Särtsakalt sidrunine külmsuitsulõhe risoto

Üks meie kodu suuri lemmikuid. Piisavalt lihtne, et valmistada vaid endale väsitava tööpäeva lõpus, kuid samas piisavalt peen, et sobiks serveerimiseks ka nõudlikele külalistele.

u 1,5 l keevat köögivilja puljongit
10 g võid
1 sibul
1 küüslauguküüs
300 g risoto riisi
150 - 175 g tükeldatud külmsuitsu lõhet
85 g mascarponet või toorjuustu
2 spl värsket või sügavkülmutatud tilli*
1 sidruni riivitud koor + mahla vastavalt maitsele
pipart
(peotäis rukkolat serveerimiseks)

Arvesta kohe, et risoto tegemiseks läheb vaja kahte plaati pliidil. Ühele aseta soojenema suurem pott, kus valmib risoto, ning teisel väiksem kastrul, kus puljong vaikselt keeb.
Tükelda sibul ja küüslauk. Vala kuumutatud suurde potti törts õli ning sulata selles või. Prae seal sibul klaasjaks. Järgmisena lisa küüslauk ja riis, keera kuumus veidi madalamaks, sega läbi ning prae neid 2-3 minutit. Vala peale u 2-3 dl keevat puljongit ning aeg-ajalt segades lase risotol rahulikult keeda, kuni enamik vedelikust on sisse imendunud. Korda eelmist sammu nii kaua, kuni riis on pehme (kuid endiselt kergelt al dente!) ja risoto mõnusalt kreemine (kuna seistes imab riis endasse veel vedelikku, olgu ta pigem vedel kui väga kuiv).
Eemalda pott tulelt ja sega sisse mascarpone (või odavama alternatiivina toorjuust), lõhe, till, pipar ja sidruni koor. Maitse, ning soovi korral lisa ka sidruni mahla.
Roog maitseb eriti hästi koos värske rukolaga, aga ka lihtne roheline salat sobib siia hästi!
Retseptist saab söönuks 3-4 inimest.
* Tegelikult kõlbab siia ka ca 0,5-1 tl kuivatatud tilli

PS! Minu pildid on tehtud järgmisel päeval. Lõpptulemus peaks olema natuke vedelam/kreemisem, kui pildil paistab.
PPS! Kui sul juhuslikult leidub kapis poolik pudel kuiva valget veini, lisa esimesel korral puljongi asemel hoopis väike klaasitäis seda. :)

***

Kuidagi ootamatu oli avastus, et ma polegi sellest roast veel kirjutanud. Nüüdseks on ta meie laual vähemalt 3 korda figureerinud, ning kui eelarve võimaldaks, teeks seda tiheminigi. Vaatamata veidike pikale juhendile valmib see üllatavalt vähese vaevaga. Tulemuseks on aga üks suussulavalt kreemine, särtsakalt-hapukas, täpselt paraja suitsu-nüansiga potitäis paradiisi! Kui poes leidub parasjagu soodsat külmsutsulõhet ning kasutada mascarpone asemel toorjuustu (või kui õnnetub mainitud komponendid vanematekodust "näpata" :D), on selle valmistamine veel kergem ka rahakotile!

Retsept pärit GoodFood'st. (Vahel mul on tunne, et kui poleks seda lehte ja nami-namit, siis jääks me kahekesi hoopis nälga :D)

Seene, pommu ja kartuliga karri

Kindlasti mitte kõige kaunima, kuid siiski ausa ja koduse välimusega roog. Igal-juhul kõik, mis jääb puudu välimuses, teed ta tasa oma maitses.

1 sibul
3-4 kartulit
1 pommu e baklažaan
250 g seeni (nt šampinjone)
150 ml puljongit
400 ml kookospiima
2-4 sl karripastat
värsket koriandrit serveerimiseks

Tükelda köögiviljad: haki sibul peeneks, kartul 1-2 cm'ste külgedega kuublikuteks ning pommu lõika esmalt ketasteks ning seejärel neist laiad viilud/sektorid. Lõika ka seened väiksemaks, kui selleks vajadus on.
Kuumuta ühes suuremas pannis/potis õli ning viska sinna sibul ja kartul. Prae kergel kuumusel u 5 min, kuni kartul veidike pehmenenud. Lisa pommu ja seened ning prae paar minutit. Vala potti vedelikud ("puljongi" asemel olen pannud lihtsalt vett ning veidike puljongi-maitseainet) ning vastavalt maitsele karripastat (punast, kollast, rohelist - mida iganes sul käepärast on). Lase roal kergelt mullitada u 10 min, kuni kartul söömiseks piisavalt pehme. Puista peale värsket koriandrit ja söö lusikaga kausist või serveeri kas riisi, naan-leiva (retsepti postitan kunagi hiljem) või muu meelepärase saiaga.

***

Loodan, et kõigil oli mõnus vastla-/naistepäev. Minu oma kahjuks lõppes üpriski nukralt. Nimelt otsustasime I'ga kelgutama minna. Mul oli see esimene kelgutamine üle mitme-mitme aasta, seega olin veidike ärev, kuid sõprade seltsis tundus idee juu mõnus. Peale mõningast niisama piilumist võtsin ka julguse kokku (kerge argpüks olen ma alati olnud...), ronisin seltskondlikule kelgule ja tuhisesin alla poole. Kahjuks valisime selleks kohaks aga ühe ootamatult hüppelise ja järsu külje künkast, mis tõttu ma maandusin väga valusasti oma näole. Suure muhuga kulmul. Tunnike hiljem oli sellest saanud paistes silmalaug. Ja täna hommikuks suur tume-lilla silmaümbris. Ja peavalu. Kogu õhtu veetin silmal erinevaid sügavkülmutatud asju hoides lootes, et see aitab paistetuse vastu. Ei aidanud. Ja kooli läksin ma päikseprillidega ning lahkusin sealt poole päeva pealt.
Ma vist ei kelguta enam kunagi... :P

Tegelikult ei ole mu eesmärk üldse mitte kurta oma "rasket elu" siin blogis 2 postitust järjest. Üritan lihtsalt näidata, et ka mul on selliseid päevi, mil vaatamata mu suurest kokanduskirest, tekib tahtmine õhtusöögi tegemine kõrvale jätta ja lihtsalt voodisse kerra tõmmata. Kuna aga kõht siiski koriseb ja üle ühe päeva valmistoite ei taha ka süüa, tulevad appi retseptid, nagu see siin. Kõik valmib kiirelt ja ühes potis, roog on toitev ka ilma lisanditeta, ning mis kõige olulisem, meeletult maitsev. Tõestuseks ehk, et rooga järgmisel hommikul pildistades juhtus täiesti märkamatult see:

Mainin ka seda, et see väike kausitäis oli ainuke, mis suurest potitäiest alles jäi. Lisaks veel sõi I lausa 2 portsu, olgugi, et talle seened üldiselt ei maitse. Ja selle kohta, et liha seal roas ei leidunud, ei tulnud mitte ühtegi märkust. :) Soovitan!

Retsept BBC Good Food'st.

Õunamoosi pannkoogid e. "Kuidas ühe söögikorraga terve purk õunamoosi hävitada"

Paksud ja pehmed pannkoogid, mis üllatavad oma õunase maitsega.

2 muna
0,5 tl soola
2 dl õunamoosi
(paar tl suhkrut*)
0,5 tl soodat
175 g jahu
1 dl piima
0,5-1 tl kaneeli
võid praadimiseks

Klopi munad soolaga kergelt läbi. Lisa õunamoos, sooda ja jahu. Kui moos pole väga magus, võid lisada ka suhkrut. Vala juurde piim ning vastavalt maitsele ka kaneeli. Kuumuta pann keskmisele kuumusele.
Vala pannile törts õli ning sulata selles killuke võid (õli on selleks, et või kärssama ei läheks). Tõsta tainas supilusikaga pannile. Prae kooke, kuni peale tekivad kerged mullid ning alt paistab ilus kuldne. Pööra koogid ümber ning prae ka sealt poolt kuldkollaseks. Korda ülejäänud taignaga, kuni su ees laiutab ilus kuhi pannkooke.

Parim kaaslane neile on õunamoos ning soovil ka törts hapukoort.

***

Tegelikult ootab praegu 2 soolast ja imemaitsvat retsepti postitamist. Aga täpselt nagu mul tekkis eilsel ülikiirel pühapäevahommikul isu neid süüa, tekkis mul nüüd isu nad siia postitada. Lõpuks ometi saan ma seda viimast ka teha, kuna täna on tõesti esimene hingetõmbe hetk kodumaa sünnipäevast saati. Ülikool, see pole naljaasi. :)

Aga kui pannkookidele tagasi, siis väikese positiivsuse-laksu andsid nad kiirele ajale küll. Õuna-kaneeli maitse pannkoogis oli mõnusalt üllatav. Õunamoos sobis sinna juurde ka nagu rusikas silmaauku (Loogika: ega küll küllale liiga tee :)) ning nõnda tühjeneski, täiesti märkamatult, üks moosipurk, mis juba ligi 2 aastat oma aega oodanud oli. Lisaboonusena sain nende pannkookidega osaledaka seekordsel (pannkoogiteemalisel) nami-nami kooskokkamisel.

Retsepti leidsin Köögitoimkonnast.