Õunakook aprikoosi glasuuriga

Mõnusalt mahlane ja magus. Ja teine tükk ronib lausa iseenesest su taldrikule.

Koostis:

3 dl jahu
0,5 tl soola
130 g võid
2 sl hapukoort
4 sl suhkrut

7 hapukat õuna
4 munakollast
3,5 dl hapukoort
2 dl suhkrut
2 tl vanillsuhkrut
1 dl jahu
1 spl sidrunimahla

1 dl aprikoosimoosi
1 spl apelsinimahla

Valmistamine:

Suru jahu, sool, suhkur ja või ühtlaseks taignaks. Lisa ka hapukoor ning suru tekkinud tainas suure koogivormi (26 - 28 cm'ne) põhja. Küpseta 200-kraadises ahjus 15 min.

Koori ja puhasta õunad, viiluta ja lao eelküpsetatud põhjale. Mikserda munakollased, hapukoor, suhkur, vanillsuhkur, sidrunimahla ja jahu ühtlaseks seguks ja vala õuntele. Küpseta kooki 175-kraadises ahjus 45 min, kuni pealt helebeežikas ja seest enam-vähem settinud. Sega aprikoosimoos apelsinimahlaga ja pintselda sooja kooki pealt glasuuri ga.

***

Veider olukord on mul parasjagu. Kui tavaliselt olen pidanud pingsalt korraldama uusi köögi-katsetusi, et saaks siinseid veerge millegagi täita, siis praegu on mul hoopis vastupidine olukord. Mustandites ootab mitu imehead läbiproovitud retsepti kommenteerimist ja kaameras paar pilti arvutisse laadimist. Lisaks koguneb iga päev uusi ideid-plaane. Neid kõiki kroonimas muidugi mõte valmistada croissante - mille ajaloost ma hetkel prantsuse keele arvestuseks ettekannet valmistan (või peaksin...). Kuidas see küll juhtus?

Aga koogist kah siis natuke. Veetsime mõni nädal tagasi nädalavahetuse I vanemate kodus loomi valvates, kuna nemad olid linnast ära sõitnud. Ühtäkki meenus, et tegu juu isadepäevaga, ning sobilik oleks vast ka mõni kingitus hankida. I oleks kohe autosse istunud ja poodi tormanud, kuid mina tegin ettepaneku küpsetada koogi. Olukord oleks juu ideaalne ka - mina segaks ja mõõdaks samal ajal kui I tükeldaks ja koristaks :D Ja kas ma ka mainisin, et mei oli Pavlovast külmkapis 6 munakollast üle? Igal-juhul kiire guugeldamisega leidsin paar retseptivarianti ja I valis välja just selle.

Ja oh-my-god kui mõnus ta sai. Ka viimane koogitükk ei jõudnud täies mõõdus pildile, kuna ma lihtsalt ei suutnud ära oodata, millal saaks hambad talle sisse lüüa. Kuna ka komponendid on mõnusalt odavad valmistaksin teda tihemini, kui ta vaid nii rammus poleks. Aga eks mõnel pidupäeval või niisama-toredal-teisipäeval võib vahest ikka. :)

Retsepti leidsin Liiz17 blogist. Suurendasin retsepti kogust ning muutsin asja oluliselt vähem magusaks.

Üllatav sidrunipasta

Kärmelt valmiv ning väga üllatava maitsekombinatsiooniga pasta. Muudab halli argipäeva õhtusöögi natuke erilisemaks. Rahulolu garanteeritud!

Koostis:

250 g spaghettisid või linguinesid

1 munakollane

4 spl riivitud parmesani

0,5 - 1 dl koort

0,5 sidrunit

1 tl võid

värsket basiilikut

Valmistamine:

Keeda makaronid vastavalt juhenditele, jäta nad natuke al dente'ks. Samal ajal pane munakollane väiksesse kaussi ja klopi kahvliga lahti. Lisa parmesan, koor, riivitud sidrunikoor ja pigistatud mahl.

Kurna valminud makaronid hoolikalt sõelal ja pane keskmise suurusega kaussi. Sega sisse võitükk ja kalla peale kaste (kuumade makaronide vahel küpseb ka munakollane läbi). Puista peale basiilik (kui on...) ja sega enne serveerimist veelkord läbi. Võta lauda kaasa ka kamakas parmesani, et soovijad saaks seda peale riivida.

Retsept on paras kahele.

*

***

Vat see oli üks hea avastus! Retsept seisis mul pikka aega "to do" nimekirjas. Võimalus avanes aga alles siis, kui peale koogitegu jäi nukralt seisma üks munakollane. Ja kui lihtne ning mõnus oli tulemus! Ka mina, kes ma üldiselt võtan igasugu makarone vaid lusikatäie (ei innusta mind kuidagi need maitsetud jupid - pigem kuhjan endale juurde köögivilju ja kastet), sõin ära korraliku kuhja seda rooga. Ka vähesed ülejäägid said täiesti märkamatult järgmisel päeval otsa. Nii et kui te seda juba aru ei saanud, siis kindlasti soovitan soojalt. :)

Retsepti leidsin nami-nami'st. Originaalautor on briti staarkokk Nigella Lawson.

* Oi kuidas ma igatsen oma õiget fotokat, mis hetkel emaga hoopis Indias rändab

Õnnelikud tuuletaskud

Oma esimese nami-nami kooskokkamise jaoks võtsin ka mina keedutaigna tegemise käsile. Neist tulid mõnusalt õhulised ning üllatavalt vähese vaevaga valminud õhulised pallikesed - kindlasti tegemist väärt!

Koostis:

1,5 dl vett

50 g võid

0,25 tl soola

1,5 dl jahu

2 muna

Valmistamine:

Kuumuta vesi, või ja sool potis keemiseni. Eemalda pott hetkeks tulelt, sega hulka jahu, ning pane ta pliidile tagasi. Ole mureta, kui tainas üpriski tihke välja näeb - nõnda peabki olema. Kuumuta tainast, pidevalt segades, pliidil keskmisel kuumusel u 5-10 minutit, et osa vedelikust jõuaks välja aurustuda. Lõpptulemus peab olema ühtlane ja püsima ilusa pallina.

Lase segul mõned minutid jahtuda, kuni ta käega enam-vähem katsutav. Klopi kahvliga ükshaaval hulka ka munad ning tõsta tainas kas koogipritsi või väiksesse kilekotti, millele raatsid nurka auku lõigata. Pigista ahjuplaadile väikesed taignapätsikesed ning küpseta neid 220-kraadises ahjus 10 minutit. Seejärel alanda temperatuuri 200-kraadini ja küpseta veel 10-15 minutit. Enne välja võtmist lase taskutel pool-avatud uksega (kinni keeratud) ahjus jahtuda. Lõika keskelt pooleks ja täida meelepärase magusa või soolase seguga.

Täidise variandid:

Singi-ananassi: Mikserda omavahel maitsestamata toorjuust ja ananassitükid. Lisa peeneks tükeldatud sink ning võimalusel lase maitsetel paar tundi külmkapis imenduda.

Sinihallitusjuustu-kreekapähkli: Mikserda sinihallitusjuust ja toorjuust koos törtsu piimaga. Raputa peale ka natuke kuivatatud basiilikut ja seda hulka väikesed kreekapähkli tükid.

***

Veider, et olgugi, et kohupiimataskud on ühed mu lemmikud kohalikest küpsetistest, pole mulle siiani pähe tulnud neid ise teha. Eks see seest õõnes ja magusa kreemiga täidetud pallike tundus olevat paras võlukunstitrikk. Tegelikult polnud aga üldse nii! Seekord küll sain katsetada vaid soolaste täidistega (sinihallitusjuustu omad kadusid laualt silmapilguga), kuid kindlasti plaanin varsti teha ka kohupiimataskuid.

Nagu mul ikka kombeks, suutsin ma ka neid küpsetades ühe mõnusa äparduse teha. Tegelikult sujuski kokkamine liiga hästi - tainas tundus mõnus, munad segunesid ilusasti. Meisterdasin siis pallid valmis ja pistsin nad suures ootusõhinas ahju. Ununes aga üks detail - nimelt olin enne küpsetanud ka porgandikoogi. Peale selle valmimist hakkas mu "roheline" mõtlemine aga jälle tööle ja käskis ahju mõneks ajaks madalale temperatuurile keerata. LOOMULIKULT unustasin ma teda hiljem tagasi keerata, ning seega said mu tuuletaskud 10-minutilise 220-kraadise asemel hoopis pooletunnise 100-kraadise kuumutamise. Kui lõpuks oma viga märkasin oli muidugi pettumus suur. Ega ma siis neist enam suurt midagi oodanudki, kuid otsustasin siiski katsetada ka õigeid kuumusi. Ja minu õnneks hakkasid nad selle peale mõnusa tempoga kerkima ja lõpptulemust kiitsid kõik :) Sealt ka nimi - "õnnelikud" tuuletaskud.

Tuuletaskute retsepti leidsin samuti nami-nami'st, täidised aga "Suure küpsetamisraamatu" 2. osast.

Kolisin!

Tegin lõpuks ära selle, millele ammu-ammu mõelnud. Kolisin Wordpressist siia Blogspoti. Tõenäoliselt sellest muutusest midagi eriti hullu ei juhtu, kuna minu lugejaskond on niigi

üpriski minimaalne (eks see retseptikogu pigem oma tarbeks ja lõbuks ongi). Lisaks said tänu kalli I usinale tööle ka kõik mu vanad postitused siia toodud. Kolimise käigus kadusid küll kahjuks kõik kommentaarid. :( Esialgu võivad mu vanad postitused ka natuke "vormist ära" küll olla, kuid eks ma ürita neid jõudumööda kohendada.

Igal-juhul jätkan postitamist uue hooga, nüüd siis (omaarust) paremate võimaluste ning suurema vabadusega. Hõissaa!

Kookosekommid porgandiga

Mõnusad, kergelt eksootilise maitse ja välimusega kommid. Mahlane porgand aitab neil säilitada krõbeda kooriku all mõnusa nätskuse. Natuke "süütum" nauding, kui muidu. :)

Koostis:

5 dl peenelt riivitud porgandit

3 dl suhkrut, võimalusel toor-roosuhkur

2 dl kookoshelbeid

0,5 sidruni mahl

1 tl kaneeli või vanillit

Valmistamine:

Pane kõik komponendid potti ning kuumuta segades umbes 20 min (kuni mass hakkab natuke kokku hoidma ning kergelt pruunistuma). Lase massil paar minutit jahtuda ning vormi sellest teelusikaga väikesed pallid. Soovi korral võid valmis kerasid ka kookoses veeretada. Pane nad kõlmkappi tahenema.

***

Mõnusad magusaisu rahuldajad. Minul said nad võib-olla et isegi liiga magusad (siia panin juba "parandatud" - väiksema suhkrusisaldusega retsepti), kuid tänu mõnusale mahedale kookosele said nad ikka söödud. Kuna nende tegemine oli ka häbitult lihtne, tasub neid kindlasti korrata.

Suurim eelis nendel kommidel oli aga see, et nad ei sisaldanud ei jahu ega piimatooteid. Seega olid nad koos kaerahelbeküpsistega ideaalsed isadepäevakingid mu isale.

Retsepti leidsin Sille blogist.

Kana ja tilliga liba-quiche

Mõnusalt kerge ja kiiresti valmiv. Õrna kuid puhaste maitsetega.

Koostis:

300 g lehttainast
300 g jogurti-tilli marinaadis kana (Tallegg)
3 dl väikseks tükeldatud lillkapsast
3 spl maitsestamata jogurtit
1 tl kuivatatud tilli
maitse järgi aroomisoola
2 muna
2 dl piima
soola ja pipart
peale riivjuustu

Valmistamine:

Rulli lehttainas võimalikult ringikujuliseks ja vooderda sellega 22-cm'ne koogivorm.

Tükelda kana väikesteks tükkideks ja prae kuldseks. Auruta/keeda lillkapsast, kuni see on natuke pehmenenud, kuid endiselt krõmpsuv. Sega lillkapsa tükikestele juurde jogurt, till ja sool. Pane kana taignaga vooderdatud vormi põhja, puista sellele lillkapsas. Soovi korral võid ka kahe kihi vahele natuke riivjuustu panna. Klopi lahti 2 muna piimaga, maitsesta soola-pipraga, ning kalla vormi. Raputa peale riivjuustu ja küpseta 180-kraadises ahjus kuni juust pealt kuldpruun (u 30-40 min).

Variatsioonid:

Kui seltskonnas on ka mõni taimetoitlane, võib teha sektori, kus on ainult lillkapsas ning selle arvelt siis kanale teda vähem raputada.

***

Tõesti, mõnusalt kerge ja mahlane. Meenutas mulle natuke seda quiche'i mida kunagi ammu-ammu Tallinnas Bonaparte'i kohvikus sain. Kuna vaikselt on muretainas hakanud ka üle viskama, oli lehttaigen väga mõnus vaheldus. Lisaks sobis ta selle piruka pehme tekstuuriga isegi natuke paremini. Kui siiani olen ka muna-vedeliku segus alati kasutanud koort, siis sain üllatuda, kui mõnus lihtne piim jäi. :) Ning juba ma kahetsen, et tegin lihavaba versioonina vaid veerandi pirukast.

Kuna lehttainast müüakse enamasti 500 g'stes pakkides, sain üle jäänud tainajupist meisterdada juusturulle. Puistasin selleks lahtirullitud tainale ohtralt riivitud juustu, pitsamaitseainet ja natuke ka canneloone'de teost üle jäänud praetud hakkliha. Keerasin ta rulli ning pistsin ahju (eelnevalt pintseldades natuke munaga) Mõnusad ampsata, ning kui neid järgmine päev mikrolaineahjus soojendada, muutuvad nad kui värskelt ahjus tulnuks.

Kaerahelbesed kaerahelbeküpsised

Mahlased küpsised suurte kaerahelvestega. Täpselt nagu vanasti!

Koostis:

500 g röstitud kaerahelbeid
4 muna
2 dl suhkrut (võib olla valge ja fariinisuhkru segu)
150 g sulatatud võid
1 tl vanillit
1 tl kaneeli
100 g rosinaid

Valmistamine:

Vahusta munad ja suhkur tugevaks heledaks vahuks. Lisa aeglaselt ka sulavõi koos maitseainetega. Sega hulka kaerahelbed ja rosinad. Pane ahjuplaadile supilusika-suurused pätsikesed ning vajuta nad kergelt lamedaks (ole mureta, esialgu ei pruugi nad eriti koos püsida - küpsedes see viga paraneb). Küpseta 180-kraadises ahjus 10 minutit ja tõsta nad pannilabidaga restile jahtuma. Enne söömist lase neil kindlasti jahtuda, sest alles siis hakkavad nad kõige paremini koos püsima.

***

Olin pikka aega unistanud taolistest küpsistest. Vihkan südamest neid ülesuhkrustatud ja liigrasvaseid rattaid, mida Eesti tootjad kutsuvad kaerahelbeküpsisteks. Kus maitse ja tekstuuri poolest võid ainult loota, et sinna tainasse ka mõni helves kukkunud on. Nõnda õnnelik olingi siis, kui avastasin selle retsepti, kus figureerisid SUURED kaerahelbed ja mahlased rosinad.

Õnnelik võimalus neid küpsiseid valmistada avanes aga isadepäeva eel. Nimelt järgib mu isa toitumisplaani, millega on tal keelatud tarbida nisujahu ja igasugu piimatooteid (ja irooniliselt on just tema mulle alati kõige rohkem survet mu taimetoitluse osas avaldanud...). Kuna tahtsin talle siiski jubedasti midagi isadepäevaks valmistada, hakkasin pingsalt otsima kõiksugusest lactose and gluten free saitidest. Oma suureks rõõmuks leidsin aga parima retsepti juba siit samast, mustandite seast. Juurde tegin veel peotäie porgandi-kookose komme ning pakkisin küpsised tsellofaani ja kommid kõpsetuspaberisse. Igati ilus kingitus sai, ja minu suureks komplimendiks sõi isa praktiliselt kõik küpsised (tegin pool kogust) juba meie lühikese istumise käigus ära. =)

Retsept nami-nami'st.

Kohupiima-muretainas

Mõnusalt krõbe aga hoopis vähem rasvane kui tavaline muretainas.

Koostis:

2,5 dl jahu
75 g võid
100 g teralist kohupiima
1 sl vett
1 tl aroomisoola

Valmistamine:

Kalla jahu laia kausi põhja. Laota talle peale võiviilud ning raputa ka natuke aroomisoola juurde. Suru segu kahvliga ühtlaseks puruks. Lisa kohupiim ja vesi (kui vaja) ning vajuta ta kätega ühtlaseks tainaks. Vooderda taignaga pirukavorm (piisab väiksema - u 22 cm'se jaoks) ning pista pooleks tunnik külmkappi. Eelküpseta põhja 200-kraadises ahjus 10 minutit.

***

Kuna pikka aega on kõiksugu soolased pirukad olnud mu põhilised küpsetised, olen saanud katsetada mitmete muretainastega. Ning märkamatult pöördusin aina enam ja enam just selle poole tagasi. Mulle meeldib tema krõbe konsistents, mis samas ei pudise kõikjale mööda taldrikut laiali. Lisaks sisaldab see oluliselt vähem rasva kui kõik teised taignad ning on ka natuke toitainerikkam tänu sellele kohupiimalisandile. Eks ta saigi siia omaks kasutuseks arhiveeritud (et saaks ka nt külas seda vadata... kui miskipärast see imelihtne retsept täpselt ei meenu), kuid kui ka kellegil teisel on sellest mingi kasu, siis seda parem. =)

Kunagi tahan katsetada seda põhja ka mõnes magusas küpsetises (lisades siis soola asemel suhkrut). Kui aga keegi teist peaks ette jõudma, andke märku!

Retsepti leidsin ühest oma enimkasutatud kokaraamatust "Pirukad 2". Seal oli ta toodud ühe meie lemmikpiruka (Kana-juustu või siis Lillkapsa-juustu) põhjana.