Sünnipäevast vol 2011 ning maasikatort šokolaadi ja kohupiimaga

Kuna kogemus näitab, et sellised asjad kipuvad ununema, teen lühikese kokkuvõtte peo menüüst. Järgneb ka ühe mahlase ja maitsva maasikatordi retsept.

Üldiselt ma pole suur sünnipäeva tähistaja. Olen sündinud üpriski "halval" ajal, sest täpselt sellele ajale satuvad kõiksugu lõpetamised ja muidu koolilõpu-pidustused. Õnneks pole ma end selle pärast kunagi väga kehvalt tundnud, kuna eelistangi seda päeva veeta rahulikult mõne kalli sõbraga ilusat varasuvist päeva nautides. Pidutseda jõuab ka muul ajal, muudel põhjustel. :)

See aasta aga oli sess eriti kurnav ning tundsin tõsist vajadust üheks rõõmsameelseks seltskondlikuks päevaks. Kuna mitmed sõbrad on mul taaskord lõpetamas või mööda riiki/-e laiali, otsustasin teha ürituse puhtalt perekondliku. Ja ka ainuüksi oma lähematest-noorematest sugulastest sain kokku suurepärase ligi 20-liikmelise seltskonna (not bad, arvestades seda, et olen kasvanud ainsa lapsena), kes tõid sellesse päeva kuhjaga rõõmu, just nagu soovinud olin!

(Mina säramas oma veidike vildaka tordi taga)

Tagasi toiduteemale liikudes, teen siia mälestuseks ka loetelu roogadest, mida pakkusin. Kuna tahtsin kostitada oma lähedasi nii vanade lemmikutaga kui ka katsetada uusi retsepte, tuli lõplik nimekiri üllatavalt pikk. Kahjuks olin kogu päeva nii ametis, et ei jõudnud sööke eriti pildistada, aga eks midagi peab ka järgmiseks korraks jääma. ;) Nendel retseptidel, millel on allikas internetis, on ka nime küljes link:

• Lehtaigna mini-"quiche"id sibulaga
• Peedi-sinihallitusjuustu pirukad
• Ahju-lavašš vürtskiludega ("Sepamaa talu köök 2")
• Caesari salat
• Kerge coleslaw salat
• Arbuusi-feta salat ("Nigella Summer")
• Rukola-parmesani salat palsamiäädikaga
• Tomat basiilikuga (lihtne, aga alati hea)
• Ajalehes grillitud forell
• Oskari grill-lihad
• Toorjuustu-ürdivõie (inspiratsioon)
• Kuklid ja Heily tehtud leib
• Jäätee
• Tort...

Tordi valik oli minusugusele maiasmokale kõige keerulisem. Teadsin, et soovin torti, kus pole koonerdatud maasikatega, mis koosneb peamiselt kohupiimast ning kus on veel kas šokolaadi või martsipani. Õnneks leidsin üpriski ideaalse lahenduse blogist "Sööme silmadega". Retseptis pidin asendama vaid vaarikad maasikatega. Minu versioon ei tulnud muu sagina tõttu küll pooltki nii kaunis, kui original, aga maitses see-eest imeliselt.
Kirjutan siia "normaalse" retsepti 24 cm'se vormi jaoks. Mina tegin kahekordse koguse ahjuplaadil, mis tõttu oli tulemus umbes 15 cm kõrge ning andis mugavalt üle 20 portsu.

100 g võid
140 g suhkrut
2 muna
1 tl vanillisuhkrut
45 g kakaod
0,75 tl küpsetuspulbrit
0,75 tl soodat
näpuotsatäis soola
170 g jahu
160 ml piima

400 ml vahukoort
1 tl vanillisuhkrut
0,5 dl suhkrut
600 g vanillimaitselist kohupiimakreemi
u 400 g maasikaid

100 g tükeldatud šokolaadi
250-500 g maasikaid

Vahusta toasoe või suhkruga kohevaks. Vahusta ükshaaval hulka ka munad ning edasi juba rahulikumal kiirusel vanilli, kakao, küpsetuspulber, sooda ja sool. Sega hulka pool jahust, järgmisena kogu piim ning lõpuks ülejäänud jahu. Vala tainas lahtikäivasse koogivormi ning küpseta 180-kraadises ahjus ca 30 minutit, kuni hambaork väljub keskelt puhtana.
Lase põhjal natuke jahtuda ning lõika ta siis kaheks kihiks. Puhasta koogivorm ning vooderda toidukilega. Aseta üks jahtunud koogi-ketas vormi põhja ning laota peale u 400 g tükeldatud maasikaid. Vahusta vahukoor suhkru ja vanilliga tugevaks vahuks. Mikserda hulka ka kohupiim ning vala umbes pool kreemist tordipõhjale. Tõsta peale teine koogi-ketas ning kata ülejäänud kreemiga. Jäta kook jahedasse üleöö seisma.
Järgmisel päeval eemalda ettevaatlikult vormi servad. Suru servadele šokolaadipuru ning kaunista pealt tükeldatud maasikatega.

Rõdust ja väikesest ürdiaiast

Hoiatus: järgnev postitus ei sisalda mitte ühtegi retsepti. :)

Nagu ma oma kirjelduses olen maininud, siis elan Tartus Supilinnas. Kolmepeale (kassiga siis :)) on meil üks õdus kahetoaline üürikorter. Nagu igal kodul, on ka sellel oma head ja oma vead. Vinguda võiks nii selle üle, et köögis on tööpinda imevähe, puudub ruum korralikuks söögilauaks, dušiall käies kipub põrand üleujutama ning ka täiesti köetud korteris on talviti vannitoas torud ära külmunud. Kõik need pisiasjad aga ununevad kevadel, kui avaneb taas võimalus käia rõdul!*
* (Tegelikult on ka palju enamat, aga ei tulnud neist siia praegu kirjutama :))



Rõdu on meil pisike - täiesti proportsioonis ülejäänud korteriga - ning vaatab ühe ilusa aia peale. Kirjeldamatult mõnus on astuda kevadisel hommikul tassi kuuma kohviga päikeselisele (sest sinna paistab ta just hommikuti) rõdule, kuulata linnulaulu ning nuusutada lavendli-taime. Rõdu piirde ülemist serva ümbritseb üks metallist renn, mis teeb sealse taimekasvatuse eriti lihtsaks. Nüüdseks teist aastat olengi kasutanud seda võimalust, oma hobist lähtuvalt, peamiselt maitsetaimede kasvatamiseks.

See aasta panin sinna kasvama basiiliku, põõsastilli, pune, piparmündi, šokolaadi-piparmündi, tüümiani, apelsini-tüümiani, salvei, koriandri ja lavendli. Juhuslikult sai mulda pistetud ka ühe toidupoest ostetud Rooma salati jäänus, mis vaatamata sellele, et mul eelmine aasta salatikasvatus rõdul täiesti ebaõnnestus, väga jõudsalt kasvab. Silmailuks on seal ka mõned lilled. Kõik taimed ostsin valmiskasvatatuna turult. Ei ole mul kevadeti kahjuks piisavalt aega, jaksamist ega ka sobivat aknalauda nende seemnest kasvatamiseks.

Kui aus olla, siis ega ma täpselt teagi, mida kõigi oma taimedega peale hakata (mõeldes siinkohal neid "eksootilisemaid" isendeid, nagu apelsini-tüümian, šokolaadi-piparmünt ja lavendel), seega kõik soovitused on oodatud! Kui muud neist ei saa, siis nuusutamiseks on nad ikka mõnusad. :) Šokolaadi-piparmündile olen esmase rakenduse leidnud teda kohvi sisse poetades. Lisab kohvile kerge, aga mõnusa aroomi.



Ausalt öeldes olen ma ise üllatund, kui "vanaks" ma oma harrastustega muutunud olen - esmalt kokandus ja nüüd siis see. Põlise linnalapsena polnud ma kunagi mõistnud aiandust hobina. Määrdunud küünealused, valus selg ja kõik need ussid-putukad kohe tõesti ei kutsunud. Noh, ega nad endiselt ei kutsu, aga vaikselt olen hakanud mõtisklema, et kunagi oleks juu tore omada oma aeda, kus kasvatada ilusaid lilli ning maitsvaid köögivilju. Ja olgugi, et see aeg on veel kaugel, siis see nö potipõllundus on selge samm sinnapoole. Praegu küll on mu 6 potti ja 4 kasti rohkemgi kui piisavalt ning kohati jäävad isegi ette meie suvistele maailmaavastus plaanidele (õnneks on I'l väga lahked vanemad!). Aga loobuda ei raatsiks neist siiski ka enam. :)


(Üks eksitav pilt minust - üldiselt võib mind näha lillelistes kleitides ja seelikutes, seekord sai aga laenatud ühte I pusa)

Ürdid

Kogu maa on nüüdseks kaetud paksu lumevaibaga. Täpsustus! Esmalt ülimalt salakavala jääkihiga, mille peale on mõnusa irooniaga laotunud pehme valge lumi.
Ja olgugi, et mulle üldse ei meeldi sombune sügis ning talve saabumine koos jõulude ja tulede ja uue aastaga, on alati tore... Siis miski pärast tuletab see minu katuseaknaid kattev lumekiht mulle hetkel vaid meelde seda, et läheb veel tükk aega enne, kui taas värsket kevadist rohelust näen.
Seega ma riputan siia ühed viimased pildid suve saakidest. Nii hüvastijätuks. Ja ma luban, et järgmine postitus on juba igati aastaaja-kohane (ja sisaldab ka retsepti).

Pildid sellest, kuidas vanaema esimeste öökülmade saabudes oma kasvuhoone "jäägid" mulle tõi, ja mida ma nendega peale hakkasin:








Huvilistele:
Nagu näha, on tegu ürtide sügavkülmutamisega. Tilli tükeldasin peeneks ja panin koos paari tilga veega jääkuubiku vormidesse. Poole basiilikust laotasin tervikute lehtedena piklikutesse jäävormidesse ja katsin taas törtsu veega. Teise poole aga hakkisin peeneks, segasin ühtlaseks massiks oliivõliga ja panin jäävormidesse. Mõni nädal hiljem, kui kogu kupatus juba ammu külmunud oli, võlsin kuubikud (õigemini ringid-tähed-südamed) vormist välja ja valasin väikestesse kilekottidesse.
Loodetavasti piisab sellest, et tuua natukenegi päikest külma talve. :)

Macaronide eelvaade

Paar pilti minu katsetustest. Kuna retsept vajab veel kohandamist, ei postita seda praegu siia.

Minu uus mänguasi...

Peale piinlikult pikka ootamist postkontoris jõudis minuni lõpuks mu esimene (isiklikuks kasutuseks) ebay ost ja tulevane kasulik tööriist. Inglise keeles oli talle nimeks antud pastry blender ja tõenäoliselt pole mul vaja seda siin tõlkima ka hakata. Vidin on siis mõeldud eelkõige muretaina lihtsaks ja kiiremaks valmistamiseks.
Suurest ootusõhinas sai ta siis eile õhtul kohe ära ka katsetatud. Ning tõepoolest, mu tavapärane kohupiima-muretainas valmis topeltkiirelt ning või segunes väga ühtlaselt.

Neile, keda huvitab, siis täidiseks sai basiiliku ja ohtra küüslauguga (mehele) praetud kana (ja mulle) ning seente-suvikõrvitsa segu. Täidise vahele pistsin 100 g jagu sinihallitusjuustu tükke ja pool väikest anannassikonservi. Peale valasin muna-piima segu ja riivjuustu. Tulemus jäi imehea.

Algab uus ajastu pirukate küpsetamises. :)

Kolisin!

Tegin lõpuks ära selle, millele ammu-ammu mõelnud. Kolisin Wordpressist siia Blogspoti. Tõenäoliselt sellest muutusest midagi eriti hullu ei juhtu, kuna minu lugejaskond on niigi

üpriski minimaalne (eks see retseptikogu pigem oma tarbeks ja lõbuks ongi). Lisaks said tänu kalli I usinale tööle ka kõik mu vanad postitused siia toodud. Kolimise käigus kadusid küll kahjuks kõik kommentaarid. :( Esialgu võivad mu vanad postitused ka natuke "vormist ära" küll olla, kuid eks ma ürita neid jõudumööda kohendada.

Igal-juhul jätkan postitamist uue hooga, nüüd siis (omaarust) paremate võimaluste ning suurema vabadusega. Hõissaa!