Pitsahõngulised juustuküpsised

Mõnusalt krõbedad kerge oregano-aroomiga küpsised.

Koostis:

2 dl jahu
0,5 tl küpsetuspulbrit
50 g võid
u 1, 5 dl peenelt riivitud juustu
1 tl sinepit
1 tl kuivatatud oreganot
soovi korral natuke pipart

Valmistamine:

Sega madala kausi põhjas jahu, küpsetuspulber, oregano ja pipar. Laota õhukeste viiludena peale või ning suru kahvliga kuni moodustub ühtlane puru. Puista peale riivjuust ja sinep ning suru see käega kokku ühtlaseks palliks. Vormi tainast õhukesed (u 0,5 cm kõrgused) pätsikesed ning pista 175-kraadisesse ahju umbes 10ks minutiks (kuni ilusad kuldpruunid). Enne ahju panemist võid neile peale raputada ka riivjuustu või seesamiseemneid.
Retseptist saab pool plaaditäit, umbes väikese kausitäie, 25 küpsist.

***

Tuli üks päev suur himu midagi küpsetada. Kuna kodus meil magusasööjaid vähe, otsustasin, et teen midagi soolast. Kiikasin meie üpriski tühja külmkappi ning sündiski idee - juustuküpsised! Kord olin neid juba retsepti järgi teinud, kuid siis pidin lõpptulemuses pettuma. Pealegi polnud meil sel hetkel veel internet ka taastunud. Eks siis nõnda hakkasingi ratast taasleiutama - ja lõpetasin millegi hoopis mõnusamaga! Maitseained toimisid koos üllatavalt hästi ja küpsised jäid parajalt juustused ning (arvatavasti tänu oreganole) kergelt pitsa-maitselised. Igal-juhul julgen neid soovitada ning plaanin ka ise korrata.

Üllatusmunad vutimunadega

Mõnus nikerdamine hea tulemuse nimel.

Koostis:

12 vutimuna
450 g kanahakkliha
soola
küüslauguga pipart
0.5 tl cayenne pipart
2 lahtiklopitud muna
paneerimiseks nisujahu ja riivsaia
frittimiseks õli

Valmistamine:

Keeda vutimune 2 minutit ja jahuta kiiresti külma vee all. Koori ning lase neil natuke kuivada. Veereta jahus.
Sega hakkliha ja maitseained ühtlaseks massiks ning jaota kaheteistkümneks võrdseks osaks. Klopi kanamunad väikeses kausis lahti. Võta jahusse kastetud keedetud vutimuna ja mässi ta oma jahuste sõrmedega hakkliha sisse. Veereta seejärel palli jahus, kasta lahtiklopitud munasse ning seejärel riivsaia.

Kuumuta väikeses potis umbes 2-5 cm õli keskmisele-pigem madalamale kuumusele, ning prae hakklihapalle seal u 7 minutit, kuni need on kuldpruunid ja läbinisti küpsed (esimene pallike tasub vast selle kontrollimiseks ohverdada). Kui pall ei ole täienisti õli sees (nagu mul, kui mul ootamatult õli otsa sai :P), pole ka hullu - tuleb neid vaid aeg-ajalt keerutada.
Lase neil enne serveerimist natuke köögipaberil nõrguda.

***

Pean tõdema, et nende maitse kohta ei oska ma midagi öelda. :P Lihtsalt, peale nende imearmsate pallikeste pildi nägemist teadsin, et pean neid kunagi tegema. Ning minu katsealune Indrek ei pahandanud üldse! Sõi hoopis tublisti õhtusöögiks 4 palli ära (tegin pool portsu), kiitis ning vajus mõnusa ohkega magama. :)

Eks proovige ka ise. Ning andke teada, kuidas teie katsealused reageerivad.

Retsepti leidsin nami-nami'st.

Pasta viinaga

Blogis, kust selle retsepti leidsin, osati asja väga hästi sõnastada: "maitsev ja lihtne ja natuke patune:)"

1 sl oliiviõli
1 hakitud sibul
1 küüs küüslauku
natuke soola
1 konserv purustatud tomateid (400g)
natuke tšillipulbrit
1-2 sl vahukoort või toorjuustu
500 g penne vms lühemaid makarone
4 sl e 60 ml viina
2 sl võid
riivitud parmesani

Kastme valmistamiseks kuumuta suures pannis õli ja hakitud sibul. Kuumuta paar minutit. Lisa ka peenestatud küüslauk, natuke soola ja prae, aeg-ajalt segades, kuni sibul on klaasjas. Seejärel vala pannile purustatud tomatid, maitse järgi tšillihelbeid ning hauta kastet nõrgal tulel 15-20 minutit, aeg-ajalt segades.
Keeda makaronid al dente'ks.
Vahetult enne makaronide valmimist lisa koor tomatikastmele ning tõsta pann tulelt ära. Nõruta makaronid, pane nad suurde kaussi. Lisa viinasorts ja või. Kalla peale tomatikaste ning sega ilusasti läbi. Serveeri koos värskelt riivitud parmesaniga.

***

Tegelikult on juba päris palju aega möödunud sellest, kui seda Indrekuga tegime. Miskipärast ta just täna meenus mulle ning otsustasingi ta ka siia postitada. Tegu oli tegelikult väga laheda roaga. Mõnus alternatiiv meie tavapärasele tomatikastmele. Viin kastmes küll esialgu ehmatas oma lõhnaga, kuid süües oli ta üpriski mahe, andes vaid mõnusa särtsu lõppmaitsele. Soovitan seda valmistada, kui on soov kedagi ootamatu maitsekombinatsiooniga üllatada.

Retsepti leidsin nami-nami'st.