Pehmed kohupiimaküpsised

Väga mahedad ja pehmed prääniku moodi küpsised, mis ahjusoojana eriti kiirelt kaduma kipuvad.

200 g teralist kuiva kohupiima
100 g võid
100 g suhkrut
5 dl suhkrut
2 tl küpsetuspulbrit
1 tl vanillisuhkrut
näpuotsatäis soola
1 muna
kattematerjale*

Köögikombainis või kahvlite abiga sega kõikidest komponentidest peale muna ja kattematerjali kokku ühtlane puru, ning suru see käega ühtlaseks tainaks. Võta tainast väikesed jupid ja vormi meelepärasteks kujudeks (mina vormisin esmalt ühe u 1,5 cm laiuse vorsti, millest lõikasin u 3 cm pikkused jupid). Pintselda ahjuplaadile asetatud küpsiseid kergelt lahti klopitud munaga ning puista peale meelepärane kate*. Küpseta 200-kraadises ahjus u 15 min ja küpseta, kuni nad on pealt ilusad kuldsed.
* Katte puhul võib lasta fantaasial lennata. Mina kasutasin nii kookoshelbeid, purustatud mandlilaaste, värvilisi suhkrukaunistusi kui ka demerara suhkrut törtsu kaneeliga. Lemmikud olid viimased.

***

Tegu on täiesti ideaalset laupäeva-pärastlõuna küpsistega. Valmivad kiirelt, maitsevad mõnusalt mahedad. Erinevalt Ameerika-pärastest küpsistest, millega tekib juba ühest ampsust suhkru üledoos, on neid just paras ahjusoojana raamatu ja tassi tee kõrval näksida. Minu puhul kahjuks küll asendas romaani õpik, kuid ühe külma pärastlõuna suutsid nad kraadi võrra soojemaks teha küll. :)

Retsept pärit nami-nami'st.

Tissitort!

Inspireerituna nami-nami foorumist oli mul juba mõnda aega mõte teha üks selline veidike siivutum tort. Suurepärane võimalus selleks avanes siis, kui I (koos kunsti õppiva sõbraga) otsis kingi-ideed ühe sõbra sünnipäevaks. Minu väikesest ideest sattus I sõber ülltavalt vaimustusse ning juba varsti oli mulle saadetud isegi kaks joonist kujunduse ideedest. :D Kokkulepe jäi, et mina korraldan teostuse ning nemad maksavad kinni materjalid.


(Ei tea küll, mitmendat sünnipäeva tähistati? :D)

Kuna ma pole kunagi eriti suur biskviit-tortide fänn olnud, siis otsustasin täidiseks teha hoopis porgandikoogi. Eelnevalt mainitud retseptist tegin 1,5-kordse koguse. Enamiku tainast valasin ristküliku-kujulisse vormi (klassikaline lasagne vms. küpsetiste oma).
Umbes 1 cm paksune kiht tainast läks aga 16 cm'se diameetriga koogivormi, mille hiljem lõikasin kaheks kihiks, et "tisse" vooderdada.
Naha värvi kreemi sain tilgutades (retsepti juures antud) kreemi keedetud peedist pigistatud mahla (idee siit) ja veega pastaks segatud kakaod, kuni värv oli parajalt "nahane".


(Nibude vormimise ma jätsin kunstniku ülesandeks...)

"Tisside" jaoks vooderdasin esmalt 2 ümarat tee-tassi toidukilega. Sinna surusin eelpool mainitud porgandikoogi kettad (mis lõikasin tassi jaoks väiksemaks). Sisse valasin kreemi. Kreemi retsept siis vastavalt:

1 tl želatiini
1 sl vett
pool tuubi Alma vanilli kohupiimakreemi (u 150 g)
pool pakki Farmi toorjuustu (u. 75 g)
maitse järgi suhkrut
1 apelsini peenelt riivitud koor
u 2 sl apelsinist pigistatud mahla

Lasin želatiinil külma vee sees u 10 min paisuda. Segasin kokku kohupiima, toorjuustu, suhkru ja apelsini koore. Valasin želatiinile juurde apelsini mahla ning kuumutasin segu mikrolaine-ahjus paar sekundit, kuni želatiin täielikult lahustunud. Vispliga segades lisasin kreemile želatiini-segu. Kogu segu valasin porgandikoogiga vooderdatud vormidesse ning lasin neil u 3 tundi külmkapis taheneda. (NB! Kreemi võib veidike üle jääda)

Tarretunud "tissid" asetasin porgandikoogi ristkülikule. Tissid lõikasin veidike madalamaks ning ristküliku (väga eba-realistliku) naise-kujuliseks. Kleidi jaoks rullisin martsipani õhukeseks, asetasin (kreemita!) koogile, ning lõikasin kleidi-kujuliseks. Eemaldasin martsipani, katsin koogi kreemiga (siludes ja "vormides" =)). Viimasena asetasin koogile "kleidi", mille värvisin pintsliga roosaks peedist pigistatud mahlaga. Mustad detailid sain, kui sõtkusin martsipanile juurde purustatud söetablette (idee siit).



Eks lõpptulemuses esines ka väikeseid vigu ning erines veidike mu esmasest ettekujutusest... Samas kokkuvõtvalt julgen väita, et oma 1. katsetuse kohta (nii martsipani, täidetud "tisside" kui ka toidu värvimisega) olen tulemusega väga rahul. Ka sünnipäevalaps näis kingi üle õnnelik olevat ning kahemõttelisi nalju jagus kogu õhtuks.


(Suur dilemma - kust ja kuidas lõigata?)

Chilli con carne

Üks kerge eksootilise kiiksuga aga väga koduse maitsega roog, mis on tänu oma üpriski pikale valmimisajale ka mõnusalt maitseküllane.

1 suur sibul
1 paprika
2 küüslauguküünt
1 tl tšillipulbrit
1 tl kuivatatud paprikat
1 tl jahvatatud vürtsköömneid
500 g (veise) hakkliha*
1 veiseliha-puljongi maitseaine kuubik
400 g tükeldatud tomateid konservist
0,5 tl kuivatatud oreganot
1 ruut tumedat šokolaadi
(2 sl tomatipüreed)
400 g punaseid "kidney"-ube konservist

Tükelda sibul, küüslauk ja paprika. Kuumuta suur pann, lisa sinna törts õli ja sibulad ning kuumuta segades u 5 minutit, kuni sibul pehmenenud ja kergelt läbipaistev. Lisa paprika, küüslauk, tšilli, paprika-pulber ja vürtsköömned ning kuumuta aeg-ajalt segades veel 5 minutit. Seejärel pruunista pannil hakkliha (tõstes vajadusel veidike ka pliidi kuumust).
Kui liha pruunistunud purusta panni kohal puljongi-kuubik ning vala peale 3 dl sooja vett koos tomati-konservi, oregano, šokolaadi ja tomatipüreega (mul loetelust viimane ununes). Aja kogu segu keema, sega läbi ning kata pann kaanega. Alanda kuumust nõnda, et segu keeks õrnalt (vaikselt mulisedes) ning lase tal seal 20 minutit rahulikult olla (paar korda võib seda igaks-juhuks ka segamas käia).
Kui kaste on juba paksenenud eemalda kaas ning vala hukla eelnevalt nõrutatud ja loputatud oad. Maitsesta ka soola ja pipraga. Sega läbi ning lase roal 10 minutit ilma kaaneta keeda. Kui ta peaks selle ajaga muutuma liiga kuivaks, võib lisada veidike vett. Enne serveerimist lase chillil veel 10 minutit kaane all ilma kuumutamata "seista", et maitsed imbuksid.
Serveeri kas riisi või tortillaga. Peale sobib väga hästi hapu koor, aga ka riivitud juust võib seal mõnus olla.

* Variatsioonid: Asendades hakkliha sama koguse puljongis keedetud soja hakk-massiga, saab väga maitsva taimse alternatiivi (pilt allpool!).

***

Ma ei hakka üldse mitte valetama ja ütlen kohe välja, et idee teha chilli con carnet tuli joonisfilmist Simpsonid. Veetes I'ga üht õndsat talvise vaheaja õhtupoolikut telekat klõpsides ning selle saate peale sattudes avastasime mõlemad, et me kumbki ei tea absoluutselt midagi sellest Ameerikas ülipopulaarsest roast. Peale kiiret guugeldamist jõudsime ka selguseni selles, et antud roog väärib kindlasti proovimist.

Tegu oli tõsiselt AUSA roaga. Igast komponendist on välja pigistatud maksimum-maitset, lisatud on täpselt parajalt vurtsu ning kelmikust. Šokolaad hakkliha-hautises tundus esialgu üllatav, kuid usun, et ta täitis selles ilusas tervikus kindlasti oma rolli. Ning üks julge törts hapukooret sinna peale on lausa kohustuslik! Sattusin sellest roast lausa nii entusiasmi, et esmakordselt arvestasin retseptile lisatud näpunäiteid ning väga Ameerika-päraselt pistsin ülejäägid sügavkülma mustadeks (e koolisteks) päevadeks (olgu mainitud, et midagi kodus tehtud, peale toormooside ja jäätiste, ma varem sügavkülmutaud pole).

Endale tegin taimse versiooni roast, mis oli ka väga hea (kuid väidetavalt jäi loomsele variandile siiski kõvasti alla) :

Retsept BBC Good Food'st.