Jõulu kuskuss

Väga maitsev ja kiirelt valmiv roog, mille vürtsikas ja kergelt magus maitse sobib ideaalselt kõiksugu klassikaliste jõulutoitude juurde.

500 g kuskussi
75 g sultana rosinaid
0,5 tl kaneeli
0,5 tl paprikapulbrit
0,5 tl jahvatatud vürtsköömneid
0,5 tl jahvatatud kuivatatud koriandrit
2 tl soola
pipart
800 ml keevat vett
killuke (10 g) võid
1 granaatõuna seemned

Sega maitseained, rosinad ja kuskuss kuumakindlas kausis omavahel. Vala peale äsja keenud vesi ja kata kauss kähku kas toidukile või parajalt suure taldrikuga. Lase vedelikul u 10 minutit imenduda ning eemalda kate. Suska sinna keskele tükike võid ja sega kahvliga kuskussi, et terasid teineteisest veidike eraldada. Puista peale granaatõuna seemned ja serveeri.

Retseptist saab korralikud portsud kuuele sööjale.

***

Ütlen ausalt, et mulle keedetud kartul ei meeldi (või kui siis ehk suvel maalt toodud esimesed värsked kartulid koos killukese või, värske salati ja tilliga). Minuarust on ta maitsetu, kuiv ja igav. Kui igapäevaselt suudan teda ka päris edukalt vältida, siis meie (nagu ka iga teise Eesti pere) jõululaual on ta kindlasti kohustuslik. Võib-olla on asi selles, et taimetoitlasena pole mulle kunagi olnud kartulile sobivat kaaslast...? Taldrikul, mis on täidetud hapukapsa, hapukurgi ja marineeritud kõrvitsaga, mõjub kartul kui võõrkeha. Seepärast olingi see talv eriti aldis katsetama seda uut jõulust lisandit.

Tegu oli tõsiselt maitsva lisandiga. Rosinad ja granaatõun sobis soolase kuskussiga ideaalselt. Kui vürtsid on kõik käepärast ja jahvatatud, sobib see roog ka detsembrikuu argipäevaõhtuks (ja ma ei räägi kellelegi, et kapsas sinna kõrvale on võetud purgist ;)). Nigella, kes on selle geniaalsuse autor, tegi sinna kõrvale hoopis samuti kiiresti valmivaid linnukesi (poussin eesti keeles, keegi?). Mis iganes viisil ja ajal seda ka ei sööda, on maitsev ja huvitav tulemus garanteeritud.
Pean küll saladuskatte all tõdema, et ma siiski ei suutnud nii kardinaalset muudatust meie jõululauda sisse viia ning uuendusena seisavad laual keedetud kartulite asemel ahjukartulid.

Retsepti nägin esmalt ühest Nigella's Christmas Kitchen telesaatest. Peale kiiret guugeldamist leidsin retsepti siit.

Arancello - parim kaaslane kakaole

Kergelt vürtsikas, väga magus apelsinine liköör. Sobib juua külmalt või segatuna lemmik sooja talvise joogiga.

3 apelsini
1 lühike kaneelikoor
1 vaniljekaun
1 kardemonikupar
0,5 l viina
250 ml vett
250 g suhkrut

1. nädal: Eemalda apelsinilt kartulikoorijaga pikkade ribadena koore pealmine (oraanž) kiht. Ürita seda teha nii, et külge jääks võimalikult vähe seda kurja kibedat valget osa. Pane koored koos kaneeli, vanilje ja kardemoniga ühte u liitrisesse purki. Vala peale viin. Pane purgile kaas peale ning vii ta pimedasse kohta nädalaks ootele. Võimalusel käi kord päevas seda õrnalt raputamas.

2. nädal: Sega kokku siirup. Selleks pane suhkur kuumakindlasse anumasse ja vala peale keev vesi. Sega, kuni suhkur lahustunud. (Lase veidike jahtuda ning) vala siirup purki viina ja vürtside juurde. Sega, ning jäta taaskord nädalaks seisma.

3. nädal: Eemalda purgist vürtsid. Soovikorral kurna jook ka läbi marli. Vala kahte 0,5 liitrisesse pudelisse.

***

Pean tõdema, et esimene hetk seda jooki maitstes olin siiralt pettunud. Liiga magus, liiga kaneeline ja lihtsalt mitte õige... Paar päeva hiljem aga oma igapäevast tassi kakaod juues (ma olen kerges kakao-sõltuvuses praegu) mõtlesin, et tegelikult võiks see apelsini-liköör siia väga hästi sobida. Ja oi, kui õigus mul oli! Võin ausalt öelda, et parimat tormiaegset soojendajat, kui kakao arancelloga, on raske leida (veel enam, kui su tore elukaaslane on parasjagu teinud ahju tule, mille ilus leek paitab pehmelt nii su varbaid kui hinge :)). Edasi hakkasin sellele joogile juba veelgi loomingulisemalt lähenema: valasin seda peale jäätisele, mustale teele ja üks kord isegi kohupiimakreemile. Ja enam ausalt öeldes ei kujuta ettegi talve ilma pudeli arancellota. :)

Retsepti leidsin blogist heatoit.com

Ideaalne rakendus hapudele mandariinidele: Tangerine curd ehk Mandariini kreem-võie

Imeliselt maitsev siidine kreem, mille rakendusel pole piire. Sobib nii röstsaia peale, tordi vahele kui ka niisama lusikaga maiustamiseks.

u 1 dl värsket mandariini mahla*
1 mandariini koored peenelt riivitud (ilma valge osata)**
0,75 dl suhkrut
3 muna
50 g võid

Klopi munad suhkru ning mandariini mahla ja -koortega kergelt läbi. Pane nad kas potti ja otse pliidile väga-väga madalal kuumusel või kuumakindlasse kaussi veevanni kohale. Pidevalt segades lase segul (ilma keetmata!) paksemaks muutuda. Kui kreem on juba umbes vedelama hapukoore paksune, tõsta ta tulelt ning jäta jahtuma. Kui õnnetul kombel oli sul kuumus liiga suur ning kreemi sisse tekkisid väikesed hüübinud muna täpikesed, siis kurna ta läbi sõela.
Peale u 10 minutit jahtumist sega kreemile hulka ka tükeldatud või. Lase jahtuda (mille jooksul kreem pakseneb veelgi) ning vala purki(desse).

* Minul kulus selleks u 3 mandariini. Kui mahla peaks natuke rohkem saama, pole ka hullu.
** Mulle tegelikult meeldib teha koorest pikad ribad ning need siis enne või sisse segamist kreemist välja võtta (ja puhtaks limpsida :)).

***

Ma arvan, et kõigil on seda vähemalt korra iga talve jooksul juhtunud. Tuled poest koju, õhinat täis nende ilusate mahlaste mandariinide pärast, mis just ostsid. Koorid esimese ära - tuba täitub mõnusa lõhnaga. Murrad endale kerast tükikese ja lööd hambad sisse.... Ning avastad jubedusega, et need mandariinid on HAPUD! Minul igal-juhul juhtus nii :). Lisaks hapukale maitsele olid tükke ümbritsevad kestad ka nii nätsked, et neid võiski närima jääda. Kuna ei tahtnud ka ilusaid vilju niisama ära visata, hakkasin oma ajurakke ragistama uue lahenduse jaoks.

Selle retsepti järgi olin tegelikult juba korra sidruniga analoogi valmistanud (ainult või koguse vähendasin... Ma ei mõista, miks peab seda siin 100 g olema?!). Pähe tuligi mõte, et ka mandariiniga versioon võiks olla päris mõnus. Mõeldud-tehtud. Ja õnneks ta oligi mõnus! Mandariini maitse ei jäänud küll kahjuks nii tugev, kui ma oleksin soovinud, aga tuntav oli ta kindasti.

Peale seda, kui olin kaks päeva seda kreemi niisama limpsinud, otsustasin katsetada seda ka tordi vahel. Nõnda siis valmiski minu 2. advendi piparkoogi-mandariini tort. Retsepti polnud, tegin peast. Kirjeldan ka lühidalt torditegu, nii endale mälestuseks kui ka teistele ehk inspiratsiooniks:
Küpsetasin biskviidi, mille olin õrnalt piparkoogimaitseainega maitsestanud, ja lõikasin kaheks kihiks. Täidiseks tegin segu toorjuustust, kohupiimapastast, piparkoogimaitseainest ja kaneelist. Tort tuli kolme kihiga: 1 kiht biskviiti, keskel 1 kiht õhukesi piparkooke ning peal taas biskviit. Kihte immutasin mandariini mahlaga, igale kihile panin esimesena natuke käesolevat mandariinikreemi ning selle peale paksema kihi kohupiima-segu. Tort tuli imehea! Parajalt hapukas, vürtsikas ja magus. :)

Lemon curd'i retsept pärit nami-nami'st.