Banana bread e. Mahlane banaanikeeks

Imemaitsev ja külluslik küpsetis, mis on salakavalalt peitunud igava saia rüüsse. Banaanid aitavad hoida teda pehmena päevi ning alkoholis leotatud rosinad lisavad veidike kelmikust.

100 g rosinaid
75 g rummi*
4 väiksemat küpset banaani
175 g (u 3 dl) jahu
2 tl küpsetuspulbrit
0,5 tl söögisoodat
0,5 tl soola
100 g võid
125 g suhkrut
1 tl vanillisuhkrut
2 muna
u 60g kreekapähkleid, hakitud

Pane rosinad väikesesse kaussi ning vala neile rumm. Lase rosinatel natuke aega (u 1 tund) imbuda.
Püreesta pudrunuiaga banaanid, segu võib jääda veidike tükiline (st, päris beebitoiduks pole neid vaja teha :)). Keskmises kausis sega omavahel jahu, küpsetuspulber, söögisooda ja sool.
Sulata pliidil/mikrolaine ahjus või. Suures kausis sega esmalt omavahel või ja suhkur ning seejärel klopi ükshaaval juurde munad. Vala hulka ka banaanipüree, rosinad, pähklid ja vanilli suhkur ning sega ühtlaseks. Lisa taignale kuivained, jaokaupa, segades peale igat lisamist. Vala tainas võitatud ja jahuga üle puistatud saiavormi ning küpseta 170-kraadises ahjus 60-75 minutit, kuni hambaork väljub keskelt puhtana. Kui ta hakkab pealt liiga kärmelt pruunistuma (mis juhtub minu ahjus väga tihti), kata kook fooliumiga.
Lase koogil esmalt vormis jahtuda ning seejärel kalluta ta sealt välja. Serveeri viilutatuna. Keeks säilis mul külmkapis ligi 5 päeva (vaid tänu suuurele enese-distsipliinile). Eriti maitsvaks muutus ta taas peale röstimist.

* Mina kasutasin rummi asemel juba aastaid seisnud Vana Tallinnat ning vähendasin veidi suhkru kogust.

***

Selle koogi valmistamiseks võtsin küll pikalt-pikalt hoogu. Esimesel korral ostsin omaarust komponendid valmis ning hakkasin kooki valmistada, et avastada, et I oli vahepeal 2 banaani nahka pistnud. Siis järgmine kord, kui mul oli piisavalt banaane, ei tekkinud mul enam küpsetamiseks sobivat hetke ja banaanid rändasid sügavkülma. Kolmandal katsel jõudsin juba rosinad ligunema panna kui äkki plaanid muutusid ning rosinadki sügavkülma banaanidele seltsi rändasid. Kui ma lõpuks valmistamiseni jõudsin, pani muidugi muigama küll, et nii lihtne asi nii kaua aega võttis. Aga vähemalt oli ootamine asja väärt ja kook-keeks-sai (nimetagu, kuidas meeldib) oli väga maitsev.

Irooniliselt, pean tõdema, et viimasel ajal näevad ka mu blogi-postitused välja samasugused, nagu see viimane küpsetamine. 1. päeval valin-töötlen pildid, 2. päeval kirjutan retsepti, 3. päeval lisan ülejäänud "teemavälise" jutu ja vahel alles 4. päeval laen ülesse ja lisan pildid. Eriti piinlikuks kipub olukord, kui vahe nende päevade vahel venib omakorda mitme päeva- või koguni nädalapikkuseks. Aga eks peab leppima sellega ning tundam rõõmu, et niigi palju vaba aega on. Ma loodan, et ka mu tilluke lugejaskond pole minust veel loobunud, kuna hindan väga igasugust tagasisidet, mis Teilt saanud olen! :) (Aga tegelikult on see blogi siiski mu enda tarbeks ja lõbuks ning ma kavatsen siia postitada veel ka siis, kui kõik teised ammu läinud. :P)

On vist aimata, et antud postitus on ka üks neist, mille valmimine võttis mitu päeva aega. Kuna olgem ausad, kõige selle tärkava rohelisega tundub narr hakata nö igihaljastest banaanidest kooki küpsetada. Aga kuna veel nädalaid hiljem mäletan ma, et tegu oli ühe tõesti-tõesti maitsva küpsetisega, ei saanud ma teda ka jagmata jätta. Nii et kui kellegil peaks rabarber juba ära tüütama (ei tasu oblikhappega ka liialdada), siis vahelduseks võib juu, nii talve-nostalgias, pöörduda tagasi vana hea banaani poole.

Retsepti autor on geniaalne Nigella Lawson, mina aga sain ta nami-namist.

Kiire banaanijäätis

Kõige lihtsam jäätis maailmas! Tulemus jääb aga väga mõnusalt kreemine ning maitsekas.

Tegu on tõesti maailma lihtsaima jäätisega, mille edukuse tagab üksainus koostisosa - banaan. Valmistamisega saab hakkama ka kõige algajam kokk ning tulemus jääb tõsiselt maitsev. Sobib nii lastele, suhkrunäljas tudengitele kui ka niisama maiustajatele.
Selle maitsva jäätise valmistamiseks tuleb vaid visata sügavkülma üks kooritud banaan. Kui ta külmunud on tuleb ta vaid püreestada (saumiksri, köögikombaini või blenderiga) ja maitsestada vastavalt soovile. Tulemus jääb uskumatult jäätise moodi, olles samas kordades tervislikum. Käesoleval pildil on kujutletud kakao ja kookosega maitsestatud versioon, mis mu isiklikuks lemmikuks kujunenud. Samas selle retsepti puhul võib tõesti lasta vaid fantaasial lennata, segades hulka kõiki oma lemmik-komponente (maitseaineid, küpsiseid/pähkelid, moose - mida iganes!).
Neile, kes ei taha uskuda, et nii lihtsalt saab valmistada nõnda mõnusat jäätist, olen lisanud põhjaliku samm-sammult juhendid:


Võta üks korralikult küps banaan, nuga ja lõikelaud.


Koori ja tükelda see banaan.


Pane banaanitükid külmakindlasse anumasse (kui plaanid püreestamiseks kasutada saumiksrit, vali võimalusel selline, kuhu ka mikser sisse mahuks) ja pista sügavkülma.

Mõni tund hiljem on sul vaja vaid tükid püreestada, soovi korral maitsestada ja värsket jäätist nautida. :)

Tänud "retsepti" eest the kitchen lehele.

Kookose-banaani kohupiimakook

Uudse ja väga mõnusa maitsega kohupiimakook. Meenutab õige natuke šokolaadita Bounty kommi.

Koostis:

200 g küpsiseid
75 g võid
400 g kohupiimapastat
2 muna
1 dl suhkrut

1-2 tl vanillisuhkrut
2 + 0,5 dl kookoshelbeid
1 küps banaan

Valmistamine:

Tee küpsistest (mina kasutasin Selga kondentspiima ja Digestive segu) ühtlane puru. Sulata või, sega küpsistesse ja suru segu väikese koogivormi põhja.

Suru banaan ühtlaseks massiks. Vala peale suhkur, vanilli ja munad ning klopi ühtlaseks. Kui tahad natuke mahedamat kooki, võid esialgu ka vaid poole suhkrust panna ning lõpus maitse järgi juurde lisada. Kalla segule peale ka kohupiim ja 2 dl kookoseid ning sega ühtlaseks. Küpseta 200-kraadises ahjus 30-40 minutit. Vahetult peale väljavõtmist raputa koogile ülejäänud kookoshelbed.

***

Nähes seda retsepti olin veendunud, et sellest tuleb imehea kook - kohupiim, banaan ja kookos - what's not to like? Seega sain eriti suure üllatuse osaliseks kui see kook tuli välja veelgi parem, kui ma oodata oskasin! Maheda kohupiima sees oli tunda kerget banaanimaitset ning mõnusalt krõbedaid kookostükke. Lisaboonusena, ei sisalda kook ka meeletutes kogustes rasvu. Tänu oma lihtsusele hakkab ta tõsiselt konkureerima sidruni-beseekoogiga mu lemmiku kohale. :) Originaal retseptis oli küll soovitatud põhja eelküpsetada, kuid kuna mul kõrbes ta selle tulemusena lõpuks ära, jätsin selle punkti siia kirjutamata.

Retsepti leidsin Kokkama blogist (kes omakorda sai inspiratsiooni kolmandalt isikult). Minu maitsemeel küll eelistas natuke magusamat kooki (tegin siia ka vastavad muudatused), kuid suured tänud talle siiski maitsva leiutise eest.