Pitsa-maitselised muffinid

Seest mahlased ja pealt krõbedad muffinid, mida eriti tore mõnel laisal põhapäevahommikul süüa.

Koostis:
1 väike paprika
jupike suvikõrvitsat (kui on)
0,5 sibulat
1 küüs küüslauku
paar viilu sinki
100 g võid
2 muna
1 dl hapukoort
2 spl ketšupit
2 dl jahu
1 tl soola ja pipart
1,5 tl küpsetuspulbrit
1 spl pitsamaitseainet
1 dl riivjuustu

Valmistamine:
Haki köögiviljad pisikesteks tükkideks ning kuumuta vähese õliga pannil, kuni pehmenenud. Tükelda ka sink väikesteks kuubikuteks.
Sulata mikrolaineahjus või ning lase tal jahtuda. Samal ajal klopi kergelt läbi munad, sega juurde hapukoor ja ketšup ning peene joaga kalla hulka ka sulavõi. Kõige lõpus lisa köögiviljad ja singikuubikud.
Teises suuremas kausis sega omavahel kuivained ja maitseained. Vala sellele muna-segu peale ning sega kõik kergelt läbi. Tõsta muffinivormidesse ning raputa kõigile peale natuke juustu. Kõpseta 200-kraadises ahjus, 10-15 min kuni ilusasti kerkinud ja juust pealt kuldne.


- Ei, mu laudlinad pole nii kortsus ja tuhmid. Tegu on päevatekiga meie elutoas, mis lihtsalt sobis jube vahvalt roheliste pabrevormidega.

***

Miskipärast on mul kujunenud veendumus, et igal pühapäevahommikul peab meie laual olema mõni uhkem ja natuke rohkem aeganõudev roog. Kuna viimase nädala oleme veetnud kodus "külmavangis" (st oleme olnud liiga laisad, et end suure pakasega õue vedada), avastasin ma ühtäkki, et meil polnudki kodus piima, millest pannkooke valmistada. Õnneks meenus mulle kähku see retsept, mida juba pikka aega valmistada olin tahtnud.

Iseenesest oleks seda saanud veel lihtsamaks teha, kui oleks olnud mõni valmis köögivilja-segu, kuid ka käsitsi tehes ei võtnud muffinid liiga palju aega (kuumutamise ajal saab juu juba kuivaineid segada ja juustu riivida). Lõpptulemus oli igal-juhul kiiduväärt - retsepti autoritele siis ikka - ning eriti mõnus oli see krõbedaks küpsenud juustumüts (kui mõtlema hakata, siis segasin ka taina sisse vist natuke juustu, kuid maitses seda eriti tunda polnud). Ainuke viga neil oli, et kippusid jubedasti paberist muffinivormide külge jääma - kuid see viga on tõenäoliselt vormide, mitte retsepti oma.

Retsepti-baasi leidsin Kokkama blogist, kuid tema oli omakorda idee saanud Dutch Girl Cooking'st. Kombineerisin neid mõlemaid retsepte ning võtsin kasutusele ka oma teadmisi muffinitest. :)

Calzone

Imemaitsev ja mahlane täidetud pitsa. Mõnus valmistada ja lihtne kaasa võtta.

Koostis:
1 x pitsapõhja
300 g kodujuustu
200 g riivitud juustu
50 g riivitud parmesani
400 g tükeldatud sinki
200 g kerge soolaga hautatud köögivilju
2 tl pitsamaitseainet
2 x tomatikastet (soovi korral)

Valmistamine:
Valmista pitsapõhi juhendite järgi ja rulli ta kaheks õhukeseks ringiks (õigemini esialgu rulli üks ja jäta teine taignapätsike külmkappi seisma). Puista ühele poolele põhjast (jättes serva 1-2 cm ruumi) kõigepealt pool singist, sellele pooled köögiviljad, 1 tl maitseainet ning edasi pool kodu-, tavalisest ja parmesani juustust. Voldi puhas taignapool täidisele peale ning näpista poolringi servad kokku. Korda sama ülejäänud komponentidega.

Küpseta calzonesid 220-kraadise ahju alumises osas 10-20 min, kuni pätsid pealt kuldpruunid. Lase enne lahti lõikamist natuke jahtuda, muidu võib täidisest natuke vett välja valguda. Serveeri koos tomatikastmega, seda kas peale valades või pirukat sisse kastes.



***

Calzonesid valmistades tutvusingi esimest korda pärmitaignaga. Olime siis just äsja kolinud Lossi tänavale (õigemini siis polnud veel selgegi, kas I kolis sinna minuga või mitte - aga ära ta ei läinud ja nii me sinna jäimegi :)) ning tahtsin vahelduseks midagi erilist õhtusöögiks valmistada. Olgugi, et jäime mõlemad tulemusega rahule, ei olnud ta tookord just ideaalne - tainas ümber muutus ahjus praktiliselt kivikõvaks ning täidis (miski brokkoli-kodujuustu segu ta oli vist) jäi meile mõlemale natuke lahjaks ja kuivaks. Kuid sellest ajast saati olin haudunud plaani neid kunagi veel valmistada.

Oma teiseks katseks valmistusin üpriski põhjalikult. Guugeldasin eelnevalt nii taina kui ka täidise-ideid. Vaatasin ka oma uue uhke Jamie at Home raamatu retsepti, kuid selle täidis osutus meie tudengieelarvele natuke liiga uhkeks. Siiski sain targemaks nii palju, et teadsin, et täidist ei maksa liiga vedelat teha (muidu võib ahjus katki minna) ning teda tasub küpsetada nagu pitsat ikka - ahju alumises osas kõrgel kuumusel. Lõpuks siis valisin ühe põhja-retsepti (mis alles hiljem selgus, et oli praktiliselt identne mu tavapärase pitsapõhjaga) ning otsustasin täidisega improviseerida. Ja tulemus oli suurepärane. :) Juust ja kodujuust sulasid kokku üheks pehmeks ja juustuseks kihiks, tainas jäi pealt täpselt parajalt krõbe ning teda tomatikastmesse kastes, moodustasid kõik need maitsed ühtse mõnusa terviku (minu maitsebuketist muidugi puudus sink). Kes siiani proovinud pole, soovitan kindlasti!

Singi-juustu saiarullid

Maitsvad ja pehmed saiakesed.

Koostis:

25 g pärmi
3 dl vett
3 tl + 1 sl suhkrut
1 tl soola
7-8 dl jahu
2 sl õli
200 g riivitud juustu
200 g sinki
1 sibul
võid või õli määrimiseks
muna pintseldamiseks

Valmistamine:

Murenda pärm kruusi ja sega 3 tl suhkruga. Umbes 5 minuti, kui ta pealt natuke vahutav, lisa ta koos ülejäänud suhkru ja soolaga käesoojale veele. Sega kergelt. Vala (võimaluse korral läbi sõela) hulka jahu ning sõtku tainast korralikult, kuni moodustab ilusa palli ja ei taha enam käte või kausi külge kleepuda. Lisa tainale ka õli ning sõtku veel korraks läbi. Kata kauss rätikuga ning jäta sooja kohta kerkima umbes pooleks tunniks - kuni suurus kahekordistunud.

Prae kergelt pannil väikseks tükeldatud sibul ja sink. Kerkinud tainas rulli jahusel pinnal või küpsetuspaberi tükil lahti ristkülikuks. Pintselda taigen pealt rasvainega, raputa peale riivjuust ning singi-sibula segu. Rulli tainas rulli ja lõika 2-3 cm paksused viilud. Pintselda neid kergelt lahtiklopitud munaga ja pista 175-kraadisesse ahju 20'ks minutiks (kuni helepruunid). Soovi korral võid natuke enne valmimist neile veel riivjuustu peale raputada. Ahjust välja võttes pritsi saiu veega ja jäta rätiku alla jahtuma.

Variatsioon:

Prae singi asemel seeni - maitsesta neid õrnalt soolaga.

***

Minu tutvus pärmitaignaga jätkub. Seekord siis võtsin endale juba natuke suurema ülesande ja õnneks ei pidanud pettuma. :) Saiad said seest mõnusalt pehmed ja pealt parajalt krõbedad ning mis kõige parem - ei mõjunud ka eriti rammusalt (olgugi et, peab siiski tõdema, lehttaigan rullid on veidike mahlasemad). Tegin küll vaid pool kogust, kuid ikka saime 15 saiakest (ma vist rullisin taigna natuke liiga õhukeseks ka). Õnneks suutsime praktiliselt kõik nad juba esimesel päeval hävitada. Kui nad vaid säiliks pehmena pikemalt, võiks järgmine kord suuremagi koguse teha. Aga igal-juhul jätkan oma katsetusi nende seenepoistega (varsti juba loodetavasti magusates kaneelirullides).

Retsepti leidsin kokkama blogist. Soovitus seeni vahele panna jäi mulle silma nami-nami foorumis.

Kaetud kartulipoolikud

Hämmastavalt maitsev ja lihtsasti valmiv õhtusöök. Lisaks jääb parajalt ruumi improviseerimiseks.

Koori kartulid ja lõika pooleks. Aseta nad, ümar pool all, õlitatud ahjuvormi - kui nad korralikult püsida ei taha, võid põhja natuke sirgemaks lõigata. Küpseta 225-kraadises ahjus, kuni on pehmed ja kergelt pruunistunud (15-30 min). Sega kõik täidisekomponendid omavahel läbi. Pane igale kartulile supilusikatäis katet ning kuumuta neid ahju ülemises osas, kuni juust sulanud.

Katte variante:

riivitud juustu
peenikeseks tükeldatud sinki või küpset kana
törts hapukoort, ainete sidumiseks

sibulat
küüslauku
suvikõrvitsat (kõik kolm peeneks tükeldatud ja pannil kergelt praetud)
tilli
kodujuustu
peale raputamiseks natuke riivjuustu

***

No tõesti. Lihtsamat ja maitsvamat õhtusööki annab otsida. Koorid kartulid, viskad ahju ning samal ajal kui nad valmivad, meisterdad kähku katte(d - nagu meie majas kombeks). Ka minusugusele kartuli-pelgurile oli ta mõnus suutäs. Usun, et sellest saab nüüdsest üks meie põhilisi õhtusöögi-retsepte. Ja kui üle viskama hakkab, võib alati mõne uue ja põneva maitsekombinatsiooni neile peale leiutada!

(Tundub, et masu on ka meie majas. Suures näljas ununes taaskord pilditegemine sootuks =D)

Retsepti leidsin Sille blogist.

Kartuli-köögivilja vorm (ja sink ka)

1 pakk külmutatud herne-porgandi segu (sulatatud)
6-8 keskmist kartulit
100 g + 100 g riivjuustu
150 g külmsuitsupeekonit või pitsasinki või vorsti
200 g hapukoort
30 g võid või küpsetusmargariini
1-2 küüslauguküünt
natuke vett või koort
soola
jahvatatud musta pipart

1. Viiluta kartulid õhukesteks viiludeks (ja viilud võid omakorda laiadeks ribadeks teha) ja tahenda majapidamispaberiga - et see natuke kleepiv kartulimahl maha saaks. Alternatiivina võib neid külma vee all loputada ja korralikult nõrutada.
2. Lisa hapukoorega purustatud küüslauguküüned, 100 g riivjuustu ja veidi vett/koort. Maitsesta soola ning pipraga ja sega viilutatud kartulitega.
3. Tõsta võiga määritud ahjuvormi kihiti hapukoorega segatud kartuleid, kiht porgandi-herne segu, tükeldatud suitsuliha, uuesti kiht kartuleid, köögivilja segu ja sinki ning kõige peale taas kiht kartuleid hapukoore kastmes (kuid eks tegelikult sõltub kihtide arv-paksus eelkõige ikka vormist). Kartulitele pane peale väikesed tükid võid.
4. Tõsta vorm 175°C eelkuumutatud ahju ja küpseta, kuni see on pealt isuäratavalt kuldkollane ja seest küps (u. 50 min). Seejärdel puista peale ülejäänud 100 g juustu ning pista vorm ahju tagasi kuni juust sulanud. Kui pealmised kartulid ei taha eriti pehmeneda, tasub juust natuke varem peale raputada, sest sooja juustu-teki all on neil natukene mõnusam küpseda. Kuid siis tuleb vormil hoolikalt silm peal hoida!
Söönuks saab neli näljast inimest!



***

Lihtne, toitev ja hämmastavalt maitsev vorm, millest saavad söönuks nii näljased mehed kui ka peenutsev taimetoitlane (kui jätta osale vormist sink vahele panemata ja asendada paksema kihi köögiviljade või hoopis näiteks seentega). =)

Juuresolev pilt pole just suurem asi (sai südaöösel suvaliselt lauda klõpsitud) kuid illustreerib suurepäraselt kui kärmelt suudavad vormi hävitada vaid 2 suud!