Küüslaugune kana ja köögivilja vokk

Tõeline maiuspala küüslaugu sõpradele. Idamaise päritoluga roog, millele taolist leiab ka kohalikes Hiina restoranides. Valmistamiseks on hea vokkpanni olemasolu, kuid hakkama saab ka lihtsa kaanega sügavama panniga. 

6 küüslauguküünt
1 tl värsket riivitud/tükeldatud ingverit
väike kimp rohelist sibulat
1 tl soola
400 g kanafileed, tükeldatud
2 sibulat
(köögivilju võtta vastavalt maitsele, aga mina kasutasin: )
1 väike pea brokkolit
1 paprika
veerand väiksemast värskest kapsapeast
230 ml kanapuljongit
2 sl sojakastet
2 sl suhkrut
2 sl tärklist

Haki peeneks eraldi 2 ja 4 küünt küüslauku. Lõigu sibulad esmalt veeranditeks ning viiluta peenelt. Haki ka roheline sibul ja ülejäänud köögiviljad.
Aja vokkpann korralikult kuumaks ning viska sinna 2 küüne jagu tükeldatud küüslauku, ingver ja roheline sibul. Segades kuumuta umbes minut. Lisa sinna kana ja peenelt viilutatud sibulad ning prae neid paar minutit, kuni kana on kergelt kuldne. Lisa ülejäänud küüslauk, sega kergelt läbi ning kohemaid sega juurde ka köögiviljad * ning u. 130 ml puljongist (või siis minu puhul 130 ml vett ja pool puljongikuubikust :)). Kata pann kaanega.
Samal ajal sega väikses kausis kokku ülejäänud 100 ml puljongit tärklise, sojakastme ning suhkruga. Kui köögiviljad paistavad valmis, sega kaste vokpanni. Serveeri kohe, koos riisi või nuudlitega.

* Kuna kasutasin brokkolit, siis lisasin selle u 2 minutit varem kui ülejäänud köögiviljad. Sama tasub teha ka näiteks lillakpsaga.

***

Jube lihtne oleks öelda, et küüslaugukana on üks mu vanu Hiina restoranide lemmikroogi. Tegelikult pole ma taolist toitu vist kunagi seal tellinud. Miskipärast küüslauk tundub mulle nii igapäevane ja kodune, et restoranis eelistan alati tellida uudsemaid maitsekombinatsioone. Hämmastav (ning nukker) on aga, et ma polnud varem tulnud selle peale, et üritada seda rooga siis ise kodus valmistada!

Öeldakse, et parem hilja kui mitte kunagi ning tulemusega jäime me mõlemad väga rahule. Mõnusalt küüslaugune, kuid mitte niivõrd, et järgmised 2 päeva peab avalikke kohti vältima. Retsept on ka väga paindlik ning nõnda leiab sealt suurest potitäiest toidust endale kõhutäie nii lihalembeline kui ka jänes-toiduline (vanaisa terminit kasutades :)). Seda ma ei oska öelda, kas ta on võrreldav ka kohalikes hiinakates pakutavatega, kuid kahtlustan, et kodune versioon on isegi maitsvam. Retseptist peaks ametlikult jaguma 4le, kuid meil kahekesi süües jäi sellest piinlikult vähe alles.

Eriti maitsev on roog (ilmselt viimasel) ilusal suveõhtul õues koos hea seltskonna ja klaasikese valge veiniga. :)

Retsept pärit Allrecipes lehelt.

Juustuse kana-peekoni täidisega pannkoogid

Mõnusalt juustune ning parajalt toitev soolane maiuspala.

Koostis:

0,5 dl porrulaugu rõngaid

250 g peenelt tükeldatud kanafileed

4 viilu peekonit

150 g kukeseentega Merevaiku

1 dl peenelt riivitud suitsujuustu

1 tl kuivatatud tilli

Valmistamine:

Kuumuta porrulauku pehmenemiseni kergelt õlis, lisa kana. Prae, kuni tükid võtavad heleda värvi ning lisa pannile väikesteks ribadeks lõigatud peekon. Kuumuta segu, kuni küpsenud ja kana ka kergelt pruunistunud. Sega hulka Merevaik ja till ning lase neil ilusasti ühtlaseks sulada. Tõsta paras kogus segu pannkoogile* ning vahetult enne rullimist raputa peale suitsujuustu.
Meil jätkus täidist umbes kolmele koogile.

* Minu pannkoogi retsept: 2 muna, 2 dl jahu, 1 tl küpsetuspulbrit, 1 tl soola, 1 spl suhkrut mikserdada koos piisava piimaga, et tainas oleks umbes keefiri paksune. Praadida võiga.

***

Pannkooke ma ise taimetoitlasena küll ei maitsnud, kuid mu kallis I kiitis neid väga. Ja ega ei üllata ka - ainuüksi lõhnade järgi sain aru, et tegu millegi mõnusaga. Pealegi, on kõik komponendid teada-tuntud ning need kooslused (juust-kana-peekon) juba ammu ära proovitud. Endale valmistasin pannkoogitäidisena samuti mõnusa segu kergelt praetud seentest, suvikõrvitsast, tillist ja kodujuustust. :) Kõrvale sõime salatit.

Retsept sündis ühel õhtul külmkappi seisma jäänud asjadest. Oluliseim neist, mis ajendas just pannkooke tegema, oli piim. Nimelt on mul selle piimaga mingi haiglane suhe. Ise ma teda absoluutselt ei talu (ei maitse, ega ka seedimise mõttes - suured tänud Valio Zero'le, et saan vähemalt aeg-ajalt oma lemmik talve"kokteili" - kakaod Minttuga - teha) ning ka I ei ole just suurim piima-joodik. Küll aga haaran ma praktiliselt iga nädal ühe koti seda ka meie ostukorvi. Niimoodi siis peangi iga nädal mõne uue retsepti leidma, kuhu teda rakendada. (Minu viimane "avastus" oli klassikaline piimakaste - ema sai mõnusalt muiata kui talle Stockholmi helistasin, et selle valmistamisjuhendeid küsida)

Üldiselt on viimasel ajal üpriski kiire olnud, nii et kokata pole eriti jõudnudki. Väga-väga ootan ka pühade ja sessi lõppu, et saaks lõpuks ära teha kaneelisaiad ja uue nami-nami kooskokkamise Karjala pirukate teemal (mis mõlemad nõuavad piima!). :(

Kana ja tilliga liba-quiche

Mõnusalt kerge ja kiiresti valmiv. Õrna kuid puhaste maitsetega.

Koostis:

300 g lehttainast
300 g jogurti-tilli marinaadis kana (Tallegg)
3 dl väikseks tükeldatud lillkapsast
3 spl maitsestamata jogurtit
1 tl kuivatatud tilli
maitse järgi aroomisoola
2 muna
2 dl piima
soola ja pipart
peale riivjuustu

Valmistamine:

Rulli lehttainas võimalikult ringikujuliseks ja vooderda sellega 22-cm'ne koogivorm.

Tükelda kana väikesteks tükkideks ja prae kuldseks. Auruta/keeda lillkapsast, kuni see on natuke pehmenenud, kuid endiselt krõmpsuv. Sega lillkapsa tükikestele juurde jogurt, till ja sool. Pane kana taignaga vooderdatud vormi põhja, puista sellele lillkapsas. Soovi korral võid ka kahe kihi vahele natuke riivjuustu panna. Klopi lahti 2 muna piimaga, maitsesta soola-pipraga, ning kalla vormi. Raputa peale riivjuustu ja küpseta 180-kraadises ahjus kuni juust pealt kuldpruun (u 30-40 min).

Variatsioonid:

Kui seltskonnas on ka mõni taimetoitlane, võib teha sektori, kus on ainult lillkapsas ning selle arvelt siis kanale teda vähem raputada.

***

Tõesti, mõnusalt kerge ja mahlane. Meenutas mulle natuke seda quiche'i mida kunagi ammu-ammu Tallinnas Bonaparte'i kohvikus sain. Kuna vaikselt on muretainas hakanud ka üle viskama, oli lehttaigen väga mõnus vaheldus. Lisaks sobis ta selle piruka pehme tekstuuriga isegi natuke paremini. Kui siiani olen ka muna-vedeliku segus alati kasutanud koort, siis sain üllatuda, kui mõnus lihtne piim jäi. :) Ning juba ma kahetsen, et tegin lihavaba versioonina vaid veerandi pirukast.

Kuna lehttainast müüakse enamasti 500 g'stes pakkides, sain üle jäänud tainajupist meisterdada juusturulle. Puistasin selleks lahtirullitud tainale ohtralt riivitud juustu, pitsamaitseainet ja natuke ka canneloone'de teost üle jäänud praetud hakkliha. Keerasin ta rulli ning pistsin ahju (eelnevalt pintseldades natuke munaga) Mõnusad ampsata, ning kui neid järgmine päev mikrolaineahjus soojendada, muutuvad nad kui värskelt ahjus tulnuks.

Üllatusmunad vutimunadega

Mõnus nikerdamine hea tulemuse nimel.

Koostis:

12 vutimuna
450 g kanahakkliha
soola
küüslauguga pipart
0.5 tl cayenne pipart
2 lahtiklopitud muna
paneerimiseks nisujahu ja riivsaia
frittimiseks õli

Valmistamine:

Keeda vutimune 2 minutit ja jahuta kiiresti külma vee all. Koori ning lase neil natuke kuivada. Veereta jahus.
Sega hakkliha ja maitseained ühtlaseks massiks ning jaota kaheteistkümneks võrdseks osaks. Klopi kanamunad väikeses kausis lahti. Võta jahusse kastetud keedetud vutimuna ja mässi ta oma jahuste sõrmedega hakkliha sisse. Veereta seejärel palli jahus, kasta lahtiklopitud munasse ning seejärel riivsaia.

Kuumuta väikeses potis umbes 2-5 cm õli keskmisele-pigem madalamale kuumusele, ning prae hakklihapalle seal u 7 minutit, kuni need on kuldpruunid ja läbinisti küpsed (esimene pallike tasub vast selle kontrollimiseks ohverdada). Kui pall ei ole täienisti õli sees (nagu mul, kui mul ootamatult õli otsa sai :P), pole ka hullu - tuleb neid vaid aeg-ajalt keerutada.
Lase neil enne serveerimist natuke köögipaberil nõrguda.

***

Pean tõdema, et nende maitse kohta ei oska ma midagi öelda. :P Lihtsalt, peale nende imearmsate pallikeste pildi nägemist teadsin, et pean neid kunagi tegema. Ning minu katsealune Indrek ei pahandanud üldse! Sõi hoopis tublisti õhtusöögiks 4 palli ära (tegin pool portsu), kiitis ning vajus mõnusa ohkega magama. :)

Eks proovige ka ise. Ning andke teada, kuidas teie katsealused reageerivad.

Retsepti leidsin nami-nami'st.