Seene, pommu ja kartuliga karri

Kindlasti mitte kõige kaunima, kuid siiski ausa ja koduse välimusega roog. Igal-juhul kõik, mis jääb puudu välimuses, teed ta tasa oma maitses.

1 sibul
3-4 kartulit
1 pommu e baklažaan
250 g seeni (nt šampinjone)
150 ml puljongit
400 ml kookospiima
2-4 sl karripastat
värsket koriandrit serveerimiseks

Tükelda köögiviljad: haki sibul peeneks, kartul 1-2 cm'ste külgedega kuublikuteks ning pommu lõika esmalt ketasteks ning seejärel neist laiad viilud/sektorid. Lõika ka seened väiksemaks, kui selleks vajadus on.
Kuumuta ühes suuremas pannis/potis õli ning viska sinna sibul ja kartul. Prae kergel kuumusel u 5 min, kuni kartul veidike pehmenenud. Lisa pommu ja seened ning prae paar minutit. Vala potti vedelikud ("puljongi" asemel olen pannud lihtsalt vett ning veidike puljongi-maitseainet) ning vastavalt maitsele karripastat (punast, kollast, rohelist - mida iganes sul käepärast on). Lase roal kergelt mullitada u 10 min, kuni kartul söömiseks piisavalt pehme. Puista peale värsket koriandrit ja söö lusikaga kausist või serveeri kas riisi, naan-leiva (retsepti postitan kunagi hiljem) või muu meelepärase saiaga.

***

Loodan, et kõigil oli mõnus vastla-/naistepäev. Minu oma kahjuks lõppes üpriski nukralt. Nimelt otsustasime I'ga kelgutama minna. Mul oli see esimene kelgutamine üle mitme-mitme aasta, seega olin veidike ärev, kuid sõprade seltsis tundus idee juu mõnus. Peale mõningast niisama piilumist võtsin ka julguse kokku (kerge argpüks olen ma alati olnud...), ronisin seltskondlikule kelgule ja tuhisesin alla poole. Kahjuks valisime selleks kohaks aga ühe ootamatult hüppelise ja järsu külje künkast, mis tõttu ma maandusin väga valusasti oma näole. Suure muhuga kulmul. Tunnike hiljem oli sellest saanud paistes silmalaug. Ja täna hommikuks suur tume-lilla silmaümbris. Ja peavalu. Kogu õhtu veetin silmal erinevaid sügavkülmutatud asju hoides lootes, et see aitab paistetuse vastu. Ei aidanud. Ja kooli läksin ma päikseprillidega ning lahkusin sealt poole päeva pealt.
Ma vist ei kelguta enam kunagi... :P

Tegelikult ei ole mu eesmärk üldse mitte kurta oma "rasket elu" siin blogis 2 postitust järjest. Üritan lihtsalt näidata, et ka mul on selliseid päevi, mil vaatamata mu suurest kokanduskirest, tekib tahtmine õhtusöögi tegemine kõrvale jätta ja lihtsalt voodisse kerra tõmmata. Kuna aga kõht siiski koriseb ja üle ühe päeva valmistoite ei taha ka süüa, tulevad appi retseptid, nagu see siin. Kõik valmib kiirelt ja ühes potis, roog on toitev ka ilma lisanditeta, ning mis kõige olulisem, meeletult maitsev. Tõestuseks ehk, et rooga järgmisel hommikul pildistades juhtus täiesti märkamatult see:

Mainin ka seda, et see väike kausitäis oli ainuke, mis suurest potitäiest alles jäi. Lisaks veel sõi I lausa 2 portsu, olgugi, et talle seened üldiselt ei maitse. Ja selle kohta, et liha seal roas ei leidunud, ei tulnud mitte ühtegi märkust. :) Soovitan!

Retsept BBC Good Food'st.

Singi-juustu saiarullid

Maitsvad ja pehmed saiakesed.

Koostis:

25 g pärmi
3 dl vett
3 tl + 1 sl suhkrut
1 tl soola
7-8 dl jahu
2 sl õli
200 g riivitud juustu
200 g sinki
1 sibul
võid või õli määrimiseks
muna pintseldamiseks

Valmistamine:

Murenda pärm kruusi ja sega 3 tl suhkruga. Umbes 5 minuti, kui ta pealt natuke vahutav, lisa ta koos ülejäänud suhkru ja soolaga käesoojale veele. Sega kergelt. Vala (võimaluse korral läbi sõela) hulka jahu ning sõtku tainast korralikult, kuni moodustab ilusa palli ja ei taha enam käte või kausi külge kleepuda. Lisa tainale ka õli ning sõtku veel korraks läbi. Kata kauss rätikuga ning jäta sooja kohta kerkima umbes pooleks tunniks - kuni suurus kahekordistunud.

Prae kergelt pannil väikseks tükeldatud sibul ja sink. Kerkinud tainas rulli jahusel pinnal või küpsetuspaberi tükil lahti ristkülikuks. Pintselda taigen pealt rasvainega, raputa peale riivjuust ning singi-sibula segu. Rulli tainas rulli ja lõika 2-3 cm paksused viilud. Pintselda neid kergelt lahtiklopitud munaga ja pista 175-kraadisesse ahju 20'ks minutiks (kuni helepruunid). Soovi korral võid natuke enne valmimist neile veel riivjuustu peale raputada. Ahjust välja võttes pritsi saiu veega ja jäta rätiku alla jahtuma.

Variatsioon:

Prae singi asemel seeni - maitsesta neid õrnalt soolaga.

***

Minu tutvus pärmitaignaga jätkub. Seekord siis võtsin endale juba natuke suurema ülesande ja õnneks ei pidanud pettuma. :) Saiad said seest mõnusalt pehmed ja pealt parajalt krõbedad ning mis kõige parem - ei mõjunud ka eriti rammusalt (olgugi et, peab siiski tõdema, lehttaigan rullid on veidike mahlasemad). Tegin küll vaid pool kogust, kuid ikka saime 15 saiakest (ma vist rullisin taigna natuke liiga õhukeseks ka). Õnneks suutsime praktiliselt kõik nad juba esimesel päeval hävitada. Kui nad vaid säiliks pehmena pikemalt, võiks järgmine kord suuremagi koguse teha. Aga igal-juhul jätkan oma katsetusi nende seenepoistega (varsti juba loodetavasti magusates kaneelirullides).

Retsepti leidsin kokkama blogist. Soovitus seeni vahele panna jäi mulle silma nami-nami foorumis.