Mahlased ricotta pannkoogid

Imeliselt pehmed ja õhulised pannkoogid, mis on nii maitsvaks alternatiiviks tavapärastele, et võib sootuks vanade isu kaduda.

250 g ricottat

2 muna

3 sl suhkrut

100 g jahu

1 tl küpsetuspulbrit

näpuotsatäis soola

125 ml piima

võid või õli praadimiseks

Sega ricotta ja munakollastega. Lisa suhkur, jahu, küpsetuspulber, sool, ning sega ühtlaseks. Lisa vähehaaval ka piim.

Teises kausis klopi munavalged kergelt vahule (selleks piisab täiesti visplist ja minimaalsest käemootorist). Sega munavalged õrnade tõstvate liigutustega ülejäänud taignale hulka.
Aja pann keskmisest kuumemaks ning vala sinna kas ainult õli või siis sulata tilgas õlis killuke võid. Pane pannile iga koogi jaoks u supilusika jagu tainast ning prae ühelt poolt u 2 minutit *, kuni kook on sealt ilusasti kuldne. Keera ümber, ning veidi vähema ajaga peaks ka teine pool sama kaunis olema. Esimesed valminud koogid kata taldrikul fooliumiga, et nad vahepeal ära ei jahtuks.

Kõrvale sobib oivaliselt mõni kergem toormoos, näiteks maasikatest või mustikatest.

* Originaalretsept ütleb, et koogid peaksid pruunistuma vaid 1 minutiga. Minu elektripliidil on aga kujunenud 2 minutit just sobivaks ajaks. Eks igaüks saab ise katsetada, kuid peamine on, et väga rahulikul tulel neid küpsetada ka ei maksa.

***

Ei teagi, kust alustada. "Tere taas," oleks vist kohane öelda.
Poleks uskunudki, et mu blogimisse nii pikk paus tuleb. Ootamatult on juba 10 kuud mu viimasest postitusest möödunud.
Asi sai alguse väga lihtsast faktorist - ajapuudus. Sügissemester oli koolis pehmelt öeldes kiire. Sellele loomulikult järgnes toibumisperiood. Kui siis lõpuks ööpäevane rütm ka enam-vähem taastunud oli, avastasin ma end aga müstiliselt inspiratsioonipuuduses.

Esiteks ei tundunud köögis vaaritamine enam üldse nii ahvatlev. Kuid kui vahel siiski tuli taas tahtmine katsetada, ei õnnestunud pildid üldse nii, kuis loodetud. Või kui ka pildid said tehtud, siis ei tahtnud kirjutamine kuidagi edeneda. Ning lõpuks oli vahe viimasest postitusest nii pikaks veninud, et tundus kohatu lihtsalt jälle üks retsept kirjutada. Ilusat "sissejuhatust" tagasitulekuks ma aga mõelda ei suutnud.

Lõpuks otsustasin, et ega ei peagi olema ilus. Olen robustne ja kirjutan nii, nagu oli. Ja siin ma siis olen taas. Lõpuks suviselt täiesti lõõgastunud, paraja portsu kogunenud retseptide-piltidega, valmis jälle aktiivsemalt kirjutama hakata. Ma loodan, et mu pisike, aga armas lugejaskond andestab mulle selle pika pausi ja pole seda lehte veel päris maha kandnud. Luban, et üritan edaspidi taas tublim olla. :)

Kookide lugu ma pikemalt kirjutama ei hakkagi, kuna nüüdseks on nad juba praktiliselt mu põhi-repertuaari kinnistunud, mis tõttu pole nende avastamislugu enam kuigi oluline. Tänu ricotta-lisandile on need ka tavapärastest pannkookidest veidi tervislikumad, mis on kindlasti omamoodi boonus. Seda muidugi vaid hetkeni, kui sa pole üritanud kogu suurt kuhja üksi hävitada. :)

Retsept on pärit Nigella Lawsoni raamatust "Forever Summer"