Maisi ja sinihallitusjuustuga täidetud suvikõrvitsad

Veidike teistmoodi maitsekombinatsiooniga lihtne suvine roog. Sobib nii liha kõrvale kui ka selle asemele.

1 suur/2 väiksemat suvikõrvitsat
1 dl maisi, sügavkülmast või konservist
1 küüs küüslauku
1 šallot-sibul
peotäis basiilikut
100 g sinihallitusjuustu
pipart
paar viilu juustu

Poolita suvikõrvits(ad) pikupidi ja uurista neist välja sisu, jättes umbes 0,5 cm servi. Tükelda see sisu ja sega ühes kausis maisiga kokku. Lisa sinna ka peenelt tükeldatud küüslauk ja sibul, hakitud basiilik ja murendatud sinihallitusjuust. Maitsesta pipraga. Jaota segu võrdselt kõrvitsapoolikute vahel ära ning kata pealt juustuviiludega. Küpseta 200-kraadises ahjus, kuni suvikõrvitsa koor on pehmenenud ning juust pealt kuldne.

***

Blogimisele on pikk-pikk paus sisse tulnud. Eks selle suvega ole nii, et kord oled lennus ja ei jõua korralikult süüa teha, kord jälle on nii palav, et ei taha sooja pliiti nähagi. Viimased 3 nädalat veetsime I'ga hoopis mööda Euroopat rännates, seega pidi see vahetult enne reisi valmistatud roog ka nõnda kaua ootama.

Olles saanud enne reisi oma vanaemalt ühe hooaja esimese suvikõrvitsa, oli nami-nami kooskokkamine täidetud köögiviljadele vägagi teemakohane. Leidsin sealt ka inspiratsiooniks ühe retsepti, mida tugevalt kohandasin ja lihtsustasin. Igal-juhul oli tulemus tõesti-tõesti maitsev (ka I sõi nurisemata olgugi, et enne kahtlustaval pilgul seda rohelist "paati" vaatas). Minu jaoks igal-juhul avanes täiesti uus maailm täidetud köögiviljade näol, mille avastusi loodan edaspidi ka siia postitada.

Imelihtne sinihallitusjuustu kaste

Üks minu nö hädaabiretsepte, mis sai loodud kapis olevatest komponentidest juba varajastel hommikutundidel. Paraku kujunes sellest üks meie lemmikkastmeid.

Koostis:

2 küüslauguküünt
2 dl vett*
4-6 spl toorjuusu*
natuke kastmepaksendajat
50 g sinihallitusjuustu
2 spl riivitud parmesani
aroomisoola, pipart, punet/tüümiani/pizza-maiseainet

Valmistamine:

Prae peenikeseks tükeldatud küüslauk õlis kuldpruuniks. Kalla sinna samma pannile peale vesi ning lase keema tõusta. Sega vette toorjuust (täpset kogust ei mäleta - pane teda ikka nii palju, et kaste juba mõnusalt valge oleks), paksenda kastet paraja koguse kastmepaksendajaga (või tärklisega, kui sul selle kasutamine õnnestub :P) ning lase tal minut-paar keeda. Keera kuumus maha ning sega hulka tükeldatud juustud. Kui nad hästi sulada ei taha, võid kastet jälle natuke kuumutada, kuid kindlasti ära enam keeda teda! Muidu jääb alles selline ebameeldiv sültjas mass.

Maitsesta aroomisoola, pipra ning meelepärase (või käepärase) kuivatatud maitsetaimega. Serveeri mõnusa portsu keedetud makaronidega (mis võid eelnevalt killu võiga läbi segada, et oleks lihtsam tõsta ja libiseks paremini alla =)).

* Kui on kodus kohvikoort, võite seda toorjuustu-vee asemel kasutada. Minul üldiselt pole. Seepärast ka selline retsept.

Variatsioonid:

Lihaarmastajatele võib koos küüslaukudega praadida ka tükeldatud singikuubikuid, samamoodi võib käituda ka šampinjonidega. Hästi sobib kastmesse ka lillkapsas, mille võib külmutatud ja tükeldatud kujul visata pannile koos veega, et ta parajalt pehmeks aurata jõuaks.

***

Kuna sinihallitusjuust on meie majas üpriski populaarne ning oma hea maitse ja mõistliku hinna tõttu leiab ta oma tee väga mitmetesse roogadesse. Ise kasutame kõige tavaliemat helesinist Paladini - ostetuna Kaubamaja lahtiste juustu lettidest veel odavamana ja värskemana. Maiustamiseks toob aga ema aeg-ajalt Tallinnast kallist (aga suussulavat!) Saint-Agur'i.

Selle retsepti lugu on täpselt nii lihtne, nagu tundub. Tuli Indrek hilja õhtul (töölt?) koju, tuju hea, aga küht tühi. Teades, kui vähe ma sallin teiste inimeste korisevaid kõhte, on vist loogiline, et ei suutnud teda saata magama söömata. Pealegi peab päevas ikka vähemalt üks korralik eine olema! Silmitsedes meie imepisikese külmkapi sisu, sündiski see võileivamaterjalidest kaste. Toit läks täiesti õigesse kohta, ning mitmel korral hiljem on ka selle järgi soovi avaldatud. :)

Oh jah. Lõpude-lõpuks vist ongi nii, et võin juu rabeleda nende keeruliste retseptidega, kuid lõpuks kujunevad lemmikuteks ikka kõige lihtsamad asjad. (Kuigi, kui aus olla, siis siiski kana-juustu pirukast kiiremat kadujat, ma vist näinud pole :))

Sinihallitusjuustu-tomati muffinid

3 muna
150 g hapukoort
50 ml õli
1 sl küpsetuspulbrit
5 dl nisujahu
100g sinihallitusjuustu
0.75 dl hakitud päikesekuivatatud tomateid
0.5 dl hakitud basiilikut
soovi korral soola ja pipart

Klopi munad hapukoorega ühtlaseks, lisa ka õli. Sega hulka maitseained, tomatid ja juust. Puista peale küpsetuspulbriga segatud jahu ning sega kergelt läbi.*
Tõsta tainas võitatud muffinivormidesse, puista peale soovi korral veel veidi sinihallitusjuustu.
Küpseta 200kraadises ahjus umbes 20 minutit.

* Et saada õige konsistentsiga muffineid, tuleb neid võimalikult vähe segada. Tainas peaks olema isegi ebaüthlane. Mõned kohad võivad ka natuke jahuseks jääda - see kaob küpsedes ilusasti ära.



***

Minu esimene katsetus soolaste muffinitega. Maitsesid mõnusalt soojana, või/toorjuustuga. Päikesekuivatatud tomatid ja sinihallitusjuust sobisid üllatavalt hästi kokku.

Tegelikult aga olin natuke pettunud neis muffinites. Mind on alati närvi ajanud, kuidas eestlased kutsuvad igat teist keeksi väikeses vormis muffiniks. Õige muffin peab minu arusaamistmööda olema seest natuke nätske, pealt krõbe, õhuline ja mõnusa "mütsiga" kerkinud. Need olid küll õhulised, kuid natuke kuivad ja tainas natuke liiga tihke. Seega, olgugi, et neil muffinitel polnud häda absoluutselt midagi (sain isegi kiitusi), oleksin oodanud enamat.

Kõik aga pole veel hukas, loodan ma. Kuna maitsekombinatsioon oli tõepoolest mõnus, tegin retsepti mõned muudatused. Kui originaalis oli vaid 200 g hapukoort, siis järgmine kord kavatsen mina osa sellest asendada 50 ml õliga. Ning ka küpsetuspulbriga ei kavatse enam koonerdada (1. korral tundus supilusikas mulle kole suur kogus). Kui proovitud, märgin ka siia!

Sinihallitusjuustu-brokkoli pirukas

Pirukapõhi:
u. 4.5 dl nisujahu
150 g hakitud võid
2 kuni 3 sl külma vett

Täidis:
1 spl võid
0.5 dl nisujahu
2 dl piima
2 tl (teralist) sinepit
200 g spargelkapsast (sobib ka külmutatud, kuid siis tuleb eelnevalt sulatada)
150-175 g tugevama maitsega sinihallitusjuustu
200 g kirsstomatit (või natuke vähem)
2 lahtiklopitud muna
musta pipart
soola

Valmistamine:
Suru või ja jahu näppude vahel mõnusaks pudiks, lisa vesi ning sega peaaegu ühtlaseks. Rulli kettaks (kuni Ø 30 cm) ning tõta see ettevaatlikult u. Ø 22-23 cm piru-/koogikavormi kohale ning suru korralikult vormi. Tee äärtele väikese noaga ilulõikus (ausaltöeldes jäi mul lõpuks seda taigent ikka päris korralikult üle, kuna ei tahtnud põhja ka liiga paksusk jätta...) ning pane vorm 15 min'ks külmkappi.
Vooderda tainapõhi küpsetuspaberiga ning kata kuivatatud ubadega. Pimeküpseta (st ilma vahepeal ubade alla piilumata) 200-kraadises ahjus 15 minutit. Siis eemalda küpsetuspaber ja -oad ning küpseta veel 5 minutit.
Pane või, jahu ja piim väikesesse potti ning kuumuta aeglaselt keemiseni. Sega vispliga pidevalt! Kuumuta 2 minutit, kuni mõnusalt paks, siis tõsta pott tulelt ning sega juurde sinep.
Lõika brokkoli väikesteks õisikuteks, ka varrejupid tee õhukesteks viiludeks. Kui kasutad aga värsket brokkolit, keeda teda ka soolaga maitsestatud vees 3 minutit, siis loputa ja jahuta kiiresti külma jooksva vee all. Nõruta hoolega. Kui kasutad külmutatud brokkolit, tuleb neil lasta vaid natuke sõelal nõrguda (keetma ei pea!).
Jaota spargelkapsaõisikud, kirsstomatid ja 2/3 juustust eelküpsetatud tainapõhjale.
Lisa lahtiklopitud munad jahukastmele ning maitsesta soola ja pipraga. Kalla kaste pirukapõhjale ning puista peale ülejäänud juust.
Küpseta 190-kraadises ahjus umbes 40 minutit, kuni täidis on kerkinud ja kuldne.
Eemalda pirukas vormist ning libista vaagnale. Serveeri soojalt või külmalt.

***

Soojalt soovitan!

Mõnus ja tervislik quiche'i laadne pirukas (järgmine kord proovin põhjas asendada osa võist nt toorjuustuga, et teda veidikene lahemaks ka saada - kui proovitud, kirjutan kindlalt ka siia!). Ja olgugi, et retsept on pikk, ei olnud ka tema valmistamine üldse keeruline!

Originaalses retseptis oli tegelikult täidises 3 muna ja natuke rohkem seda piima-jahu-või segu. Kuna aga ainuüksi brokkolid ja tomatid tahtsid üle mu pisikese 22 cm vormi äärte ronida, jätsin selle ühe muna ning umbes kolmandiku piimasegust välja. Ning ei ütleks, et tulemus selle tõttu karvavõrdki kehvem oli! Kuid juhuks, kui peaks olema suurem vorm, või äkki soov rammusama ampsu järele, mainisin ka need õiged kogused siin ära.