Chocolate chip cookies

Imehea versioon Ameerika klassikalistest šokolaaditükkidega küpsistest. Servadelt krõbe, keskelt kergelt nätske, just nagu peab.

110 g võid
1 dl suhkrut
1 dl fariinisuhkrut
1 muna
1 tl vanilli suhkrut
3,5 dl jahu
0,5 tl söögisoodat
1 tl kuuma vett kraanist
natuke soola
2,5 dl tükeldatud šokolaadi (u 175 g)
1 dl veidike purustatud india pähkleid

Kuumuta ahi 175-kraadini. Vahusta omavahel toasoe või ja suhkrud, kuni saad ühtlase heleda vahu. Mikserda hulka ka muna ning sega juurde vanilli. Lahusta söögisooda kuumas vees ja lisa taignale koos soolaga. Sega või-muna segule juurde jahu, kuni tainas ühtlane - üpriski tihke ja kleepuv. Viimasena lisa šokolaad ja pähklid.

Tõsta ahjuplaadile supilusikaga pätsikesed ja vajuta nad märja teelusikaga veidike lapikumaks. Arvesta ka sellega, et nad vajuvad laiemaks ja lapikumaks.

Küpseta u 10 min, kuni pealt kuldsed. Tõsta nad ettevaatlikult pannilabidaga restile jahtuma. Alguses on nad pehmed, kuid seistes tahenevad ilusasti.

***

Mainin kohe ära, et tegu on sama retseptiga, kui see siin. See on üks mu vanimaid ja enim katsetatud retsepte. Nendel küpsistel on lausa oma fännklubi (olgu, õigemini on seal vaid üks, aga see-eest väga häälekas sõber). Võib-olla suhtlen ma vaid väga viisakate inimestega, kuid seni on need küpsised alati kõigile maitsenud. Ega ma isegi "massist" erine, kuid arvestades nende suurt suhkru-või-šokolaadi sisaldust, ei ole ma neid just igapäevaselt valmistanud. Ja usun, et nii ongi õige, sest mõni roog võikski eriliseks preemiaks jääda. :)

Ma üldiselt ei tee retseptidest topelt-postitusi. Kuna aga eelmine postitus oli üpriski vana (veel ajast, kui juurdepääs blogile oli piiratud) leidsin, et võiks siiski erandina selle retsepti uuendada. Kui enamikke oma vanu retsepte pole ma aastaid katsetanud, siis see on mul endiselt aktiivses kasutuses. Kunagi said nendest küpsistest ka uued pildid tehtud ning tundus kohatu neid vana retsepti ja teksti juurde riputada. Nõnda teengi siis uue postituse, kuna tõenäoliselt on see retsept teenimatult niikuinii enamikele kahe silma vahele jäänud. Pildid on korrast, mil küpsetasin neid oma onule sünnipäevakingiks.

Ei salli küll seda ütlust, aga kuna ei oska ka täpsustada, siis "retsept internetist" (tobe, nagu "tsitaat raamatust"). Kunagi ammu välja prinditud inglisekeelne retsept, milles olen komponente ja koguseid nüüdseks ka veidi muutud.

Üks võõrapärase nimega tort Eesti maasikate auks: Maasikašarlott

Selle tordi valmistamiseks kulub küll natuke aega ja kannatust, kuid tulemus on imemaitsev ning suviselt õrn ja kerge.

rullbiskviit maasika toormoosiga*
5 dl maasikaid
8 lehte želatiini
2 sl sidrunimahla
2 dl vahustatavat vanillikastet või vahukoort
300 g vanillimaitselist kohupiimakreemi (Alma)
2 tl vanillisuhkrut
maitse järgi suhkrut

Vooderda suur kauss toidukilega. Lõika rullbiskviit õhukesteks (0,5-1 cm) viiludeks, ning lao need viilud kausi põhja ja servadele.
Tambi pudrunuiaga maasikad kergelt katki. Pane želatiinilehed külma vette 5ks minutiks ligunema. Samal ajal vahusta vanillikaste ning sega hulka maasikad, kohupiim ja vanillisuhkur. Maitse ja lisa soovikorral suhkrut. Tõsta želatiinilehed veekausist välja, pigista neist õrnalt vesi välja ja aseta väikesesse potti. Lisa sidrunimahl ning kuumuta tasasel tulel, kuni želatiin sulanud. Edasi kalla želatiin peene nirena, samal ajal pidevalt segades, kohupiimasegule hulka. Vala kreem rullbiskviidi viiludega vooderdatud kaussi, kata toidukilega ning aseta külmkappi üleöö tahenema.
Järgmisel päeval võta kook paar minutit enne serveerimist kapist välja. Lõika väljaulatuvad rullbiskviidi-servad koogi pinnaga ühtlaseks. Keera tort tagurpidi suurele taldrikule ning eemalda ettevaatlikult toidukile. Kui tahad eriti maasikast kogemust, serveeri maasika toormoosiga. :)

* Mina valmistasin oma rullbiskviidi 5 muna, 5 sl suhkru ja 5 sl jahuga ning küpsetasin 220-kraadises ahjus, kuni pealt kuldne.

***

Kasutasin selle retsepti tarvis esmakordselt vahustatavat vanillikastet ning olin selles väga positiivselt üllatunud. Maitses ja käitus kui vahukoor, kuid omas vahukoore 35 % asemel vaid 14 % rasva. Hinnalt oli ta muidugi ka selle võrra krõbedam, kuid kuna vahukoor ja tordid ei tohiks nii-ehk-naa igapäevasesse menüüsse kuuluda, võib aeg-ajalt juu selle investeeringu teha. :) Tänu sellele jäi kook ka mõnusalt kerge, olles ideaalne magustoit viimase aja 30-kraadises kuumuses.

Üldiselt mulle väga meeldib see mõnus kuumus, mis see kevad-suvi on olnud. Selle ainsaks varjuküljeks osutus ootamatult asjaolu, et mu vanavanematel on see aasta väga kehv maasika-saak. Kui varem olen neid sealt kastideviisi korjanud, siis see aasta leidsin viimati tõesti vaid nukra peotäie. Arvestades minu võimet süüa päevas vabalt ligi kilo maasikaid, on neid marju seega mujale kui suhu väga vähe jõudnud. Aga ühel aastal võib juu ilusate ilmade nimel sellise ohverduse teha küll. :)

Kreemi retsepti võtsin nami-namist.