Suvikõrvitsa-suitsujuustu supp

Üks mõnusalt tummine püreesupp. Valge pipra ja suitusjuustu kombinatsioon teevad selle muidu lihtsa ja mahedamaitselise supi natuke erilisemaks.

1 sibul
1 kartul
1 keskmine suvikõrvits
750 ml puljongit
200 g suitsujuustu
0,5 - 1 tl valget pipart
1-2 sl värsket oreganot (või 1-2 tl kuivatatud)

Tükelda kõik komponendid. Esmalt pane potti törtsu õliga sibul ja kartul ning prae neid, kuni sibul on klaasjas. Lisa suvikõrvits, sega läbi ning prae veel paar minutit. Vala peale soe puljong (või keev vesi ja puljongi-maitseaine :)) ning keeda suppi, kuni kõik komponendid on pehmed (ca 10 min, sõltuvalt tükkide suurusest). Sega hulka ka suitsujuust ning püreesta kogu kupatus (saumiksri, blenderi või köögikombainga - relv vabal valikul). Pane pott tagasi tulele, lisa oregano, aja segu korra keema ning maitsesta valge pipra ja soovi korral soolaga. Kui oled minusugune pipra-fänn, jahvata peale ka musta pipart.

* Mina serveerisin suppi leiva crouton'idega (maakeeli: praeleiva kuubikud). Tükeldasin leivaviilud kuubikuteks ning praadisin või-õli segus. Maitsestasin küüslaugusoolaga. Meespool sai supile ka krõbedaks praetud peekonit. Kõht sai meil mõlemal väga täis ning üle jäi ka üks (pildil olev) ports järgmiseks lõunaks.

***

Nagu eelmises postituses hoiatatud sai, on viimasel ajal kokkamine mul üpriski tahaplaanile jäänud. Üllatuslikul kombel on suuremaid katsetusi köögis võtnud ette hoopis I (ta endiselt suudab mind üllatada!). Minule on aga jäänud lihtsad, aga maitsvad ja tervislikud retseptid, nagu see siin. Kuna loengust suutsin ma meile kaasa haarata muuhulgas ka ühe külmetushaiguse, on see nädal supid olnud eriliselt hinnas. Eriliselt maitsvaks (ja odavaks) tegi supi ka asjaolu, et kõik komponendid, peale juustu ja maitseainete, olid koduselt kasvatatud. Sügise võlud! :)

Kohandasin veidike nami-nami retsepti.

Tuunikala lasanje

Üks maitsev ja mõnusalt kreemine alternatiiv klassikalisele lasanjele.

1 sibul
2 küünt küüslauku
2 x 400 g tomatikonservi
1 kalapuljongi kuubik
1 sl punet
2 x 200 g tuunikala tükke konservist
peotäis värsket/külmutatud tilli
pipart

75 g võid
75 g jahu (u 1,2 dl)
1 l piima
1 tl soola
150 g riivitud juustu

lasanjeplaate*

Valmista tomatikaste. Selleks tükelda sibul ja küüslauk ning nõruta veest või õlist tuunikalakonservid. Prae sibul kuumal pannil klaasjaks, lisa küüslauk ning minuti pärast ka tomatikonservid, puljongikuubik ja pune. Keera tuli vaiksemaks ning lase kastmel tasapisi keedes pakseneda 15-20 minutit. Valmis kastmele sega hulka tuunikala tükid, till ning maitsemeelele vastav kogus pipart. Kuumuta kergelt läbi ning tõsta kõrvale.
Valmista piimakaste. Paksupõhjalises potis sulata või ning lisa sellele jahu. Kuumuta neid koos paar minutit ja seejärel vala peale vähehaaval ja pidevalt segades piim. Keeda kastet paar minutit, kuni paksenenud. Lisa sool ning u pool juustust.
Lasanje kokkupanekuks tõsta vormi põhja esiteks õhuke kiht tomati-tuunikala kastet (et pastal oleks kuskile "haakuda"). Lao sinna 1. kiht lasanje-plaate. Peale tõsta kolmandik allesjäänud tomatikastmest ning sellele kolmandik piimakastmest. Lao samas järjekorras ka 2. ja 3. kiht. Viimasele (piima-)kihile puista peale ülejäänud juust. Küpseta 175-kraadises ahjus umbes 45 minutit, kuni lasanje on pealt ilusasti kuldne, külgedelt mullitav ning kahvliga torgitav.

* Hulk vastavalt oma vormi suurusele. Minul kulus 9 (3 x 3) plaati.

***

Olen juba mõnda aega otsinud-mõtisklenud lasanje retseptist, mis sobiks nii mulle kui I'le. Nimelt on I tohutu klassikalise lasanje fänn, mina aga taime-ja-kalatoidulisena eelistan kergemaid, kodujuustu ja köögiviljaga versioone. Nõnda olingi seda retsepti nähes üpriski elevil - oma loomuselt meenutab ta küll klassikalist lasanjet, kuid ei sisalda seejuures liha. Õnneks ei pidanud ka pettuma, kuna tulemus oli tõesti väga maitsev. Seega leidsingi lõpuks ideaalse "kompromissiga" meie kahe eelistustele. :)

Tegelikult tahaksin ka "vabandada" piltide pärast. Mitte, et neil midagi väga viga oleks... Aga ma lihtsalt ei oska pildistada kõiksugu vormi- ja pajaroogi! :P Värskelt ahjust tulnuna oli see roog imeliselt pehme ja kreemine, lausa nõnda, et tahtis taldrikul vaevu oma kuju hoida. Aga ütlen ausalt, et pildil nägi see välja nagu miski, mis oleks just mööda söögitoru tagasi ülesse tulnud... Ja nõnda mul ei jäänudki üle, kui et kaotada suur osa autentsusest ja teha pilt hommikul (parema valgusega!) külmkapikülmast (paremini kuju hoidev!) lasanjest. Seega ma loodan, et keegi ei pahanda, kui tema esialgne lõpptulemus pole päris sama, mis pildil. :)

Retsept nami-namist.

Maisi ja sinihallitusjuustuga täidetud suvikõrvitsad

Veidike teistmoodi maitsekombinatsiooniga lihtne suvine roog. Sobib nii liha kõrvale kui ka selle asemele.

1 suur/2 väiksemat suvikõrvitsat
1 dl maisi, sügavkülmast või konservist
1 küüs küüslauku
1 šallot-sibul
peotäis basiilikut
100 g sinihallitusjuustu
pipart
paar viilu juustu

Poolita suvikõrvits(ad) pikupidi ja uurista neist välja sisu, jättes umbes 0,5 cm servi. Tükelda see sisu ja sega ühes kausis maisiga kokku. Lisa sinna ka peenelt tükeldatud küüslauk ja sibul, hakitud basiilik ja murendatud sinihallitusjuust. Maitsesta pipraga. Jaota segu võrdselt kõrvitsapoolikute vahel ära ning kata pealt juustuviiludega. Küpseta 200-kraadises ahjus, kuni suvikõrvitsa koor on pehmenenud ning juust pealt kuldne.

***

Blogimisele on pikk-pikk paus sisse tulnud. Eks selle suvega ole nii, et kord oled lennus ja ei jõua korralikult süüa teha, kord jälle on nii palav, et ei taha sooja pliiti nähagi. Viimased 3 nädalat veetsime I'ga hoopis mööda Euroopat rännates, seega pidi see vahetult enne reisi valmistatud roog ka nõnda kaua ootama.

Olles saanud enne reisi oma vanaemalt ühe hooaja esimese suvikõrvitsa, oli nami-nami kooskokkamine täidetud köögiviljadele vägagi teemakohane. Leidsin sealt ka inspiratsiooniks ühe retsepti, mida tugevalt kohandasin ja lihtsustasin. Igal-juhul oli tulemus tõesti-tõesti maitsev (ka I sõi nurisemata olgugi, et enne kahtlustaval pilgul seda rohelist "paati" vaatas). Minu jaoks igal-juhul avanes täiesti uus maailm täidetud köögiviljade näol, mille avastusi loodan edaspidi ka siia postitada.

Õhulised juustuküpsised

Pehmed ja õhulised, mõnusa juustumaitsega küpsised. Ideaalne rakendus munavalge ülejääkidele.

2 munavalget
0,5 tl soola
100 g juustu
2 sl jahu
0,5 tl paprikat
0,5 tl kuivat. tilli
näpuotsatäis cayennet

Riivi juust peene riiviga. Vahusta munavalged soolaga tugevaks vahuks. Sega õrnalt hulka jahu, juust ja maitseained. Tõsta teelusikaga ahjuplaadile väikesed pätsikesed ning küpseta 180-kraadises ahjus umbes 10 minutit, kuni pealt kuldsed.

***

Palavate ilmadega sai ohtralt jäätist valmistatud. Peale esimest suuremat jäätiseteo lainet ootas mind külmkapis aga paras kogus üleliigseid munavalgeid. Esimesl korral sai valmistatud Pavlovat, nüüd aga soovisin proovida midagi uut. Kuna ainuke magusate küpsetiste sööja siin majas olen mina, tahtsin väga neist midagi soolast valmistada. Inspiratsioonipuuduses tõttas appi taas nami-nami foorum, kust leidsin umbes-täpselt sellise retsepti, nagu otsisin. Lisasin sinna ka veidike maitseaineid, mis andsid küpsistele mõnusa nüansi - meenutasid veidike neid poes müüdavaid küüslaugu-ürdi kattega juuste. Küpsised ise jäid aga väga õhulised ja maitsekad. Ahjusoojana tulid aga maitsed eriti hästi esile.

Baasretsept pärit Elina blogist.

Juustu-õuna scone'id

Ülimõnusad seest pehmed ja pealt krõbedad kuklikesed. Juustu maitse on selgelt tunda, ning õunatükid lisavad neile nii mahlasust kui ka kerget huvitavat magusust.

Koostis:
1 muna
1,2 dl keefiri
0,5 dl õunasiidrit või naturaalset mahla
1 spl sinepit*
4 dl jahu
0,8 dl maisitange või polentat
1 spl suhkrut
1+ spl soola*
1 spl küpsetuspulbrit
1/4 tl küpsetussoodat
100 g (8 spl) võid
2 dl riivitud tugevamaitselist juustu
1,2 dl väikseid õunakuubikuid

Valmistamine:
Klopi omavahel läbi munad, keefir, sinep ja õunamahl. Teises kausis sega kokku kõik kuivained ning laota peale viilutatud külm või. Kombineeri nad kahvli või sõrmedega, et jääks alles teraline segu - mõnes kohas võivad olla suuremad, teise väiksemad tükikesed, peaasi, et kogu või oleks ühtlaselt jaotunud. Kalla munasegu kuivainetele peale ja sega kergelt kahvliga läbi. Lisa juurde ka õunatükid ja riivjuust. Ürita selleks kõigeks tainast võimalikult vähe segada - nõnda jääb lõpptulemus õhulisem.
Endiselt tainast kausis hoides sõtku teda umbes 10 korda kas käte (ta on üpriski vedel ja kleepuv!) või mõne suurema lusikaga. Tõsta ahjuplaadile u 12 võrdse suurusega taignapätsikest ning küpseta 200-kraadises ahjus, kuni pealt kuldsed. Lase neil enne serveerimist 10 minutit restil jahtuda. Süüa sobib neid hästi kas maitsestamata toorjuustu või võiga (aga mina näksisin neid ka niisama :)).



* Alles peale maitsmist mõistsin, et lisasool ja väike sinepinüanss sobiks neile hästi. Soola kogusel tasub kindlasti arvestada ka juustu enda soolasusega, kuid kuna retsept sisaldab palju magusaid-mahedaid komponente, ei maksa sellega ka koonerdada.

***

Neile, kes ei tea, scone'id on Šoti päritolu saiakesed, mis on hommikusöögiks või kella-viie-teeks ülipopulaarsed ka Inglismaal. Neid tehakse soolaste ja magusatena, täidiste-lisanditega või ilma. Üldjuhul serveeritakse clotted-cream'i ja moosiga. Välimuselt võivad meenutada kõrgemaid küpsiseid, kuid konsistentsilt on nad pigem saialised. Mina igal-juhul armusin neisse juba oma esimesel Londoni-reisil ja imestan siiani, miks mul võttis nii kaua aega, et ise nende tegemiseni jõuda.

Retsepti-idee avastasin ühest inglise-keelsest toidublogist "The Way the Cookie Crumbles" , mille paari päevaga otsast-otsani lugesin. Lisaks sellele, et suutsin jutu autoriga väga mitmel tasemel sümpatiseerida (tekib kiusatus jälgida tema eeskuju ja osta endale lõpuks korralik köögikaal, et teha ka kolmandik või neljandik koguseid retseptidest) olid seal ka imeilusad pildid. Mis mind kõige enam hämmastab on, et sain taaskord kinnitust, et toidublogide maailmas on hämmastavalt palju "intellektuaale". Vastupidiselt minu endagi eelarvamustele, et toidublogijate seltskond koosneb vaid igavlevatest ameerika kodupeenaiste, on seal hulgas ka palju töötavaid ning (teadusliku) (doktori-)kraadiga inimesi. Mitte, et ma inimest nende hariduse põhjal hindaks, vaid lihtsalt tore teada, et ma pole ainuke, kes aeg-ajalt laborites või *piinlikkusega* prepareerimisruumides salaja oma "koduperenaise" rollist pliiditaga unistab.

Tagasi retsepti juurde - valmistasin neid juba mõni nädal tagasi. Umbes sama kaua, kui mul võttis nende siia kirjutamiseks aega, läks mul ka nende planeerimisega. Sest kui ka lõpuks leidsin sobiva aja ja meeleolu, avastasin, et mul puudub corn meal - peale pikka guugeldamist ja käiku Selverisse, leidsin ainsa sobiva asenduse maisitangude näol. Aga lõpp hea, kõik hea. Olgugi, et nad jäid natuke magedad, olid nad endiselt ülimaitsvad ning kadusid laualt ülikiirelt. Juust oli mõnusalt sulanud ning üunatükid andsid aeg-ajalt väikse magusa "särtsu". Lisaboonusena, sisaldas see retsept ka vaid umbes poole tavapärasest scone'ide võikogusest. I, kes oli parasjagu suviseid reisiplaane suure-suure Skandinaavia kaardi taga tegemas (mis kattis kogu meie väikese söögilaua - nagu pildilgi näha), sõi neid võileivana - toorjuustu ja singiga, mina aga näksisin niisama.

Retsepti leidsin viitelt eelpool mainitud blogist, The Foured Apron'i juurest.

Pitsa-maitselised muffinid

Seest mahlased ja pealt krõbedad muffinid, mida eriti tore mõnel laisal põhapäevahommikul süüa.

Koostis:
1 väike paprika
jupike suvikõrvitsat (kui on)
0,5 sibulat
1 küüs küüslauku
paar viilu sinki
100 g võid
2 muna
1 dl hapukoort
2 spl ketšupit
2 dl jahu
1 tl soola ja pipart
1,5 tl küpsetuspulbrit
1 spl pitsamaitseainet
1 dl riivjuustu

Valmistamine:
Haki köögiviljad pisikesteks tükkideks ning kuumuta vähese õliga pannil, kuni pehmenenud. Tükelda ka sink väikesteks kuubikuteks.
Sulata mikrolaineahjus või ning lase tal jahtuda. Samal ajal klopi kergelt läbi munad, sega juurde hapukoor ja ketšup ning peene joaga kalla hulka ka sulavõi. Kõige lõpus lisa köögiviljad ja singikuubikud.
Teises suuremas kausis sega omavahel kuivained ja maitseained. Vala sellele muna-segu peale ning sega kõik kergelt läbi. Tõsta muffinivormidesse ning raputa kõigile peale natuke juustu. Kõpseta 200-kraadises ahjus, 10-15 min kuni ilusasti kerkinud ja juust pealt kuldne.


- Ei, mu laudlinad pole nii kortsus ja tuhmid. Tegu on päevatekiga meie elutoas, mis lihtsalt sobis jube vahvalt roheliste pabrevormidega.

***

Miskipärast on mul kujunenud veendumus, et igal pühapäevahommikul peab meie laual olema mõni uhkem ja natuke rohkem aeganõudev roog. Kuna viimase nädala oleme veetnud kodus "külmavangis" (st oleme olnud liiga laisad, et end suure pakasega õue vedada), avastasin ma ühtäkki, et meil polnudki kodus piima, millest pannkooke valmistada. Õnneks meenus mulle kähku see retsept, mida juba pikka aega valmistada olin tahtnud.

Iseenesest oleks seda saanud veel lihtsamaks teha, kui oleks olnud mõni valmis köögivilja-segu, kuid ka käsitsi tehes ei võtnud muffinid liiga palju aega (kuumutamise ajal saab juu juba kuivaineid segada ja juustu riivida). Lõpptulemus oli igal-juhul kiiduväärt - retsepti autoritele siis ikka - ning eriti mõnus oli see krõbedaks küpsenud juustumüts (kui mõtlema hakata, siis segasin ka taina sisse vist natuke juustu, kuid maitses seda eriti tunda polnud). Ainuke viga neil oli, et kippusid jubedasti paberist muffinivormide külge jääma - kuid see viga on tõenäoliselt vormide, mitte retsepti oma.

Retsepti-baasi leidsin Kokkama blogist, kuid tema oli omakorda idee saanud Dutch Girl Cooking'st. Kombineerisin neid mõlemaid retsepte ning võtsin kasutusele ka oma teadmisi muffinitest. :)

Calzone

Imemaitsev ja mahlane täidetud pitsa. Mõnus valmistada ja lihtne kaasa võtta.

Koostis:
1 x pitsapõhja
300 g kodujuustu
200 g riivitud juustu
50 g riivitud parmesani
400 g tükeldatud sinki
200 g kerge soolaga hautatud köögivilju
2 tl pitsamaitseainet
2 x tomatikastet (soovi korral)

Valmistamine:
Valmista pitsapõhi juhendite järgi ja rulli ta kaheks õhukeseks ringiks (õigemini esialgu rulli üks ja jäta teine taignapätsike külmkappi seisma). Puista ühele poolele põhjast (jättes serva 1-2 cm ruumi) kõigepealt pool singist, sellele pooled köögiviljad, 1 tl maitseainet ning edasi pool kodu-, tavalisest ja parmesani juustust. Voldi puhas taignapool täidisele peale ning näpista poolringi servad kokku. Korda sama ülejäänud komponentidega.

Küpseta calzonesid 220-kraadise ahju alumises osas 10-20 min, kuni pätsid pealt kuldpruunid. Lase enne lahti lõikamist natuke jahtuda, muidu võib täidisest natuke vett välja valguda. Serveeri koos tomatikastmega, seda kas peale valades või pirukat sisse kastes.



***

Calzonesid valmistades tutvusingi esimest korda pärmitaignaga. Olime siis just äsja kolinud Lossi tänavale (õigemini siis polnud veel selgegi, kas I kolis sinna minuga või mitte - aga ära ta ei läinud ja nii me sinna jäimegi :)) ning tahtsin vahelduseks midagi erilist õhtusöögiks valmistada. Olgugi, et jäime mõlemad tulemusega rahule, ei olnud ta tookord just ideaalne - tainas ümber muutus ahjus praktiliselt kivikõvaks ning täidis (miski brokkoli-kodujuustu segu ta oli vist) jäi meile mõlemale natuke lahjaks ja kuivaks. Kuid sellest ajast saati olin haudunud plaani neid kunagi veel valmistada.

Oma teiseks katseks valmistusin üpriski põhjalikult. Guugeldasin eelnevalt nii taina kui ka täidise-ideid. Vaatasin ka oma uue uhke Jamie at Home raamatu retsepti, kuid selle täidis osutus meie tudengieelarvele natuke liiga uhkeks. Siiski sain targemaks nii palju, et teadsin, et täidist ei maksa liiga vedelat teha (muidu võib ahjus katki minna) ning teda tasub küpsetada nagu pitsat ikka - ahju alumises osas kõrgel kuumusel. Lõpuks siis valisin ühe põhja-retsepti (mis alles hiljem selgus, et oli praktiliselt identne mu tavapärase pitsapõhjaga) ning otsustasin täidisega improviseerida. Ja tulemus oli suurepärane. :) Juust ja kodujuust sulasid kokku üheks pehmeks ja juustuseks kihiks, tainas jäi pealt täpselt parajalt krõbe ning teda tomatikastmesse kastes, moodustasid kõik need maitsed ühtse mõnusa terviku (minu maitsebuketist muidugi puudus sink). Kes siiani proovinud pole, soovitan kindlasti!

Juustuse kana-peekoni täidisega pannkoogid

Mõnusalt juustune ning parajalt toitev soolane maiuspala.

Koostis:

0,5 dl porrulaugu rõngaid

250 g peenelt tükeldatud kanafileed

4 viilu peekonit

150 g kukeseentega Merevaiku

1 dl peenelt riivitud suitsujuustu

1 tl kuivatatud tilli

Valmistamine:

Kuumuta porrulauku pehmenemiseni kergelt õlis, lisa kana. Prae, kuni tükid võtavad heleda värvi ning lisa pannile väikesteks ribadeks lõigatud peekon. Kuumuta segu, kuni küpsenud ja kana ka kergelt pruunistunud. Sega hulka Merevaik ja till ning lase neil ilusasti ühtlaseks sulada. Tõsta paras kogus segu pannkoogile* ning vahetult enne rullimist raputa peale suitsujuustu.
Meil jätkus täidist umbes kolmele koogile.

* Minu pannkoogi retsept: 2 muna, 2 dl jahu, 1 tl küpsetuspulbrit, 1 tl soola, 1 spl suhkrut mikserdada koos piisava piimaga, et tainas oleks umbes keefiri paksune. Praadida võiga.

***

Pannkooke ma ise taimetoitlasena küll ei maitsnud, kuid mu kallis I kiitis neid väga. Ja ega ei üllata ka - ainuüksi lõhnade järgi sain aru, et tegu millegi mõnusaga. Pealegi, on kõik komponendid teada-tuntud ning need kooslused (juust-kana-peekon) juba ammu ära proovitud. Endale valmistasin pannkoogitäidisena samuti mõnusa segu kergelt praetud seentest, suvikõrvitsast, tillist ja kodujuustust. :) Kõrvale sõime salatit.

Retsept sündis ühel õhtul külmkappi seisma jäänud asjadest. Oluliseim neist, mis ajendas just pannkooke tegema, oli piim. Nimelt on mul selle piimaga mingi haiglane suhe. Ise ma teda absoluutselt ei talu (ei maitse, ega ka seedimise mõttes - suured tänud Valio Zero'le, et saan vähemalt aeg-ajalt oma lemmik talve"kokteili" - kakaod Minttuga - teha) ning ka I ei ole just suurim piima-joodik. Küll aga haaran ma praktiliselt iga nädal ühe koti seda ka meie ostukorvi. Niimoodi siis peangi iga nädal mõne uue retsepti leidma, kuhu teda rakendada. (Minu viimane "avastus" oli klassikaline piimakaste - ema sai mõnusalt muiata kui talle Stockholmi helistasin, et selle valmistamisjuhendeid küsida)

Üldiselt on viimasel ajal üpriski kiire olnud, nii et kokata pole eriti jõudnudki. Väga-väga ootan ka pühade ja sessi lõppu, et saaks lõpuks ära teha kaneelisaiad ja uue nami-nami kooskokkamise Karjala pirukate teemal (mis mõlemad nõuavad piima!). :(

Kana ja tilliga liba-quiche

Mõnusalt kerge ja kiiresti valmiv. Õrna kuid puhaste maitsetega.

Koostis:

300 g lehttainast
300 g jogurti-tilli marinaadis kana (Tallegg)
3 dl väikseks tükeldatud lillkapsast
3 spl maitsestamata jogurtit
1 tl kuivatatud tilli
maitse järgi aroomisoola
2 muna
2 dl piima
soola ja pipart
peale riivjuustu

Valmistamine:

Rulli lehttainas võimalikult ringikujuliseks ja vooderda sellega 22-cm'ne koogivorm.

Tükelda kana väikesteks tükkideks ja prae kuldseks. Auruta/keeda lillkapsast, kuni see on natuke pehmenenud, kuid endiselt krõmpsuv. Sega lillkapsa tükikestele juurde jogurt, till ja sool. Pane kana taignaga vooderdatud vormi põhja, puista sellele lillkapsas. Soovi korral võid ka kahe kihi vahele natuke riivjuustu panna. Klopi lahti 2 muna piimaga, maitsesta soola-pipraga, ning kalla vormi. Raputa peale riivjuustu ja küpseta 180-kraadises ahjus kuni juust pealt kuldpruun (u 30-40 min).

Variatsioonid:

Kui seltskonnas on ka mõni taimetoitlane, võib teha sektori, kus on ainult lillkapsas ning selle arvelt siis kanale teda vähem raputada.

***

Tõesti, mõnusalt kerge ja mahlane. Meenutas mulle natuke seda quiche'i mida kunagi ammu-ammu Tallinnas Bonaparte'i kohvikus sain. Kuna vaikselt on muretainas hakanud ka üle viskama, oli lehttaigen väga mõnus vaheldus. Lisaks sobis ta selle piruka pehme tekstuuriga isegi natuke paremini. Kui siiani olen ka muna-vedeliku segus alati kasutanud koort, siis sain üllatuda, kui mõnus lihtne piim jäi. :) Ning juba ma kahetsen, et tegin lihavaba versioonina vaid veerandi pirukast.

Kuna lehttainast müüakse enamasti 500 g'stes pakkides, sain üle jäänud tainajupist meisterdada juusturulle. Puistasin selleks lahtirullitud tainale ohtralt riivitud juustu, pitsamaitseainet ja natuke ka canneloone'de teost üle jäänud praetud hakkliha. Keerasin ta rulli ning pistsin ahju (eelnevalt pintseldades natuke munaga) Mõnusad ampsata, ning kui neid järgmine päev mikrolaineahjus soojendada, muutuvad nad kui värskelt ahjus tulnuks.

Singi-juustu saiarullid

Maitsvad ja pehmed saiakesed.

Koostis:

25 g pärmi
3 dl vett
3 tl + 1 sl suhkrut
1 tl soola
7-8 dl jahu
2 sl õli
200 g riivitud juustu
200 g sinki
1 sibul
võid või õli määrimiseks
muna pintseldamiseks

Valmistamine:

Murenda pärm kruusi ja sega 3 tl suhkruga. Umbes 5 minuti, kui ta pealt natuke vahutav, lisa ta koos ülejäänud suhkru ja soolaga käesoojale veele. Sega kergelt. Vala (võimaluse korral läbi sõela) hulka jahu ning sõtku tainast korralikult, kuni moodustab ilusa palli ja ei taha enam käte või kausi külge kleepuda. Lisa tainale ka õli ning sõtku veel korraks läbi. Kata kauss rätikuga ning jäta sooja kohta kerkima umbes pooleks tunniks - kuni suurus kahekordistunud.

Prae kergelt pannil väikseks tükeldatud sibul ja sink. Kerkinud tainas rulli jahusel pinnal või küpsetuspaberi tükil lahti ristkülikuks. Pintselda taigen pealt rasvainega, raputa peale riivjuust ning singi-sibula segu. Rulli tainas rulli ja lõika 2-3 cm paksused viilud. Pintselda neid kergelt lahtiklopitud munaga ja pista 175-kraadisesse ahju 20'ks minutiks (kuni helepruunid). Soovi korral võid natuke enne valmimist neile veel riivjuustu peale raputada. Ahjust välja võttes pritsi saiu veega ja jäta rätiku alla jahtuma.

Variatsioon:

Prae singi asemel seeni - maitsesta neid õrnalt soolaga.

***

Minu tutvus pärmitaignaga jätkub. Seekord siis võtsin endale juba natuke suurema ülesande ja õnneks ei pidanud pettuma. :) Saiad said seest mõnusalt pehmed ja pealt parajalt krõbedad ning mis kõige parem - ei mõjunud ka eriti rammusalt (olgugi et, peab siiski tõdema, lehttaigan rullid on veidike mahlasemad). Tegin küll vaid pool kogust, kuid ikka saime 15 saiakest (ma vist rullisin taigna natuke liiga õhukeseks ka). Õnneks suutsime praktiliselt kõik nad juba esimesel päeval hävitada. Kui nad vaid säiliks pehmena pikemalt, võiks järgmine kord suuremagi koguse teha. Aga igal-juhul jätkan oma katsetusi nende seenepoistega (varsti juba loodetavasti magusates kaneelirullides).

Retsepti leidsin kokkama blogist. Soovitus seeni vahele panna jäi mulle silma nami-nami foorumis.

Kodujuustuga tomati-sibula pirukas

Imemaitsev ja mahlane pirukas. Parajalt soolane ning veidike magus.

Koostis:
Tainas:

120 g ehk 2dl nisujahu
60 g ehk 1dl täisteranisujahu
0.5 tl meresoola
100 g võid
2 sl külma vett

Täidis:
300 g ehk 3 keskmist sibulat, hakitud
25 g võid
350 g ehk 4-5 tomatit
2 muna
200 g kodujuustu
1 tl kuivatatud tüümiani
1.5 tl soola
100 g riivitud juustu
musta pipart

Valmistamine:

Valmista tainas - suru kahvliga kokku jahud ja või, lisa vesi ja sool. Vooderda sellega 22 cm läbimõõduga pirukavorm ja hoia veidi aega külmkapis. Küpseta põhja 200-kraadises ahjus 15 minutit.

Täidise valmistamiseks kuumuta sibulad võis kuldseks (kui sul on, võid törtsukese valget veini või hoopis konjakit ka lisada). Tükelda tomatid, eemalda neist ka suurem osa vedelikust - selleks lõika tomat neljaks ning võta vedel sisu ja seemned lihtsalt teelusikaga välja. Laota eelküpsetatud põhjale tomativiiliud, sellele sibulad (mul läks tegelikult vastupidi - oli ikka väga hea).

Sega munad, kodujuust, tüümian, sool ja pipar. Vala pirukale. Puista peale riivitud juust ja küpseta 200-kraadise ahju keskel umbes 30 minutit.

***

Seda kooki süües imestasin, et miks ma küll varem seda sibulat niiväga põlgasin. Sibulad olid seal mõnusalt mahedad ning maitsekad. Tomat lisas pirukale jälle mõnusalt mahlasust ning kodujuustu-juustu segu maitses kui üks paks juustu kiht. Ainuke etteheide pirukale oli vast, et põhi jäi natuke liigagi mure. Aga sellest hoolimata kavatsen teda kindlasti veel korrata.

Retsept nami-nami'st.

Kaetud kartulipoolikud

Hämmastavalt maitsev ja lihtsasti valmiv õhtusöök. Lisaks jääb parajalt ruumi improviseerimiseks.

Koori kartulid ja lõika pooleks. Aseta nad, ümar pool all, õlitatud ahjuvormi - kui nad korralikult püsida ei taha, võid põhja natuke sirgemaks lõigata. Küpseta 225-kraadises ahjus, kuni on pehmed ja kergelt pruunistunud (15-30 min). Sega kõik täidisekomponendid omavahel läbi. Pane igale kartulile supilusikatäis katet ning kuumuta neid ahju ülemises osas, kuni juust sulanud.

Katte variante:

riivitud juustu
peenikeseks tükeldatud sinki või küpset kana
törts hapukoort, ainete sidumiseks

sibulat
küüslauku
suvikõrvitsat (kõik kolm peeneks tükeldatud ja pannil kergelt praetud)
tilli
kodujuustu
peale raputamiseks natuke riivjuustu

***

No tõesti. Lihtsamat ja maitsvamat õhtusööki annab otsida. Koorid kartulid, viskad ahju ning samal ajal kui nad valmivad, meisterdad kähku katte(d - nagu meie majas kombeks). Ka minusugusele kartuli-pelgurile oli ta mõnus suutäs. Usun, et sellest saab nüüdsest üks meie põhilisi õhtusöögi-retsepte. Ja kui üle viskama hakkab, võib alati mõne uue ja põneva maitsekombinatsiooni neile peale leiutada!

(Tundub, et masu on ka meie majas. Suures näljas ununes taaskord pilditegemine sootuks =D)

Retsepti leidsin Sille blogist.

Pitsahõngulised juustuküpsised

Mõnusalt krõbedad kerge oregano-aroomiga küpsised.

Koostis:

2 dl jahu
0,5 tl küpsetuspulbrit
50 g võid
u 1, 5 dl peenelt riivitud juustu
1 tl sinepit
1 tl kuivatatud oreganot
soovi korral natuke pipart

Valmistamine:

Sega madala kausi põhjas jahu, küpsetuspulber, oregano ja pipar. Laota õhukeste viiludena peale või ning suru kahvliga kuni moodustub ühtlane puru. Puista peale riivjuust ja sinep ning suru see käega kokku ühtlaseks palliks. Vormi tainast õhukesed (u 0,5 cm kõrgused) pätsikesed ning pista 175-kraadisesse ahju umbes 10ks minutiks (kuni ilusad kuldpruunid). Enne ahju panemist võid neile peale raputada ka riivjuustu või seesamiseemneid.
Retseptist saab pool plaaditäit, umbes väikese kausitäie, 25 küpsist.

***

Tuli üks päev suur himu midagi küpsetada. Kuna kodus meil magusasööjaid vähe, otsustasin, et teen midagi soolast. Kiikasin meie üpriski tühja külmkappi ning sündiski idee - juustuküpsised! Kord olin neid juba retsepti järgi teinud, kuid siis pidin lõpptulemuses pettuma. Pealegi polnud meil sel hetkel veel internet ka taastunud. Eks siis nõnda hakkasingi ratast taasleiutama - ja lõpetasin millegi hoopis mõnusamaga! Maitseained toimisid koos üllatavalt hästi ja küpsised jäid parajalt juustused ning (arvatavasti tänu oreganole) kergelt pitsa-maitselised. Igal-juhul julgen neid soovitada ning plaanin ka ise korrata.

Aedviljavorm makaronidega

Maitsev argipäeva vorm, mida hea soojendada ka järgmisel õhtul.

Koostis:

250 g keetmata makarone
1 sibul, 2 sl õli
500 g hakkliha
2 küüslauguküünt
1 tl kuivatatud punet e. oreganot
1 paprika
1 väike maisi-herne segu konserv (285 g)
2 muna
1 konserv purustatud tomateid (400 g)
120 g tugevama maisega juustu
soola, pipart ja Cayenne't

Valmistamine:

Keeda makaronid soolaga vees peaaegu pehmeks (al dente) ning 'ehmata' neid külma veega. Vahepeal koori ja haki sibul ning hauta teda suurel pannil õlis. Lisa hakkliha ja prae teraliseks. Maitsesta oregano, purustatud küüslaugu, soola, pipra ja Cayenne'ga.

Kuumuta ahi 180-kraadini. Lõika paprika kuubikuteks. Nõruta maisikonserv ning sega suures kausis paprika, nuudlite, hakkliha, kergelt lahti klopitud munade ja poole juustuga. Maitsesta, kui vaja. Pane segu võiga määritud ahjuvormi (hoiatan - vaja on suurt vormi!). Kata segu purustatud tomatitega ning puista peale ülejäänud juust. Küpseta umbes pool tundi.

Taimetoidu variant:

Asenda kas kogu või osa hakklihast tükeldatud seentega. Kõik muu tee samamoodi, nagu teeksid hakklihaga.



***

Arvatavasti saab sellest minu uus firmaroog. Maitsev-maitsev vorm, mis jäi ka üllatavalt mahlane! Lisaks on ta parajalt toitev ning teda jätkub kas suurele seltskonnale või mitmeks päevaks.

Ja olgugi, et ma lihaga varianti ei maitsnud (mida mulle kiideti), oli ka seentega versioon väga hea! Mõni, kes tahab teha toitu natuke tervislikumaks, kuid ei pelga ka liha, võib hakkliha ja seened hoopis näiteks läbi segada. :)

Lihtsad kartuli-juustu kotletid

Üks mõnus argipäevane roog

4-5 keskmist kartulit
0,5 sibulat
100g juustu
1 muna
u. 1 dl riivsaia

Sega peenikese riiviga riivitud kartulid (vahepeal võid natuke üleliigset vedelikku välja pigistada), sibul ja juust. Lisada muna, maitsesta soola ja pipraga. Vala juurde nii palju riivsaia, et tainas püsiks enam-vähem koos ning kasta peopesas vormitud pätsid jahusse. Aseta nad rasvainega määritud ahjuplaadile ning küpseta 200-kraadise ahju ülemises osas, kuni pealmine külg on kuldpruun. Seejärel keera ning oota teise külje valmimist. Serveeri soojalt!

***

Mõnusad ja toitvad pätsikesed :) Kõrvale sobivad hästi hapukoor ja värske salat.

Kartuli-köögivilja vorm (ja sink ka)

1 pakk külmutatud herne-porgandi segu (sulatatud)
6-8 keskmist kartulit
100 g + 100 g riivjuustu
150 g külmsuitsupeekonit või pitsasinki või vorsti
200 g hapukoort
30 g võid või küpsetusmargariini
1-2 küüslauguküünt
natuke vett või koort
soola
jahvatatud musta pipart

1. Viiluta kartulid õhukesteks viiludeks (ja viilud võid omakorda laiadeks ribadeks teha) ja tahenda majapidamispaberiga - et see natuke kleepiv kartulimahl maha saaks. Alternatiivina võib neid külma vee all loputada ja korralikult nõrutada.
2. Lisa hapukoorega purustatud küüslauguküüned, 100 g riivjuustu ja veidi vett/koort. Maitsesta soola ning pipraga ja sega viilutatud kartulitega.
3. Tõsta võiga määritud ahjuvormi kihiti hapukoorega segatud kartuleid, kiht porgandi-herne segu, tükeldatud suitsuliha, uuesti kiht kartuleid, köögivilja segu ja sinki ning kõige peale taas kiht kartuleid hapukoore kastmes (kuid eks tegelikult sõltub kihtide arv-paksus eelkõige ikka vormist). Kartulitele pane peale väikesed tükid võid.
4. Tõsta vorm 175°C eelkuumutatud ahju ja küpseta, kuni see on pealt isuäratavalt kuldkollane ja seest küps (u. 50 min). Seejärdel puista peale ülejäänud 100 g juustu ning pista vorm ahju tagasi kuni juust sulanud. Kui pealmised kartulid ei taha eriti pehmeneda, tasub juust natuke varem peale raputada, sest sooja juustu-teki all on neil natukene mõnusam küpseda. Kuid siis tuleb vormil hoolikalt silm peal hoida!
Söönuks saab neli näljast inimest!



***

Lihtne, toitev ja hämmastavalt maitsev vorm, millest saavad söönuks nii näljased mehed kui ka peenutsev taimetoitlane (kui jätta osale vormist sink vahele panemata ja asendada paksema kihi köögiviljade või hoopis näiteks seentega). =)

Juuresolev pilt pole just suurem asi (sai südaöösel suvaliselt lauda klõpsitud) kuid illustreerib suurepäraselt kui kärmelt suudavad vormi hävitada vaid 2 suud!