Rabarberi kissell

Klassikaline kissell, oma täies võlus. Mitte liiga magus ja täpselt parajalt rabarberine.

3 suuremat rabarbrivart
1 l vett
1,5 dl suhkrut
4 sl maisitärklist

Tükelda rabarbrid ja aja veega suures potis keema. Lisa suhkur alles siis, kui nad on pehmenenud. Väikeses topsikus sega ka tärklis paari spl külma veega ning nirista segu keevale kissellile juurde. Keeda veel 2-3 minutit ja eemalda siis tulelt. Söö kas koos törtsu kohupiimakreemiga või joo jahtununa niisama.

***

Minu elu esimene kissellitegu. Ja vastupidiselt eelarvamustele, ei olnud see kohe üldse mitte keeruline. Et mitte öelda, et lausa lihtne. Baasiks võtsin küll nami-nami retsepti, kuid lõpuks (peamiselt köögikaalu puudumise tõttu) lähtusin ikka omaloomingust. Ka suhkrut ja tärklist doseerisin vastavat sisetundele ja maitsele. Ja tulemus jäi väga mõnus - vahelduseks oli päris tore kevadist kodumaist kisselli lürpida. Boonusena on see ka üks väheseid rabarberi-sööke, mida ka mu kallis I tarbib. :P

Kiire banaanijäätis

Kõige lihtsam jäätis maailmas! Tulemus jääb aga väga mõnusalt kreemine ning maitsekas.

Tegu on tõesti maailma lihtsaima jäätisega, mille edukuse tagab üksainus koostisosa - banaan. Valmistamisega saab hakkama ka kõige algajam kokk ning tulemus jääb tõsiselt maitsev. Sobib nii lastele, suhkrunäljas tudengitele kui ka niisama maiustajatele.
Selle maitsva jäätise valmistamiseks tuleb vaid visata sügavkülma üks kooritud banaan. Kui ta külmunud on tuleb ta vaid püreestada (saumiksri, köögikombaini või blenderiga) ja maitsestada vastavalt soovile. Tulemus jääb uskumatult jäätise moodi, olles samas kordades tervislikum. Käesoleval pildil on kujutletud kakao ja kookosega maitsestatud versioon, mis mu isiklikuks lemmikuks kujunenud. Samas selle retsepti puhul võib tõesti lasta vaid fantaasial lennata, segades hulka kõiki oma lemmik-komponente (maitseaineid, küpsiseid/pähkelid, moose - mida iganes!).
Neile, kes ei taha uskuda, et nii lihtsalt saab valmistada nõnda mõnusat jäätist, olen lisanud põhjaliku samm-sammult juhendid:


Võta üks korralikult küps banaan, nuga ja lõikelaud.


Koori ja tükelda see banaan.


Pane banaanitükid külmakindlasse anumasse (kui plaanid püreestamiseks kasutada saumiksrit, vali võimalusel selline, kuhu ka mikser sisse mahuks) ja pista sügavkülma.

Mõni tund hiljem on sul vaja vaid tükid püreestada, soovi korral maitsestada ja värsket jäätist nautida. :)

Tänud "retsepti" eest the kitchen lehele.

Pilveline rabarberi-besee kook

Õhuline, kerge ja väga maitsev rabarbrikook. Kaob su taldrikult kui tuul. ;)

25 g võid
0,75 dl suhkrut
2 munakollast
0,75-1 dl maitsestamata jogurtit
1 tl kardemoni
1,5 dl jahu
0,25 tl soodat
0,25 tl küpsetuspulbrit

2-3 korralikku rabarbrivart
5 spl suhkrut
0,5-1 tl kaneeli

3 munavalget
1,25 dl suhkrut
1 tl vanillit

Mikserda toasoe või ja suhkur ühtlaseks. Vahusta ükshaaval hulka ka munakollased ning lõpuks jogurt ja kardemon. Sega jahu sooda ja küpsetuspulbriga ning sõelu taigna peale. Sega kogu kupatus põhjalikult läbi (kui tundub väga kuiv ja sitke, lisa törtsuke jogurtit) ning kalla ta võitatud koogivormi. Silu pealt ühtlaseks ja küpseta 180-kraadises ahjus 10-15 minutit, kuni pealt kuldne ja keskele pistetud hambaork väljub puhtana. Välja võttes keera ahju kuumus 140-kraadiseks!
Samal ajal kui põhi ahjus, koori ja tükelda rabarberid väikesteks tükkideks ja pane koos suhkru ja kaneeliga potti. Hauta neid mõõdukal kuumusel, kuni pehmenenud. Võta enda ette nüüdseks juba küpsenud põhi ning tõsta sellele niisutamiseks supilusikaga natuke rabarberite põhja tekkinud vedelikku (nii, et kõik saaks natuke kaetud, aga ka poti põhja jääks veel midagi alles). Tõsta sinna peale ka rabarbritükid.
Vahusta munavalged suures kausis kohevaks. Seejärel lisa vähehaaval suhkrut ja vanilli, kuni saad tugeva ja läikiva vahu, mis kaussi kallutades paigal püsib. Tõsta see omakorda rabarberitele ning pista kogu kupatus ahju. Küpseta u 15 minutit, kuni besee pealt kergelt kuldne. Lase koogil enne vormist eemaldamist ja söömist täielikult jahtuda.

***

Eks see kevad selline vastuoluline aeg ole. Ühelt poolt toimub väljas nii palju uut ja huvitavat. Tekib rohelus puudele, tänavatele elu ning paistab taas päike. Taimed nõuavad istutamist ning mitmed juba korjamistki. Ometi on see (üli)õpilastele aasta õppetöö rohkeim aeg. Tulevad karmid eksamid ning semestri lõpu kontrolltööd, mis sind kõige selle värvirohkuse keskel tuppa õpikute taha ahendavad (või on asi ainult arstiteaduskonnas?). Nõnda jääbki üle vaid igatsevalt aknast välja vaadata ning loota, et suvi tuleb sama ilus kui tärkav kevad. Seega, kuna olen pidanud loobima kevade välimisest nautimisest, üritan temast lepituseks vähemals seesmiselt osa saada. Ja miski ei ütle "KEVAD" paremini kui hapukas ja vitamiinide rohke rabarber.

See siis tegelikult minu 4. rabarberi küpsetis sel hooajal. Kuna aga üritan niigi vähendada oma interneti-tunde, olen jätnud vähem huvitavamad (või juba eelnevalt mainitud) eksemplarid siia kirjutamata. Seda kooki aga pidin jagama! Sest olgugi, et ma endiselt usun, et rabarberi parim kaaslane on kohupiim, oli see kook niivõrd mõnus, kevadiselt kerge ja natuke eriline. Ja olgugi, et ta on "kerge" ka oma rasvasuse poolest (mille ta teeb tasa ohtra suhkruga muidugi), ei mõju ta kindlasti niimoodi. Sest mahlaga niisutatud põhi jäi täpselt parajalt niiske ja pehme. Kõige parem iseloomustav sõna, mis talle leiutada suutsin ongi "pilveline". Ja pean piinlikkusega tõdema, et suutsin praktiliselt kogu koogi üksinda hävitada.

Põhja retsepti leidsin ja poolitasin Köögitoimkonna blogist. Kõik muu sündis käigu pealt.

Maailma parimad kaneelisaiad

Parajalt pehmed, kaneelised, magusad ja kleepuvad. Täpselt nii parajalt kõike, et paremat tahta ei oskakski.

1,2 dl piima
100 g võid
1,2 dl u. 40-kraadist vett
2,5 tl kuivpärmi
0,75 dl suhkrut
1 suur muna ja
2 munakollast
1,5 tl soola
2 tl kardemoni
8-10 dl jahu

1,5 dl suhkrut*
2 spl kaneeli
1-2 spl sulavõid

1 dl tuhksuhkrut
3 spl toorjuustu
0,5 tl vanillit
1-2 spl piima

Sulata piim ja 100 g võid mikrolaine ahjus ja jäta jahtuma.
Suures kausis klopi esmalt munad kergelt lahti, seejärel vispelda juurde vesi, suhkur ja pärm. Lisa ka (käega katsutavaks jahtunud) piima-võisegu, sool, kardemon ja 4 dl jahu ning sega ühtlaseks. Seejärel hakka kas miksri taignakonksudega või kätega tainast sõtkuma, vähehaaval jahu juurde lisades. Tainas on valmis kui ta on pehme, sile, hoiab kuju ja ei jää enam kausi servadele kinni. Määri kausi servadele õhuke õli kiht ja kata see toidukile/rätikuga. Jäta sooja kohta kerkima 1,5-2 tunniks, kuni suurus kahekordistunud. Samal ajal sega väikeses kausis kokku suhkur, kaneel ja või.
Kui tainas kerkinud vajuta ta kergelt alla ja tõsta jahutatud pinnale (või küpsetuspaberile). Rulli sellest u 40 x 30 cm'ne ristkülik, mille laiem serv on sinu poole. Puista täidist ühlaselt taignale, jättes kõige kaugemasse otsa 2 cm vaba ruumi. Alustades enda eest, rulli tainas kahe käega kokku. Tee tagumine serv kergelt veega märjaks ning suru taignarulli külge. Puista "kinnituskohale" ka natuke jahu. Lõika tainas 14-16ks võrdseks jupiks ning laota nad lõikepool üleval sobivale alusele.** Eriti hea on, kui võtad mõne kõrgete äärtega vormi, kus saiad saavad kokku paisuda.*** Kata saiad taas ning lase neil veel 1,5-2 h kerkida, kuni kahekordistunud.
Umbes poole kerkimisaja peal lülita ahi sisse 175-kraadile. Kui saiakesed ilusasti kerkinud küpseta neid ahjus 25-30 min, kuni kuldpruunid. Lase jahtuda 10 minutit. Selle aja jooksul sega kokku vanilli, piim ja toorjuust. Vähehaaval lisa juurde ka tuhksuhkur, kuni saad parajalt paksu ja siidise glasuuri. Nirista seda saiadele ja serveeri. :)
*Parim oli demerara ja valge suhkru segu.
** Kui valmistad saiakesi õhtul, võid nad siinkohal ööks külmkappi pista. Hommikul tasub neil lasta 20-30 min soojeneda ja siis küpsetada nii, nagu muidu.
*** Siis saad sellise eriti mõnusa ja pehme pidusaia moodi küpsetise.

***

Ütlen ausalt, et need on mu lemmik kaneelisaiad. Elasin küll 3 aastat Soomes, kus olin korvapuusti'd iga nurga peal ja ka nüüd külastan tihit ema Rootsis, kust samuti saiakesed populaarsed. Aga need on paremad. Natuke teistmoodi küll (seega ehk pole võrreldavad?) ja jube head! Ahjusoojalt nad lausa sulavad suus, aga ka jahtununa säilitavad oma pehmuse ja maitsekuse. Kaneelitäidises pole ka liialdatud võiga, mis tõttu on ta mõnusalt kleepuv. Saiakesele paneb mõnusa punkti see peale niristatud mahlane ja magus glasuur.
Nagu paar postitust tagasi oli kirjas, olen ka varem kaneelisaiadega katsetanud. Eks ma oma kookide puhul olen alati olnud "10 korda mõõda ja siis lõika" suhtumisega. Peale esimest katsetust uurisin põhjalikult ringi ning otsustasin selle retsepti kasuks. Seekord siis läks õnneks. :) Pealegi on nad ka oluliselt vähem rasvasemad kui enamik Eesti retsepte (mis muidugi ei aita kui pistad pool plaaditäit ise nahka :D). Samuti oli täidis parajalt kaneeline isegi minusugusele fännile.
Neile, kes ei tea seda, siis minuarust on kaneel üldse kõige geniaalsem maitseaine. No sobib praktiliselt kõigega! Tõsi, soolaste toitude puhul peab olema kaas-sööja ikka väga avatud maitsemeelega, kuid magusate puhul pole senini probleemi olnud. Raputan teda tihti kas või niisama õunale, jogurtile, pudrule või siis koogitükile. Ka üks cappuccino pole sama ilma kerge kaneelise lisandita.
Saiade teemale tagasi... Nende esmaesitlus toimus mu kunagise pinginaabri Leena külaskäigu puhul. Pabistasin küll pikalt nende õnnestumise üle (esimene katsetus kuivpärmiga, samuti nõudis tainas rohkem jahu kui retseptis antud), kuid kui saiad lõpuks rulli keeratud said, olin kindel, et tulemus ei saa halb olla. Esmakordselt sain pärmitainast mis (koos suhkrukattega) maitses juba toorena mõnusalt! Kerkimise käigus suutsid nad küll kokku kasvada, aga lõppkokkuvõttes mulle meeldiski niimodi rebides neid rohkem süüa. Teine kord siis julgesin neid valmistada oma emale ja vanaemale emadepäeva hommikusöögiks. See kord läks taignategu palju lihtsamalt ning ka peale ööd külmkapis sain mõnusad ja pehmed saiakesed. Kiitusi sain mõlemalt põlvkonnalt. :)

Retsept blogist The Way the Cookie Crumbles. Uskumatult tragi naine ikka, et nii põhjaliku eeltöö kõik minu jaoks ära teinud!

Aafrikapärane kapsas karriga

Lihtne, aga huvitava maitsega kapsaroog

Koostis:
Pool väikest või veerand suurt kapsast
1 šallotsibul
1 porgand
1 spl võid
1,5 spl jahu
1 dl piima
1 tl karrit
2 tl soola
pipart

Valmistamine:
Lõigu kapsas ribadeks. Tükelda sibul õhukeseks ning riivi porgand jämeda riiviga. Sulata suuremas paksupõhjalises potis või ja kuumuta sibulaid u 3 minutit. Lisa ka porgand ja kapsas ning kuumuta aeg-ajalt segades kaane all u 10 minutit, kuni kapsas pehmenenud.

Sega karri, jahu ja 3 spl piima ühtlaseks pastaks. Tee kapsa-segu keskele auk ning vala pasta sinna. Sega läbi ja kuumuta minut enne, kui lisad ülejäänud piima ja soola. Raputa peale ka korralikult pipart ning kuumuta kaane all veel 10 minutit.

***

Tudengina otsin ikka viise, kuidas lihtsaid ja odavaid toiduaineid põnevamaks teha. Konkreetne retsept on musternäidis sellest. Mis saaks olla odavam kui roog kapsast ja porgandist? Ausalt öeldes arvan, et isegi seda piima poleks sinna väga vaja. Tõsi, mingi kooresem asi sobiks sinna mahendajana küll, aga selleks saaks vast kasutada ka kepäraselt kas toorjuustu või kohvikoort või ehk isegi hapukoort.

Nõnda lihtsa ja odava roa kohta on aga tulemus väga mõnus. Üpriski vürtsikas (see küll muidugi sõltub sellest, millist karrit kasutad), kuid mitmekülgne. Huvitaval kombel on ta järgmisel päeval isegi natuke maitsvam - järgmine kord lasen tal enne serveerimist nii 10 min veel lihtsalt soojas potis seista. Argipäeva söögilauale mõnus väikese "krõmpsu" lisaja.

Retsepti leidsin Kayotic Kitchen blogist.