Ajalehepaberis põlenud kala

Mitte ainult äärmiselt efektne, vaid ka üks maitsvamaid viise kala grillida. Kala jääb seest imeliselt mahlane, kuid omandab seejuures mõnusa suitsuse maitse.

1 tükk küpsetuspaberit
10 suurt ajalehe paberit
1 kg lõhe või forelli
meelepäraseid maitseaineid

Puhasta kala soomustest ja sisikonnast ning maitsesta vastavalt soovile (mina puistasin peale soola ja pipart, määrisin soola ka kõhtu ning täitsin selle meelepäraste ürtide ja sidruniviiludega). Tee küpsetuspaber kraani all märjaks ning mässi see ümber kala. Küpsetuspaberi tükk peab olema piisavalt suur, et saaksid sellega mugavalt kala ümbritsetud. Ka mõned ürdi-oksad ja sidruniviilud võib kalale seltsi pakkida. Järgmisena keera kala ükshaaval ajalehepaberitesse, nõnda et ka saba ja pea jääksid sisse.

(Ema hellalt kala pakkimas)

Aseta kala kuumale grillile ning lase paberil rahulikult suitseda-põleda. Aeg-ajalt võib paber seal ümber ka eriti uhke leegiga põlema minna ning paar korda tasub seda pakki ka ettevaatlikult keerata.

Kalal tuleb lasta seal grillil rahulikult tossata, kuni kõik ajalehepaberid ümbert ära põlenud (peaks minema ca 20 min).

Serveerimiseks koori õrnalt kalal nahk maha ning tõsta taldrikutele parajad portsud.

"Retseptis" antud koguseid saab muidugi muuta vastavalt kala suurusele, arvestada tasub siis umbes 1 ajalehe leht 100 g kala kohta.

***

Ma ütleks, et tegu on vist selle suve parima avastusega. Kuskil (tõeäoliselt blogis, kust retsepti avastasin) oli seda humoorikalt ja õigustatult nimetatud "vaese mehe suitsukalaks". Tegelikult ei ole lõpptulemus siiski mitte mingit pidi "vaene". Kala on seest täpselt parajalt küpsenud ja pehme. Suitsu-maitse on selgelt tunda, kuid ta ei valluta liigselt. Kasutamiseks kõlbavad tõenäoliselt kõik kalad, kuid ma usun, et maitsvaim on siiski punase kalaga. Selline kala figureeris esmakordselt minu sünnipäevamenüüs, kuid olen kindel, et valmistan seda veel kordi.

Juhendite eest võlgnen suure tänu blogile "Ise tehtud. Hästi tehtud". Piltide eest tänu Mikule.

Tuunikala lasanje

Üks maitsev ja mõnusalt kreemine alternatiiv klassikalisele lasanjele.

1 sibul
2 küünt küüslauku
2 x 400 g tomatikonservi
1 kalapuljongi kuubik
1 sl punet
2 x 200 g tuunikala tükke konservist
peotäis värsket/külmutatud tilli
pipart

75 g võid
75 g jahu (u 1,2 dl)
1 l piima
1 tl soola
150 g riivitud juustu

lasanjeplaate*

Valmista tomatikaste. Selleks tükelda sibul ja küüslauk ning nõruta veest või õlist tuunikalakonservid. Prae sibul kuumal pannil klaasjaks, lisa küüslauk ning minuti pärast ka tomatikonservid, puljongikuubik ja pune. Keera tuli vaiksemaks ning lase kastmel tasapisi keedes pakseneda 15-20 minutit. Valmis kastmele sega hulka tuunikala tükid, till ning maitsemeelele vastav kogus pipart. Kuumuta kergelt läbi ning tõsta kõrvale.
Valmista piimakaste. Paksupõhjalises potis sulata või ning lisa sellele jahu. Kuumuta neid koos paar minutit ja seejärel vala peale vähehaaval ja pidevalt segades piim. Keeda kastet paar minutit, kuni paksenenud. Lisa sool ning u pool juustust.
Lasanje kokkupanekuks tõsta vormi põhja esiteks õhuke kiht tomati-tuunikala kastet (et pastal oleks kuskile "haakuda"). Lao sinna 1. kiht lasanje-plaate. Peale tõsta kolmandik allesjäänud tomatikastmest ning sellele kolmandik piimakastmest. Lao samas järjekorras ka 2. ja 3. kiht. Viimasele (piima-)kihile puista peale ülejäänud juust. Küpseta 175-kraadises ahjus umbes 45 minutit, kuni lasanje on pealt ilusasti kuldne, külgedelt mullitav ning kahvliga torgitav.

* Hulk vastavalt oma vormi suurusele. Minul kulus 9 (3 x 3) plaati.

***

Olen juba mõnda aega otsinud-mõtisklenud lasanje retseptist, mis sobiks nii mulle kui I'le. Nimelt on I tohutu klassikalise lasanje fänn, mina aga taime-ja-kalatoidulisena eelistan kergemaid, kodujuustu ja köögiviljaga versioone. Nõnda olingi seda retsepti nähes üpriski elevil - oma loomuselt meenutab ta küll klassikalist lasanjet, kuid ei sisalda seejuures liha. Õnneks ei pidanud ka pettuma, kuna tulemus oli tõesti väga maitsev. Seega leidsingi lõpuks ideaalse "kompromissiga" meie kahe eelistustele. :)

Tegelikult tahaksin ka "vabandada" piltide pärast. Mitte, et neil midagi väga viga oleks... Aga ma lihtsalt ei oska pildistada kõiksugu vormi- ja pajaroogi! :P Värskelt ahjust tulnuna oli see roog imeliselt pehme ja kreemine, lausa nõnda, et tahtis taldrikul vaevu oma kuju hoida. Aga ütlen ausalt, et pildil nägi see välja nagu miski, mis oleks just mööda söögitoru tagasi ülesse tulnud... Ja nõnda mul ei jäänudki üle, kui et kaotada suur osa autentsusest ja teha pilt hommikul (parema valgusega!) külmkapikülmast (paremini kuju hoidev!) lasanjest. Seega ma loodan, et keegi ei pahanda, kui tema esialgne lõpptulemus pole päris sama, mis pildil. :)

Retsept nami-namist.

Särtsakalt sidrunine külmsuitsulõhe risoto

Üks meie kodu suuri lemmikuid. Piisavalt lihtne, et valmistada vaid endale väsitava tööpäeva lõpus, kuid samas piisavalt peen, et sobiks serveerimiseks ka nõudlikele külalistele.

u 1,5 l keevat köögivilja puljongit
10 g võid
1 sibul
1 küüslauguküüs
300 g risoto riisi
150 - 175 g tükeldatud külmsuitsu lõhet
85 g mascarponet või toorjuustu
2 spl värsket või sügavkülmutatud tilli*
1 sidruni riivitud koor + mahla vastavalt maitsele
pipart
(peotäis rukkolat serveerimiseks)

Arvesta kohe, et risoto tegemiseks läheb vaja kahte plaati pliidil. Ühele aseta soojenema suurem pott, kus valmib risoto, ning teisel väiksem kastrul, kus puljong vaikselt keeb.
Tükelda sibul ja küüslauk. Vala kuumutatud suurde potti törts õli ning sulata selles või. Prae seal sibul klaasjaks. Järgmisena lisa küüslauk ja riis, keera kuumus veidi madalamaks, sega läbi ning prae neid 2-3 minutit. Vala peale u 2-3 dl keevat puljongit ning aeg-ajalt segades lase risotol rahulikult keeda, kuni enamik vedelikust on sisse imendunud. Korda eelmist sammu nii kaua, kuni riis on pehme (kuid endiselt kergelt al dente!) ja risoto mõnusalt kreemine (kuna seistes imab riis endasse veel vedelikku, olgu ta pigem vedel kui väga kuiv).
Eemalda pott tulelt ja sega sisse mascarpone (või odavama alternatiivina toorjuust), lõhe, till, pipar ja sidruni koor. Maitse, ning soovi korral lisa ka sidruni mahla.
Roog maitseb eriti hästi koos värske rukolaga, aga ka lihtne roheline salat sobib siia hästi!
Retseptist saab söönuks 3-4 inimest.
* Tegelikult kõlbab siia ka ca 0,5-1 tl kuivatatud tilli

PS! Minu pildid on tehtud järgmisel päeval. Lõpptulemus peaks olema natuke vedelam/kreemisem, kui pildil paistab.
PPS! Kui sul juhuslikult leidub kapis poolik pudel kuiva valget veini, lisa esimesel korral puljongi asemel hoopis väike klaasitäis seda. :)

***

Kuidagi ootamatu oli avastus, et ma polegi sellest roast veel kirjutanud. Nüüdseks on ta meie laual vähemalt 3 korda figureerinud, ning kui eelarve võimaldaks, teeks seda tiheminigi. Vaatamata veidike pikale juhendile valmib see üllatavalt vähese vaevaga. Tulemuseks on aga üks suussulavalt kreemine, särtsakalt-hapukas, täpselt paraja suitsu-nüansiga potitäis paradiisi! Kui poes leidub parasjagu soodsat külmsutsulõhet ning kasutada mascarpone asemel toorjuustu (või kui õnnetub mainitud komponendid vanematekodust "näpata" :D), on selle valmistamine veel kergem ka rahakotile!

Retsept pärit GoodFood'st. (Vahel mul on tunne, et kui poleks seda lehte ja nami-namit, siis jääks me kahekesi hoopis nälga :D)

Kerala-stiilis kala karri

Üks mõnusalt vürtsikas, piisavalt autentne ning üllatavalt kärmelt valmiv India karri

u 500 g meelepärase kala fileed*
2 šalot sibulat
1 tl peenelt hakitud värskvet ingverit
1 suur küüs küüslauku
0,5 tl kurkumit
0,5 tl cayenne pipart
1 tl paprika-pulbrit
1 spl sidruni mahla
soola ja pipart
120 ml kookospiima

Lõika kalast suuremas tükid (u 5 cm laiad) ja puista neile peale 0,5 tl soola.
Kuumuta suures pannis õli ning prae tükeldatud sibulaid keskmisel kuumusel, kuni servad hakkavad pruunikaks tõmbuma. Lisa ingver ja purustatud küüslauk ning prae veel 1 min. Vala pannile 250 ml vett ning puista peale kurkum, cayenne, paprika, ohtralt pipart, 0,5 tl soola ja sidruni mahl. Lase kastmel keema tõusta, keera kuumus madalaks ning lase kastmel vaikselt muliseda u 5 minutit. Lisa kookospiim ning lase segul taas keema minna. Laota seejärel pannile kalatükid ning kuumuta 5-10 min, kuni kala küps. Aeg-ajalt tasub kalatükkidele ka lusikaga kastet peale tõsta.
Serveeri kausitäie riisi ning meelepäraste köögiviljadega.

* Retseptis oli soovitatud lõhet, meriahvenat või kiltturska, mina kasutasin aga lihtsat külmutatud-sulatatud mintaid ja oli ka maitsev. :)

***

Nüüdseks on mul üks järjekordne semester edukalt üle elatud, sess läbitud ning paar päeva ka hingegi tõmmatud. Jõulud tulid ja läksid rõõmsameelselt aga kähku. Uusaasta möödus erandlikult koduselt, aga mõnusalt. Sessi veetsime tüüpiliselt täiesti omas mullis (nädalapäevad omandasid uued nimetused stiilis "6 päeva immunoloogia eksamini", kellaaeg uue mõõtme ehk kell 00.00 kui "viimane aeg end kokku võtta ja õppimisele pühenduda"). Ning nõnda ma avastasingi täna, et on möödunud üle KUU minu viimasest postitusest... Kuhu see aeg küll kadus?!

Õnneks tõi mind (kulinaarses mõttes) maa peale tagasi nami-nami uus kooskokkamine karride teemal. Meeldiva kokkusattumusena olin ma ühest ema sisekujunduse ajakirjast välja rebinud ka portsu Madhur Jaffrey raamatu Curry Easy retsepte, mida ma seega kohe katsetama "pidin". Sellest katsetusest on nüüdseks juba ligi 3 nädalat möödas, aga leidsin, et see vürtsikas ja soe karri on täpselt ideaalne blogile uue elu sisse puhumiseks.
Eraldi teemal "pühendan" selle postituse ka oma sõbrannale Sandrale, kes hetkel Indias viibib. Inspireerituna (või kadedusest...) tema reisist ning väga humoorikatest blogi-postitustest olen ka ise taas-avastanud India toidu. :)

Kerge laimi ja sinepiga lõhe

Veidike teistsugune kate lõhele, mis on siiski piisavalt mahe, et ei tapa kala enda head maitset.

500 g lõhefileed
pool laimi
Dijoni vms sinepit

Eemalda lõhefileelt pinsetidega suuremad luud. Riivi laimi pealt koor õhukese riiviga. Tõsta lõhe fooliumile, määri teda ühtlase sinepi-kihiga (nõnda, et kala sealt alt ikka välja paistaks, aga et oleks ka sinepit piisavalt), puisa peale laimikoored ja pigista peale laimist mahl.* Voldi ettevaatlikult fooliumi servad ülesse, kata lõhe ja pista 200-kraadisesse ahju umbes 15 minutiks.

* Siinkohal pidi originaalretseptis peale puistama ka riivsaia, mina unustasin seda teha. Ja ausalt öeldes ei tundnud ma ka sellest süües puudus. Kui on aga soovi, võib seda teha, sel juhul tasuks viimasel paaril küpsemisminutil foolium pealt eemaldada ja pruunistada.

***

Mulle see kala maitses. Meespoole jättis ta ükskõikseks. Kuna see on aga minu blogi, siis postitan selle retsepti ikka siia. :) Hämmastavalt maheda maitsega, arvestades peale läinud sinepi hukla. See kord kasutasin täistera sinepit, järgmine kord proovin ka kindlasti tavalist. Vaatamata soola puudumisest ei olnud see kala ka üldse "mage".

Tegelikult neile, kes mind juba pikemalt tunnevad, võib see postitus väike šokk olla. Aastaid (umbes-täpselt 7) ei ole ma söönud absoluutselt mingit liha. Punast ja kanaliha ei söö ma siiani aga vaikselt olen hakanud end taas kala sööma harjutama.
Arvan, et kui lehma-, sea- ja kanalihast loobimine tuli mul eetilistel põhjustel, siis kalast loobusin vist pigem selle pärast, et mul aastaid lihtsalt ei valmistatud seda kodus (kuna elasime ühe kala vihkava inimesega). Ei teagi kust see järsku tuli, aga ühtäkki avastasin, et pool perekondlikust suvisest puhkusreisist olime emaga söönud kahe suupoolega kõiksuguseid karpe ja molluskeid. Praegu olen igal-juhul oma otsusega taas kala sööma hakata rahul (teeb asju oi-kui-palju lihtsamaks ja huvitavamaks restoranides) ja plaanin kindlasti ka edaspidi katsetada kõiksugu kalatoitudega. See siin oli alles esimene meeldejäävam eksemplar. :)

Retsept nami-nami'st.