel sünnipäeval, kus tühja kõhuga sai selle vägijoogiga nõnda liialdatud, et hommikul olin võimeline vaid peavalu käes oiglemiseks ning vegeteerimiseks. Ei, pärmitaigna vormimine poleks mul mingil juhul õnnestunud. Voodistki välja saamine oli piisavalt suur katsumus.

Piinlik lugu - külalised kaugest linnast tulemas ja pakkuda nagu polegi midagi! Üritasin siis oma üpriski liikumatuid ajurakke veidikenegi ragistada ning üsna pea meenuski seesama õunamuffinite retsept, mida eelmisel õhtul vaadatud sai. Õunad olemas, või olemas ja muud polnudki nagu vaja. Lõpuks, peale mõningast turgutamist, sain end ka voodist välja veetud ning asusin tegema. Ning tagantjärele arvan, et need muffinid oleks olnud ka selges olekuks parem variant! Sest mitte ainult polnud nende valmistamine imelihtne, kuid nad tõesti tulid mõnusad kohevad ja mahlased. Nii et lõpp hea, kõik hea, ütlen ma selle peale. :) (Ning nüüd, 12 tundi hiljem, hakkab peavalu juba ka vaikselt taanduma!)

Kuna muffinid valmisid tormates ning vajusid oma paberist vormides üpriski laiali, ei hakanud pilti tegema. Küll järgmine kord jõuab!