Särtsakalt sidrunine külmsuitsulõhe risoto

Üks meie kodu suuri lemmikuid. Piisavalt lihtne, et valmistada vaid endale väsitava tööpäeva lõpus, kuid samas piisavalt peen, et sobiks serveerimiseks ka nõudlikele külalistele.

u 1,5 l keevat köögivilja puljongit
10 g võid
1 sibul
1 küüslauguküüs
300 g risoto riisi
150 - 175 g tükeldatud külmsuitsu lõhet
85 g mascarponet või toorjuustu
2 spl värsket või sügavkülmutatud tilli*
1 sidruni riivitud koor + mahla vastavalt maitsele
pipart
(peotäis rukkolat serveerimiseks)

Arvesta kohe, et risoto tegemiseks läheb vaja kahte plaati pliidil. Ühele aseta soojenema suurem pott, kus valmib risoto, ning teisel väiksem kastrul, kus puljong vaikselt keeb.
Tükelda sibul ja küüslauk. Vala kuumutatud suurde potti törts õli ning sulata selles või. Prae seal sibul klaasjaks. Järgmisena lisa küüslauk ja riis, keera kuumus veidi madalamaks, sega läbi ning prae neid 2-3 minutit. Vala peale u 2-3 dl keevat puljongit ning aeg-ajalt segades lase risotol rahulikult keeda, kuni enamik vedelikust on sisse imendunud. Korda eelmist sammu nii kaua, kuni riis on pehme (kuid endiselt kergelt al dente!) ja risoto mõnusalt kreemine (kuna seistes imab riis endasse veel vedelikku, olgu ta pigem vedel kui väga kuiv).
Eemalda pott tulelt ja sega sisse mascarpone (või odavama alternatiivina toorjuust), lõhe, till, pipar ja sidruni koor. Maitse, ning soovi korral lisa ka sidruni mahla.
Roog maitseb eriti hästi koos värske rukolaga, aga ka lihtne roheline salat sobib siia hästi!
Retseptist saab söönuks 3-4 inimest.
* Tegelikult kõlbab siia ka ca 0,5-1 tl kuivatatud tilli

PS! Minu pildid on tehtud järgmisel päeval. Lõpptulemus peaks olema natuke vedelam/kreemisem, kui pildil paistab.
PPS! Kui sul juhuslikult leidub kapis poolik pudel kuiva valget veini, lisa esimesel korral puljongi asemel hoopis väike klaasitäis seda. :)

***

Kuidagi ootamatu oli avastus, et ma polegi sellest roast veel kirjutanud. Nüüdseks on ta meie laual vähemalt 3 korda figureerinud, ning kui eelarve võimaldaks, teeks seda tiheminigi. Vaatamata veidike pikale juhendile valmib see üllatavalt vähese vaevaga. Tulemuseks on aga üks suussulavalt kreemine, särtsakalt-hapukas, täpselt paraja suitsu-nüansiga potitäis paradiisi! Kui poes leidub parasjagu soodsat külmsutsulõhet ning kasutada mascarpone asemel toorjuustu (või kui õnnetub mainitud komponendid vanematekodust "näpata" :D), on selle valmistamine veel kergem ka rahakotile!

Retsept pärit GoodFood'st. (Vahel mul on tunne, et kui poleks seda lehte ja nami-namit, siis jääks me kahekesi hoopis nälga :D)

Tissitort!

Inspireerituna nami-nami foorumist oli mul juba mõnda aega mõte teha üks selline veidike siivutum tort. Suurepärane võimalus selleks avanes siis, kui I (koos kunsti õppiva sõbraga) otsis kingi-ideed ühe sõbra sünnipäevaks. Minu väikesest ideest sattus I sõber ülltavalt vaimustusse ning juba varsti oli mulle saadetud isegi kaks joonist kujunduse ideedest. :D Kokkulepe jäi, et mina korraldan teostuse ning nemad maksavad kinni materjalid.


(Ei tea küll, mitmendat sünnipäeva tähistati? :D)

Kuna ma pole kunagi eriti suur biskviit-tortide fänn olnud, siis otsustasin täidiseks teha hoopis porgandikoogi. Eelnevalt mainitud retseptist tegin 1,5-kordse koguse. Enamiku tainast valasin ristküliku-kujulisse vormi (klassikaline lasagne vms. küpsetiste oma).
Umbes 1 cm paksune kiht tainast läks aga 16 cm'se diameetriga koogivormi, mille hiljem lõikasin kaheks kihiks, et "tisse" vooderdada.
Naha värvi kreemi sain tilgutades (retsepti juures antud) kreemi keedetud peedist pigistatud mahla (idee siit) ja veega pastaks segatud kakaod, kuni värv oli parajalt "nahane".


(Nibude vormimise ma jätsin kunstniku ülesandeks...)

"Tisside" jaoks vooderdasin esmalt 2 ümarat tee-tassi toidukilega. Sinna surusin eelpool mainitud porgandikoogi kettad (mis lõikasin tassi jaoks väiksemaks). Sisse valasin kreemi. Kreemi retsept siis vastavalt:

1 tl želatiini
1 sl vett
pool tuubi Alma vanilli kohupiimakreemi (u 150 g)
pool pakki Farmi toorjuustu (u. 75 g)
maitse järgi suhkrut
1 apelsini peenelt riivitud koor
u 2 sl apelsinist pigistatud mahla

Lasin želatiinil külma vee sees u 10 min paisuda. Segasin kokku kohupiima, toorjuustu, suhkru ja apelsini koore. Valasin želatiinile juurde apelsini mahla ning kuumutasin segu mikrolaine-ahjus paar sekundit, kuni želatiin täielikult lahustunud. Vispliga segades lisasin kreemile želatiini-segu. Kogu segu valasin porgandikoogiga vooderdatud vormidesse ning lasin neil u 3 tundi külmkapis taheneda. (NB! Kreemi võib veidike üle jääda)

Tarretunud "tissid" asetasin porgandikoogi ristkülikule. Tissid lõikasin veidike madalamaks ning ristküliku (väga eba-realistliku) naise-kujuliseks. Kleidi jaoks rullisin martsipani õhukeseks, asetasin (kreemita!) koogile, ning lõikasin kleidi-kujuliseks. Eemaldasin martsipani, katsin koogi kreemiga (siludes ja "vormides" =)). Viimasena asetasin koogile "kleidi", mille värvisin pintsliga roosaks peedist pigistatud mahlaga. Mustad detailid sain, kui sõtkusin martsipanile juurde purustatud söetablette (idee siit).



Eks lõpptulemuses esines ka väikeseid vigu ning erines veidike mu esmasest ettekujutusest... Samas kokkuvõtvalt julgen väita, et oma 1. katsetuse kohta (nii martsipani, täidetud "tisside" kui ka toidu värvimisega) olen tulemusega väga rahul. Ka sünnipäevalaps näis kingi üle õnnelik olevat ning kahemõttelisi nalju jagus kogu õhtuks.


(Suur dilemma - kust ja kuidas lõigata?)

Laimi ja rohelise teega muffinid

Ootamatu, aga väga mõnusa maitsekombinatsiooniga. Glasuur on rangelt vabatahtlik.

150 g sulatatud võid
2 dl suhkrut
0,5 dl mett (vedelalt)
2 muna
4,5 dl jahu
4 tl peeneks jahvatatud rohelise tee lehti
2 tl küpsetuspulbrit
2 tl vanillisuhkrut
1 laimi riivitud koor
2 spl laimi mahla
2 dl hapukoort

Sega omavahel või, suhkur, mesi ja munad. Eraldi suuremas kausis sega omavahel kõik kuivained ja laimikoored. Tee keskele õõnsus ja sega seal omavahel hapukoor ja laimimahl ning vala sinna peale või-muna segu. Sega taimas läbi võimalikult väheste liigutustega ja tõsta portsud muffinivormidesse. Küpseta 200-kraadises ahjus 25-30 min, kuni pealt kuldsed. Soovi korral valmista küpsemise ajal ka lihtne glasuur (retsept allpool):

1 dl (/3 dl)* tuhsuhkrut
100 g toorjuustu
(soovi korral veidike laimi koort)

Sega ained puulusikaga omavahel ühtlaseks ja määri või suru läbi kondiitripritsi jahtunud muffinitele.
* Originaalretsept nõudis 3 dl suhkrut, mina panin aga oluliselt vähem ja sai ikka natuke liiga magus. Tappis muffini enda huvitava maitse ära. :)

***

No nende muffinite teost on tegelikult juba lausa kuu aega möödas. Kuna retsept ei olnud mitte ainult paberkandjal vaid ka soome keeles, tundus tema ümber toksimine lihtsalt ületamatu vaev olevat. :D Õnneks ma aga võtsin end kokku ja lõpuks jõudsid need väärt muffinid ka siia!

Maitsekombinatsioon oli tõepoolest üllatav. Heas mõttes üllatav. :) Selline "maine" (otsin vastet ingl. kl sõnale earthly) ja mahe roheline tee ning särtsakas laim sobisid kokku imehästi. Muidugi on ka kõik klassikalised marja või šokolaadi muffinid maitsvad, aga need olid väga mõnusaks vahelduseks. Lisaks olid muffinid muidu ka konsistentsilt pehmed ja mahlased.

Retsepti rebisin välja ühest ema soomekeelsest sisustusajakirjast. Kui mu mälu ei peta, siis ajakiri oli Divaani.

Roosa maasika-kohupiimatort

Ohtrate marjadega, maitsev ja värskendav tort. Ideaalne palavale suvepäevale!

100 g Digestive küpsiseid
50 g võid
500 g maasikaid
150 g toorjuustu
600 g Alma vanilli kohupiimakreemi
0,75 dl suhkrut
3-4 sl meelepärast mahla
3,5 tl želatiini*

Vooderda 22 cm läbimõõduga koogivorm toidukilega. Sulata või mikrolaineahjus. Purusta pudrunuiaga küpsised ja vala peale sulavõi. Sega ühtleseks ning vajuta segu koogivormi põhja. Pane külmkappi tahenema.

Jaota maasikad pooleks. Seejärel jaota üks poole veel pooleks (et jääks 250 g ja kaks osa 125 g). Tükelda 250 g maasikaid väikesteks tükkideks. Võta 125 g maasikaid ja tee nad suure kausi põhjas saumiksriga täiesti puruks - see on koogile ilusa roosa värvi andmiseks. Miksriga sega hulka ka toorjuust. Kui segu ühlane vala peale ka kohupiimakreem ja suhkur. Mikserda minutike, et kõik ikka segunenud oleks.
Vahepeal sega želatiin väikese tassi põhjas mahlaga. Kui želatiin paisunud, hakka seda tasapisi soojendama. Pane ta paariks sekundiks mikrolaineahju ja sega, korrates neid samme, kuni puru täielikult lahustunud. Seejärel käivita taas mikser ja vala želatiin peenikese nirena kohupiima-segusse. Lõpuks sega kreemile hulka eelnevalt tükeldatud maasikad (250 g). Vala segu kilega vooderdatud koogivormi ning jäta ta külmkappi vähemalt 4ks tunniks, soovitatavalt üleöö, tahenema. Viimased 30 min võib ta palaval suvepäeval ka sügavkülmas veeta. Alles jäänud neljandiku maasikatega kaunista kook - lõika nad kas viiludeks või sektoriteks ja puista koogile vahetult enne serveerimist.

* Mina kasutasin 2,5 tl želatiini ja tulemus jäi väga pehme. Kokkamine blogis tehtud versioonis oli edukalt suurendatud želatiini kogust, mis tõttu muutsin ka oma retsepti vastavalt. (26.06.11)

***

Paar päeva tagasi käisid mul külas poolõed koos imetoreda 3-aastase õetütrega. Nende tuleku puhul tahtsin kindlasti ka ühe mõnusa tordi valmistada. Kuna just oli saabunud terve hunnik maasikaid vanaemalt, oli maasikatort loogiline valik. Lisaks soovisin ma teha torti ka veidike lõbusamaks ja värvilisemaks, milleks sobisid püreestatutud maasikate roosa värv imehästi. Kuna sobivat retsepti ei leidnud, asusin ise leiutama. Kui tohib nii iseenda kohta öelda, siis minu esimese tarretatud tordi kohta polnud tulemus üldse mitte paha. :)

Tulemus jäi mõnusalt kerge (kuid mitte lahja!) ning pehme maitsega. Kuna ei julgenud želatiiniga liialdada oli ta ka üpriski pehme . Seega palaval suvepäeval seda torti pikalt väljas hoida ei maksa, aga süües on ta eriti mõnus siidine. Lisandeid talle juurde pole vaja, kuna maasika-kohupiima kooslus on juba piisavalt vaheldusrikas. Ühesõnaga, minuarust oli tort väga hea ja võimalusel (ehk siis *nuuks nuuks* järgmise aasta maasikahooajal) kavatsen kindlasti korrata! Seda enam, et esimene pilt sai mul laenatud fotokaga kehvades oludes tehtud. Kindlasti ei kajasta ta adekvaatselt tordi olemust, aga parema puudumisel lisan ta ikka siia lõppu:

Kõrvitsa-juustukook väikese viskiga

Taevalikult kreemine ja mõnusalt maitsekas kook.

Koostis:
140 g Vilma kondentspiima küpsiseid
2 spl suhkrut
0,5 tl kaneeli
0,5 tl jahvatatud ingverit
0,25 tl jahvatatud nelki
VÕI 1 tl piparkoogimaitseainet
6 spl (60 g ) sulatatud võid

680 g toorjuustu
1,1 dl suhkrut
1 spl maisitärklist
1,5 tl kaneeli
0,5 tl ingverit
0,5 tl muskaati
0,5 tl soola
3,5 dl kõrvitsapüreed*
3 muna
1,1 dl fariinisuhkrut
2 spl vahukoort
1 tl vanillit
1,5 spl viskit

Valmistamine:
Suru küpsised ühtlaseks puruks, sega hulka suhkur ja maitseained. Nirista peale ka sulavõi ja suru puru korralikult koogivormi põhja. Alternatiivina, väikeste koogikeste jaoks, võid segu ka 12 muffinivormi vahel jaotada. Küpseta 175-kraadises ahjus 10 minutit.

Pane toorjuust suurde kaussi ning mikserda (vahepeal hoolikalt ääri segusse kraapides) paar minutit, kuni ta ühtlane ja kohev. Eraldi kausis sega omavahel tavaline suhkur, tärklis ja maitseained. Kalla suhkrusegu toorjuustule ning mikserda ühtlaseks. Samas kausis, kus oli suhkur, vispelda omavahel kõrvitsapüree, muna, fariinisuhkur, koor, vanilli ja viski. Lisa ka see toorjuustule ning mikserda kõik ühtlaseks. Vala täidis eelküpsetatud põhjadele - ära muretse kui ta liiga vedel tundub - ahjus taheneb ta ilusasti ära. Küpseta 50-60 min (vähem, kui tegid muffinivormides), kuni täidis pealt settinud. Lase täielikult jahtuda enne vormist eemaldamist.

* Kõrvitsa püreestamiseks laota jämedamad kõrvitsaviilud ahjuplaadile ning küpseta neid 190-kraadises ahjus u 30 min, kuni tükid täiesti pehmed. Kraabi sisu koore küljest ära ning püreesta. Retseptis vajaliku koguse jaoks läheb vaja natuke alla veerandi tavalisest kõrvitsast.



***

Selle retsepti postitamiseks kulus mul rohkem kui nädal. Pildid olid ilusasti internetti laetud ja ka tekst eesti keelde tõlgitud-mugandatud. Aga kuna ma lihtsalt ei suutnud mõelda välja piisavalt erilisi sõnu, millega seda kooki kirjeldada, jäi ta siia ootama.

Minu jaoks eksisteerib nelja tüüpi kooke: on koogid, mis lihtsalt pole eriti head (no kõiksugused võikreemi-vahukoorehunnikud lihtsalt tekitavad minus kerget iiveldust), on keskpärased koogid, mida hea nii saia asemel tee kõrvale süüa ning on koogid, mis on tõesti nii head, et ka peale tugevat sünnipäevaeinet tõuseb käsi 2. või 3. tüki järele. Ja siis. Ja siis on koogid, mis on midagi veel enamat... Sellised, mille puhul peale 1. tüki lõpetamist ei saagi aru, mis just juhtus. Mis müstilised maitsekombinatsioonid need olid, mis reaktsioonid just toimusid. Kõik need erinevad maitsenüanssid ajavad su lõpuks nii segadusse, viivad isegi kergesse transsi, et märkamatult oledki pool kooki üksinda nahka pistnud. Vat sellesse kategooriasse kuulus ka käesolev kook.

Juba 3. korda selle aasta jooksul tõi mulle mu vanaema kõrvitsat. See kõrvitsa avamine on alati meil natuke "suurem sündmus" (sest kurke, purgisalatit ja mett saan ma aastaläbi), millega kaasneb ette planeerimine ning vanaisal suurem sõit läbi minu ja mu noorest emmest onutütre kodude. Seekord olin õnneks juba ka paremini ette valmistunud. Teadsin, et kindlasti tahan proovida lihtsat grillitud kõrvitsat soola-pipraga ning siis kas kohupiima- või juustukooki. Kui grillitud kõrvits lisandina jättis mind üpriski külmaks (olgugi, et teda nami-namis palju kidietud), siis see kook oli nii palju rohkem, kui oleks osanud oodata. :) Vähemalt on mul järgmiseks kõrvitsa-korraks üks kindel retsept juba olemas.

Lisamärkusena: Mina valmistasin 1/3 (kolmandiku) koogi retseptist. Tegin 4 pisikest koogikest võitatud muffinivormides. Täpselt paras mul üksi maiustada. Täidist jäi küll natuke üle, aga see sai siis lihtsalt ilma põhjata ära küpsetatud ja "desserdina" söödud.

Tänud retsepti eest ühele mu lemmikblogile, The Way The Cookie Crumbles.

Manhattani toorjuustukook

Imemaitsev, siidine ja kergelt hapukas juustukook. Klassika - selle sõna parimas tähenduses.

110g (8-9 tk) Digestive-küpsiseid

2 sl suhkrut

50 g sulatatud võid

400 g toorjuustu

75 g suhkrut

2 muna

0.5 tl vanilliekstrakti

Kate:

250 g hapukoort

2 sl suhkrut

0.5 tl vanilliekstrakti

Sega purustatud küpsised, suhkur ja sulatatud või. Suru küpsisepuru 20-23 cm läbimõõduga lahtikäiva koogivormi põhjale. Pane külmikusse.

Valmista täidis. Sega kõik ained omavahel, soovi korral vahusta kergelt mikseriga. Vala täidis küpsisepõhjale ja küpseta 180kraadises ahjus 25-30 minutit, kuni mass on enam-vähem hüübinud.

Lase 20 minutit jahtuda.

Sega hapukoor, suhkur ja vanill, vala ettevaatlikult jahtunud koogile. Küpseta 230kraadises ahjus 5-7 minutit, kuni on näha, et hapukoorekiht on pealt veidi kuivemaks muutunud.

Lase enne serveerimist põhjalikult jahtuda ning võimalusel paku kõrvale värskeid marju (või hapukat toormoosi).

NB! Veendu, et toorjuust oleks kvaliteetne. Sobivad nt Philadelphia ja Exuisa ja vast ka Crem Bonjour. Rama Crem Bonjour on aga kohupiimamääre!

***

Elu esimene kook, mille valmistasin, oli (šokolaadi) juustukook. Retsepti leidsin raamatust "Low-fat desserts" ning teadmatuses kasutasin toorjuustu asemel väherasvast merevaiku. Katteks sai lihtsalt sulatatud šokolaad, mis, nagu aimata, muutus koogi peal kivikõvaks. Kook ise tuli kergelt soolase maitsega ning kahtlase konsistentsiga. Sõin ta üksinda ära. :P

Pean piinlikkusega tõdema, et sellest ajast saati ei olnud julgenud juustukooki valmistada. Pealegi on nad alati väga rammusad ning retseptid nõuavad ligikaudu kilo toorjuustu! Pigem teen siis kohupiimakooki... (odavam ja tervislikum!) Tulid aga soolaleivaks külla Indreku vanemad. Kuna teadsin, et Indreku isa on suur maiasmokk ning kahjuks Indreku peal mul juu võimalust magusaid küpsetisi katsetada pole, tahtsin valmistada midagi erilist. Poisi vanematele mulje avaldamiseks tundus kõige parem olevat üks rammus aga siidine ja elegantne juustukook!

Retsepti otsides jõudsin taas otsapidi nami-nami.ee'sse, mille foorumis parasjagu ka juustukookidest jutt oli. Järjest tulid kiidusõnad just sellele koogile ning minu üllatuseks nõudis ta ka tavapärasest poole vähem toorjuustu! Polnud küsimustki, millist retsepti valida. Ja pean tõdema, et liitun nende kiidulauluga. Minu põlgamine juustukookide suhtes on igavesti kadunud ja kui vaid südametunnistus lubaks, sööks seda tiheminigi!