Martsipani ja kardemoniga ploomikeeks

Veidike tihke aga siiski mahlane kook. Hapud ploomid on mõnusaks kontrastiks magusale keeksile.

40 g martsipani
2 dl suhkrut
75 g võid
2 muna
4 dl jahu
1,5 tl küpsetuspulbrit
2 tl kardemoni
1 tl vanillit
350 g (kaal kivideta) ploome
1 sl suhkrut
1 tl kaneeli


Riivi või lõigu martsipan väikesteks tükkideks, tee ka ploomid pooleks/neljandikeks. Vahusta toasoe või esmalt suhkruga ühtlaseks, seejärel vahusta ükshaaval juurde munad. Sega hulka martsipanitükid ja jogurt. Puista peale ka jahu, küpsetuspulber, kardemon ja vanilli ning sega tainas ühtlaseks. Vala kogu kupatus 22-cm'sse koogivormi, silu ja aseta sinna peale ploomid. Puista peale ka suhkur ja kaneel ning küpseta 175-kraadises ahjus u. 60 min (kuigi mina kella ei jälginud), kuni ploomid peal enam ei mulise ja keskele torgatud hambaork väljub puhtana.

***

Minu järjekordne ploomiuputuse vili, kuid alles teine neist, mis ka siia jõuab. Erinevalt esimesest, oli selle koogi lõpptulemus hoopis erinev sellest, mida ootasin. Õnneks oli muutus positiivne ja kook siiski tõesti hea. Minu esialgne hirm, et kook jäi kuivaks, ei saanud ka kinnitust. Koogi edu tagas tõenäoliselt ka mu üks viimase aja suuri lemmikuid - Farmi martsipani mooni jogurt (ei, mulle ei makstud selle eest :(), mis jättis ka ülejäänud koogile, kuhu ei jagunud martipani tükke, ka maheda martsipani maitse.

Rummine ploomikook

Pehme ja mahlane kook, millele lisab salakavalust väike rummi-nüanss.

6 sl rummi
12 keskmist ploomi
1 sl fariinisuhkrut

100 g võid
1,5-2 dl suhkrut (fariini ja tavalise segu)
2 muna
1 tl vanillit
1 dl piima
1 tl küpsetuspulbrit
4 dl jahu
1 sl suhkrut

Eemalda ploomidelt südamikud ja lõika neljandikeks. Väikeses kausis vala ploomidele rumm ja fariinisuhkur. Pane nad esialgu kõrvale, kuid sega neid ka ülejäänud toimingute jooksul iga natukese aja tagant (et kõik ploomitükid saaksid rummis imbuda).
Eraldi kausis vahusta toasoe või suhkruga ühtlaseks kreemiks. Ükshaaval vahusta juurde ka munad nind viimaks sega hulka ka vanilli ning piim. Eraldi kausis kombineeri kõigepealt omavahel jahu ja küpsetuspulber ja siis lisa ülejäänud taignale. Kurna ploomid rummist, valades rummi taignasse. Sega ühtlaseks ja vala 16-cm'se koogivormi põhja. Peale laota ploomiviilud ja puista üle 1 sl suhkruga. Küpseta 175-kraadises ahjus u 40 min, või kuni keskelt väljub tikk puhtana ja peal on ilus kuldne koorik.

***

Sügis on alanud. Kool on taas täies hoos. Ja mind on tabanud täielik ploomiuputus.

Ausalt öeldes poleks ma tõenäoliselt lähiajal ahju juurde astunudki, kui poleks saabunud I isa järjekordse pangetäie ploomidega. Ja olgu siinkohal mainitud, et ma olen väga tänulik, et ta mind nende (ja paljude teiste) koduste viljadega kostitab. Paraku on mind ploomid alati vägagi külmaks jätnud... Seda enam, kui hävitamist ootavad 2 väiksemat pangetäit! Seega ainuke loogiline lahendus, kui käsi ei tõuse neid muidu sööma ja süda ei luba neil rikneda, on nad katta mõnusa suhkru-jahu-või seguga ja manustada koogi vormis. ;) Ja nõnda ma avastasingi enda jaoks ploomide võlu!

Oleks ma ploomidega suurem sõber, oleks ma tõenäoliselt juba ammu teadnud, kuidas nad küpsedes käituvad. Seda, kuidas nad küpsevad veel magusamaks, kui enne. Ja kuidas nad muutuvad sametiseks ja pehmeks, lisades ka koogile endale mõnusat niiskust. Ja et koogi peale ladudes ei vaju nad kiuslikult põhja, nagu mitmed teised marjad, vaid jäävad püsima täpselt sinna keskele, kus neist kõige rohkem puudust tuntakse. Kui keegi oleks mulle neid asju varem rääkinud, oleks ma juba ammu ploomidega Sina-sõber...

Käesolev retsept on täiesti omalooming, hommikul enne loengut väike inspiratsiooni-laine. Olles läbi sirvinud mitu(-kümmend) ploomikoogi retsepti, ei leidnud ma endiselt ühtegi meelepärast. Kuskilt oli mulle aga meelde jäänud maitsekombinatsioon ploomid ja rumm. Tahtsin kooki, kus oleks tunda nii mahlaseid ploome kui rummi tummisust. Lõpptulemus tuli täpselt selline, kui mitte paremgi, kui lootsin. Kook kuulub küll kindlasti "täiskasvanutele" kategooriasse, kuid on siiski endiselt vägagi nauditav ka neile, kes muidu kanget alkoholi väga ei armasta. Kook oli pehme ka järgmisel päeval ning ülejärgmist ta enam ei näinudki. :)