Mõnus pitsapõhi

Miski pole parem, kui ahjusoe krõbe-pehme pitsa. Ja olgugi, et maitse loovad peamiselt kvaliteetsed kattematerjalid, paneb pitsa i'le täpi justnimelt see kodutehtud põhi.

2.5 dl käeleiget vett
50 g pärmi või pakk kuivpärmi
6-7 dl nisujahu
(2 sl oliivõli)
0.5 tl soola
0.5 tl suhkrut

Pärm lahustada käesoojas vees suhkru ja soolaga (lase tal paar minutit selleks seista). Lisa jahu ja sõtku kergelt läbi. Soovi korral võid tainasse lisada ka lusikatäie pitsamaitseainet. Nirista peale õli ja sõtku 6-7 minutit, kuni tainas lööb käe ja kausi küljest lahti (vahepeal tasub tainaseks saanud näppe puhastada ja jahusse pista).
Kata kauss puhta käterätiga ja lasta tal mõnusalt soojas kohas kahekordseks kerkida, umbes 45 minutit. Jaga tainas kaheks palliks ja kergita räti all veel 15 minutit.
Kerkinud taina võid otse küpsetuspaberile panna ja tainarulliga laiali rullida. Jäta ta üpriski õhuke - nii pannkoogi paksune - sest ahjus ta veel kerkib. Pane peale tomaitkaste, juust ja kõik muu meelepärane ning pista ta 225-250-kraadise ahju alumisse ossa (mida kuumem, seda parem. Aga ka minu 225-kraadises ahjus küpses ta ilusasti ära!). Pitsa on valmis umbes 10 minuti pärast, kui juust ilusasti sulanud ja servad kergelt pruunikad.

Retseptist saab 2 suurt pitsat. Kui tahad vaid ühte, siis tee lihtsalt pool kogust. =)

***

Minu teine ja edukam kokkupuude pärmitaignaga. Peale seda, kui olin mitmes toidublogis näinud isethtud pitsataina retsepti ning lugenud häid muljeid, tekkis tendalgi kiusatus see asi ikka järele proovida. Kuna mul on alati olnud pärmitaina ees kerge aukartus (pirtsakad seened, noh), hoiatasin ka Indrekut ette, et täna õhtul me võib-olla ei söögi. =D Õnneks läks kõik väga hästi ning polnud üldse eriti keeruline valmistada. Pitsa aga valmis mõnus õhuline ning püsis sellisena ka järgmisel hommikul. Igal-juhul parem kui meie senine favoriit Vilma pitsapõhjapulber. =P Läheb kindlasti kordamisele!

Retsepti leidsin Thredahlia blogist.