Olde Hansalikud vürtsikad mandlid

Vähese vaevaga valmivad natuke vürtsikad suupisted. Eriti head on nad panni-soojalt.

Koostis:

1 dl suhkrut
2 tl kaneeli
1 tl jahvatatud ingverit
0,5 tl jahvatatud nelki
0,5 tl kardemoni
1 munavalge
2 spl vett
300 g mandleid
1 tl võid

Valmistamine:

Sega maitseained ja suhkur. Klopi munavalge koos veega kergelt lahti ning lisa suhkru-segule. Lõpuks kalla peale ka mandlid ning sega nii, et kõik mandlid oleks seguga kaetud.
Soojenda suur pann keskmisest natuke madalamale kuumusele. Sulata või ja kalla peale mandlid. Kuumuta pannil 10-15 minutit, kuni mandlid enam ei kleepu kokku ja näivad tahked. Tõsta pann pliidilt ja jäta mandlid pannile jahtuma.

***

Olles kogu oma gümnaasiumiea veetnud vanalinnas, tekib mul alati selline soe ja kodune tunne kui kuskil on Olde Hansa mandlite lõhn. Irooniliselt aga ei ole ma neid kordagi sealt ostnud ning ka maitsnud olen vaid paaril korral. Juba algusest peale tundus mulle narr maksta ca 40 krooni imepisikese mandlipaki jaoks. Ja mu suureks üllatuseks oli nende valmistamine veelgi lihtsam (ja odavam) kui oleks arvata osanud. Tuleb vist vaid kiita ärigeeniusi Olde Hansas.

Valmistasime neid I'ga jõuludeks vanaemadele. Kink valmis kiirelt, oli imemaitsev (isegi I, kes magusat ei armasta, ütles, et peaksime neid kunagi endale ka tegema) ning hästi vastu võetud. Hea avastus, mida julgen soovitada ka teistele. :)

Retsept nami-namist.

Juustuse kana-peekoni täidisega pannkoogid

Mõnusalt juustune ning parajalt toitev soolane maiuspala.

Koostis:

0,5 dl porrulaugu rõngaid

250 g peenelt tükeldatud kanafileed

4 viilu peekonit

150 g kukeseentega Merevaiku

1 dl peenelt riivitud suitsujuustu

1 tl kuivatatud tilli

Valmistamine:

Kuumuta porrulauku pehmenemiseni kergelt õlis, lisa kana. Prae, kuni tükid võtavad heleda värvi ning lisa pannile väikesteks ribadeks lõigatud peekon. Kuumuta segu, kuni küpsenud ja kana ka kergelt pruunistunud. Sega hulka Merevaik ja till ning lase neil ilusasti ühtlaseks sulada. Tõsta paras kogus segu pannkoogile* ning vahetult enne rullimist raputa peale suitsujuustu.
Meil jätkus täidist umbes kolmele koogile.

* Minu pannkoogi retsept: 2 muna, 2 dl jahu, 1 tl küpsetuspulbrit, 1 tl soola, 1 spl suhkrut mikserdada koos piisava piimaga, et tainas oleks umbes keefiri paksune. Praadida võiga.

***

Pannkooke ma ise taimetoitlasena küll ei maitsnud, kuid mu kallis I kiitis neid väga. Ja ega ei üllata ka - ainuüksi lõhnade järgi sain aru, et tegu millegi mõnusaga. Pealegi, on kõik komponendid teada-tuntud ning need kooslused (juust-kana-peekon) juba ammu ära proovitud. Endale valmistasin pannkoogitäidisena samuti mõnusa segu kergelt praetud seentest, suvikõrvitsast, tillist ja kodujuustust. :) Kõrvale sõime salatit.

Retsept sündis ühel õhtul külmkappi seisma jäänud asjadest. Oluliseim neist, mis ajendas just pannkooke tegema, oli piim. Nimelt on mul selle piimaga mingi haiglane suhe. Ise ma teda absoluutselt ei talu (ei maitse, ega ka seedimise mõttes - suured tänud Valio Zero'le, et saan vähemalt aeg-ajalt oma lemmik talve"kokteili" - kakaod Minttuga - teha) ning ka I ei ole just suurim piima-joodik. Küll aga haaran ma praktiliselt iga nädal ühe koti seda ka meie ostukorvi. Niimoodi siis peangi iga nädal mõne uue retsepti leidma, kuhu teda rakendada. (Minu viimane "avastus" oli klassikaline piimakaste - ema sai mõnusalt muiata kui talle Stockholmi helistasin, et selle valmistamisjuhendeid küsida)

Üldiselt on viimasel ajal üpriski kiire olnud, nii et kokata pole eriti jõudnudki. Väga-väga ootan ka pühade ja sessi lõppu, et saaks lõpuks ära teha kaneelisaiad ja uue nami-nami kooskokkamise Karjala pirukate teemal (mis mõlemad nõuavad piima!). :(

Jõulune apelsini-jõhvikakeeks

Mõnus sai, millele lisavad vaheldust hapukad jõhvikad ja krõmpsud pähklid.

Koostis:

5 dl nisujahu
2 dl + 3 sl suhkrut
1.5 tl küpsetuspulbrit
0.75 tl soola
0.5 tl söögisoodat
1 tl kaneeli
75 g pehmet võid
1 suur muna
2 dl kvaliteetset viljalihaga apelsinimahla
2.5 dl jõhvikaid
1.25 dl purustatud pähkleid (mandlid ja kreekapähklid)

Valmistamine:

Sega kuivained ja 2 dl suhkrut omavähel, suru kahvliga juurde pehme või. Lisa apelsinimahl - mina kasutasin tavalist mahla, millele olin apelsinist natuke viljaliha lisanud - ja lahtiklopitud muna, sega tainas ühtlaseks. Viimasena lisa hakitud pähklid ja (soovi korral poolitatud) jõhvikad. Kalla tainas keskmise suurusega keeksi- või saiavormi. Raputa peale ülejäänud suhkur.

Küpseta 180-kraadises ahjus 50-60 minutit, kuni keeksi keskele torgatud tikk puhtaks jääb. Kui kipub pealt natuke ära kõrbema, kata fooliumiga. Lase enne vormist välja keeramist tal veidi jahtuda.

***

Minu esimene selleaastane jõuluküpsetis. Jäin sellega üpriski rahule. Mõnusalt mitte-liiga-magus ja kergelt vürtsikas sai (keeksi konsistentsiga ta päris polnud siiski). Lisaboonusena oli ta pehme veel ka järgmisel ja ülejärgmisel päeval. Ideeni teda röstida ja või/toorjuustuga süüa ei jõudnudki - väga maitsev oli ta ka niisama. Tekkis isegi küsimus, et miks üldse pärmitaignaga mässata, kui lihtsast muna-küpsetuspulbri kooslusest saab juba nii mõnusa magusa suupiste.

Retsepti leidsin nami-nami'st. Mida ma küll teeks ilma selle leheta?

Lisaks ei suutnud minusugune jõulude-fänn kiusatusele vastu panna ka muutsin ka siinsed värvid natuke pühade meeleoluliseks. :) Ärge pange mulle pahaks.

Minu uus mänguasi...

Peale piinlikult pikka ootamist postkontoris jõudis minuni lõpuks mu esimene (isiklikuks kasutuseks) ebay ost ja tulevane kasulik tööriist. Inglise keeles oli talle nimeks antud pastry blender ja tõenäoliselt pole mul vaja seda siin tõlkima ka hakata. Vidin on siis mõeldud eelkõige muretaina lihtsaks ja kiiremaks valmistamiseks.
Suurest ootusõhinas sai ta siis eile õhtul kohe ära ka katsetatud. Ning tõepoolest, mu tavapärane kohupiima-muretainas valmis topeltkiirelt ning või segunes väga ühtlaselt.

Neile, keda huvitab, siis täidiseks sai basiiliku ja ohtra küüslauguga (mehele) praetud kana (ja mulle) ning seente-suvikõrvitsa segu. Täidise vahele pistsin 100 g jagu sinihallitusjuustu tükke ja pool väikest anannassikonservi. Peale valasin muna-piima segu ja riivjuustu. Tulemus jäi imehea.

Algab uus ajastu pirukate küpsetamises. :)

Kookose-banaani kohupiimakook

Uudse ja väga mõnusa maitsega kohupiimakook. Meenutab õige natuke šokolaadita Bounty kommi.

Koostis:

200 g küpsiseid
75 g võid
400 g kohupiimapastat
2 muna
1 dl suhkrut

1-2 tl vanillisuhkrut
2 + 0,5 dl kookoshelbeid
1 küps banaan

Valmistamine:

Tee küpsistest (mina kasutasin Selga kondentspiima ja Digestive segu) ühtlane puru. Sulata või, sega küpsistesse ja suru segu väikese koogivormi põhja.

Suru banaan ühtlaseks massiks. Vala peale suhkur, vanilli ja munad ning klopi ühtlaseks. Kui tahad natuke mahedamat kooki, võid esialgu ka vaid poole suhkrust panna ning lõpus maitse järgi juurde lisada. Kalla segule peale ka kohupiim ja 2 dl kookoseid ning sega ühtlaseks. Küpseta 200-kraadises ahjus 30-40 minutit. Vahetult peale väljavõtmist raputa koogile ülejäänud kookoshelbed.

***

Nähes seda retsepti olin veendunud, et sellest tuleb imehea kook - kohupiim, banaan ja kookos - what's not to like? Seega sain eriti suure üllatuse osaliseks kui see kook tuli välja veelgi parem, kui ma oodata oskasin! Maheda kohupiima sees oli tunda kerget banaanimaitset ning mõnusalt krõbedaid kookostükke. Lisaboonusena, ei sisalda kook ka meeletutes kogustes rasvu. Tänu oma lihtsusele hakkab ta tõsiselt konkureerima sidruni-beseekoogiga mu lemmiku kohale. :) Originaal retseptis oli küll soovitatud põhja eelküpsetada, kuid kuna mul kõrbes ta selle tulemusena lõpuks ära, jätsin selle punkti siia kirjutamata.

Retsepti leidsin Kokkama blogist (kes omakorda sai inspiratsiooni kolmandalt isikult). Minu maitsemeel küll eelistas natuke magusamat kooki (tegin siia ka vastavad muudatused), kuid suured tänud talle siiski maitsva leiutise eest.

Õunakook aprikoosi glasuuriga

Mõnusalt mahlane ja magus. Ja teine tükk ronib lausa iseenesest su taldrikule.

Koostis:

3 dl jahu
0,5 tl soola
130 g võid
2 sl hapukoort
4 sl suhkrut

7 hapukat õuna
4 munakollast
3,5 dl hapukoort
2 dl suhkrut
2 tl vanillsuhkrut
1 dl jahu
1 spl sidrunimahla

1 dl aprikoosimoosi
1 spl apelsinimahla

Valmistamine:

Suru jahu, sool, suhkur ja või ühtlaseks taignaks. Lisa ka hapukoor ning suru tekkinud tainas suure koogivormi (26 - 28 cm'ne) põhja. Küpseta 200-kraadises ahjus 15 min.

Koori ja puhasta õunad, viiluta ja lao eelküpsetatud põhjale. Mikserda munakollased, hapukoor, suhkur, vanillsuhkur, sidrunimahla ja jahu ühtlaseks seguks ja vala õuntele. Küpseta kooki 175-kraadises ahjus 45 min, kuni pealt helebeežikas ja seest enam-vähem settinud. Sega aprikoosimoos apelsinimahlaga ja pintselda sooja kooki pealt glasuuri ga.

***

Veider olukord on mul parasjagu. Kui tavaliselt olen pidanud pingsalt korraldama uusi köögi-katsetusi, et saaks siinseid veerge millegagi täita, siis praegu on mul hoopis vastupidine olukord. Mustandites ootab mitu imehead läbiproovitud retsepti kommenteerimist ja kaameras paar pilti arvutisse laadimist. Lisaks koguneb iga päev uusi ideid-plaane. Neid kõiki kroonimas muidugi mõte valmistada croissante - mille ajaloost ma hetkel prantsuse keele arvestuseks ettekannet valmistan (või peaksin...). Kuidas see küll juhtus?

Aga koogist kah siis natuke. Veetsime mõni nädal tagasi nädalavahetuse I vanemate kodus loomi valvates, kuna nemad olid linnast ära sõitnud. Ühtäkki meenus, et tegu juu isadepäevaga, ning sobilik oleks vast ka mõni kingitus hankida. I oleks kohe autosse istunud ja poodi tormanud, kuid mina tegin ettepaneku küpsetada koogi. Olukord oleks juu ideaalne ka - mina segaks ja mõõdaks samal ajal kui I tükeldaks ja koristaks :D Ja kas ma ka mainisin, et mei oli Pavlovast külmkapis 6 munakollast üle? Igal-juhul kiire guugeldamisega leidsin paar retseptivarianti ja I valis välja just selle.

Ja oh-my-god kui mõnus ta sai. Ka viimane koogitükk ei jõudnud täies mõõdus pildile, kuna ma lihtsalt ei suutnud ära oodata, millal saaks hambad talle sisse lüüa. Kuna ka komponendid on mõnusalt odavad valmistaksin teda tihemini, kui ta vaid nii rammus poleks. Aga eks mõnel pidupäeval või niisama-toredal-teisipäeval võib vahest ikka. :)

Retsepti leidsin Liiz17 blogist. Suurendasin retsepti kogust ning muutsin asja oluliselt vähem magusaks.

Üllatav sidrunipasta

Kärmelt valmiv ning väga üllatava maitsekombinatsiooniga pasta. Muudab halli argipäeva õhtusöögi natuke erilisemaks. Rahulolu garanteeritud!

Koostis:

250 g spaghettisid või linguinesid

1 munakollane

4 spl riivitud parmesani

0,5 - 1 dl koort

0,5 sidrunit

1 tl võid

värsket basiilikut

Valmistamine:

Keeda makaronid vastavalt juhenditele, jäta nad natuke al dente'ks. Samal ajal pane munakollane väiksesse kaussi ja klopi kahvliga lahti. Lisa parmesan, koor, riivitud sidrunikoor ja pigistatud mahl.

Kurna valminud makaronid hoolikalt sõelal ja pane keskmise suurusega kaussi. Sega sisse võitükk ja kalla peale kaste (kuumade makaronide vahel küpseb ka munakollane läbi). Puista peale basiilik (kui on...) ja sega enne serveerimist veelkord läbi. Võta lauda kaasa ka kamakas parmesani, et soovijad saaks seda peale riivida.

Retsept on paras kahele.

*

***

Vat see oli üks hea avastus! Retsept seisis mul pikka aega "to do" nimekirjas. Võimalus avanes aga alles siis, kui peale koogitegu jäi nukralt seisma üks munakollane. Ja kui lihtne ning mõnus oli tulemus! Ka mina, kes ma üldiselt võtan igasugu makarone vaid lusikatäie (ei innusta mind kuidagi need maitsetud jupid - pigem kuhjan endale juurde köögivilju ja kastet), sõin ära korraliku kuhja seda rooga. Ka vähesed ülejäägid said täiesti märkamatult järgmisel päeval otsa. Nii et kui te seda juba aru ei saanud, siis kindlasti soovitan soojalt. :)

Retsepti leidsin nami-nami'st. Originaalautor on briti staarkokk Nigella Lawson.

* Oi kuidas ma igatsen oma õiget fotokat, mis hetkel emaga hoopis Indias rändab

Õnnelikud tuuletaskud

Oma esimese nami-nami kooskokkamise jaoks võtsin ka mina keedutaigna tegemise käsile. Neist tulid mõnusalt õhulised ning üllatavalt vähese vaevaga valminud õhulised pallikesed - kindlasti tegemist väärt!

Koostis:

1,5 dl vett

50 g võid

0,25 tl soola

1,5 dl jahu

2 muna

Valmistamine:

Kuumuta vesi, või ja sool potis keemiseni. Eemalda pott hetkeks tulelt, sega hulka jahu, ning pane ta pliidile tagasi. Ole mureta, kui tainas üpriski tihke välja näeb - nõnda peabki olema. Kuumuta tainast, pidevalt segades, pliidil keskmisel kuumusel u 5-10 minutit, et osa vedelikust jõuaks välja aurustuda. Lõpptulemus peab olema ühtlane ja püsima ilusa pallina.

Lase segul mõned minutid jahtuda, kuni ta käega enam-vähem katsutav. Klopi kahvliga ükshaaval hulka ka munad ning tõsta tainas kas koogipritsi või väiksesse kilekotti, millele raatsid nurka auku lõigata. Pigista ahjuplaadile väikesed taignapätsikesed ning küpseta neid 220-kraadises ahjus 10 minutit. Seejärel alanda temperatuuri 200-kraadini ja küpseta veel 10-15 minutit. Enne välja võtmist lase taskutel pool-avatud uksega (kinni keeratud) ahjus jahtuda. Lõika keskelt pooleks ja täida meelepärase magusa või soolase seguga.

Täidise variandid:

Singi-ananassi: Mikserda omavahel maitsestamata toorjuust ja ananassitükid. Lisa peeneks tükeldatud sink ning võimalusel lase maitsetel paar tundi külmkapis imenduda.

Sinihallitusjuustu-kreekapähkli: Mikserda sinihallitusjuust ja toorjuust koos törtsu piimaga. Raputa peale ka natuke kuivatatud basiilikut ja seda hulka väikesed kreekapähkli tükid.

***

Veider, et olgugi, et kohupiimataskud on ühed mu lemmikud kohalikest küpsetistest, pole mulle siiani pähe tulnud neid ise teha. Eks see seest õõnes ja magusa kreemiga täidetud pallike tundus olevat paras võlukunstitrikk. Tegelikult polnud aga üldse nii! Seekord küll sain katsetada vaid soolaste täidistega (sinihallitusjuustu omad kadusid laualt silmapilguga), kuid kindlasti plaanin varsti teha ka kohupiimataskuid.

Nagu mul ikka kombeks, suutsin ma ka neid küpsetades ühe mõnusa äparduse teha. Tegelikult sujuski kokkamine liiga hästi - tainas tundus mõnus, munad segunesid ilusasti. Meisterdasin siis pallid valmis ja pistsin nad suures ootusõhinas ahju. Ununes aga üks detail - nimelt olin enne küpsetanud ka porgandikoogi. Peale selle valmimist hakkas mu "roheline" mõtlemine aga jälle tööle ja käskis ahju mõneks ajaks madalale temperatuurile keerata. LOOMULIKULT unustasin ma teda hiljem tagasi keerata, ning seega said mu tuuletaskud 10-minutilise 220-kraadise asemel hoopis pooletunnise 100-kraadise kuumutamise. Kui lõpuks oma viga märkasin oli muidugi pettumus suur. Ega ma siis neist enam suurt midagi oodanudki, kuid otsustasin siiski katsetada ka õigeid kuumusi. Ja minu õnneks hakkasid nad selle peale mõnusa tempoga kerkima ja lõpptulemust kiitsid kõik :) Sealt ka nimi - "õnnelikud" tuuletaskud.

Tuuletaskute retsepti leidsin samuti nami-nami'st, täidised aga "Suure küpsetamisraamatu" 2. osast.

Kolisin!

Tegin lõpuks ära selle, millele ammu-ammu mõelnud. Kolisin Wordpressist siia Blogspoti. Tõenäoliselt sellest muutusest midagi eriti hullu ei juhtu, kuna minu lugejaskond on niigi

üpriski minimaalne (eks see retseptikogu pigem oma tarbeks ja lõbuks ongi). Lisaks said tänu kalli I usinale tööle ka kõik mu vanad postitused siia toodud. Kolimise käigus kadusid küll kahjuks kõik kommentaarid. :( Esialgu võivad mu vanad postitused ka natuke "vormist ära" küll olla, kuid eks ma ürita neid jõudumööda kohendada.

Igal-juhul jätkan postitamist uue hooga, nüüd siis (omaarust) paremate võimaluste ning suurema vabadusega. Hõissaa!

Kookosekommid porgandiga

Mõnusad, kergelt eksootilise maitse ja välimusega kommid. Mahlane porgand aitab neil säilitada krõbeda kooriku all mõnusa nätskuse. Natuke "süütum" nauding, kui muidu. :)

Koostis:

5 dl peenelt riivitud porgandit

3 dl suhkrut, võimalusel toor-roosuhkur

2 dl kookoshelbeid

0,5 sidruni mahl

1 tl kaneeli või vanillit

Valmistamine:

Pane kõik komponendid potti ning kuumuta segades umbes 20 min (kuni mass hakkab natuke kokku hoidma ning kergelt pruunistuma). Lase massil paar minutit jahtuda ning vormi sellest teelusikaga väikesed pallid. Soovi korral võid valmis kerasid ka kookoses veeretada. Pane nad kõlmkappi tahenema.

***

Mõnusad magusaisu rahuldajad. Minul said nad võib-olla et isegi liiga magusad (siia panin juba "parandatud" - väiksema suhkrusisaldusega retsepti), kuid tänu mõnusale mahedale kookosele said nad ikka söödud. Kuna nende tegemine oli ka häbitult lihtne, tasub neid kindlasti korrata.

Suurim eelis nendel kommidel oli aga see, et nad ei sisaldanud ei jahu ega piimatooteid. Seega olid nad koos kaerahelbeküpsistega ideaalsed isadepäevakingid mu isale.

Retsepti leidsin Sille blogist.

Kana ja tilliga liba-quiche

Mõnusalt kerge ja kiiresti valmiv. Õrna kuid puhaste maitsetega.

Koostis:

300 g lehttainast
300 g jogurti-tilli marinaadis kana (Tallegg)
3 dl väikseks tükeldatud lillkapsast
3 spl maitsestamata jogurtit
1 tl kuivatatud tilli
maitse järgi aroomisoola
2 muna
2 dl piima
soola ja pipart
peale riivjuustu

Valmistamine:

Rulli lehttainas võimalikult ringikujuliseks ja vooderda sellega 22-cm'ne koogivorm.

Tükelda kana väikesteks tükkideks ja prae kuldseks. Auruta/keeda lillkapsast, kuni see on natuke pehmenenud, kuid endiselt krõmpsuv. Sega lillkapsa tükikestele juurde jogurt, till ja sool. Pane kana taignaga vooderdatud vormi põhja, puista sellele lillkapsas. Soovi korral võid ka kahe kihi vahele natuke riivjuustu panna. Klopi lahti 2 muna piimaga, maitsesta soola-pipraga, ning kalla vormi. Raputa peale riivjuustu ja küpseta 180-kraadises ahjus kuni juust pealt kuldpruun (u 30-40 min).

Variatsioonid:

Kui seltskonnas on ka mõni taimetoitlane, võib teha sektori, kus on ainult lillkapsas ning selle arvelt siis kanale teda vähem raputada.

***

Tõesti, mõnusalt kerge ja mahlane. Meenutas mulle natuke seda quiche'i mida kunagi ammu-ammu Tallinnas Bonaparte'i kohvikus sain. Kuna vaikselt on muretainas hakanud ka üle viskama, oli lehttaigen väga mõnus vaheldus. Lisaks sobis ta selle piruka pehme tekstuuriga isegi natuke paremini. Kui siiani olen ka muna-vedeliku segus alati kasutanud koort, siis sain üllatuda, kui mõnus lihtne piim jäi. :) Ning juba ma kahetsen, et tegin lihavaba versioonina vaid veerandi pirukast.

Kuna lehttainast müüakse enamasti 500 g'stes pakkides, sain üle jäänud tainajupist meisterdada juusturulle. Puistasin selleks lahtirullitud tainale ohtralt riivitud juustu, pitsamaitseainet ja natuke ka canneloone'de teost üle jäänud praetud hakkliha. Keerasin ta rulli ning pistsin ahju (eelnevalt pintseldades natuke munaga) Mõnusad ampsata, ning kui neid järgmine päev mikrolaineahjus soojendada, muutuvad nad kui värskelt ahjus tulnuks.

Kaerahelbesed kaerahelbeküpsised

Mahlased küpsised suurte kaerahelvestega. Täpselt nagu vanasti!

Koostis:

500 g röstitud kaerahelbeid
4 muna
2 dl suhkrut (võib olla valge ja fariinisuhkru segu)
150 g sulatatud võid
1 tl vanillit
1 tl kaneeli
100 g rosinaid

Valmistamine:

Vahusta munad ja suhkur tugevaks heledaks vahuks. Lisa aeglaselt ka sulavõi koos maitseainetega. Sega hulka kaerahelbed ja rosinad. Pane ahjuplaadile supilusika-suurused pätsikesed ning vajuta nad kergelt lamedaks (ole mureta, esialgu ei pruugi nad eriti koos püsida - küpsedes see viga paraneb). Küpseta 180-kraadises ahjus 10 minutit ja tõsta nad pannilabidaga restile jahtuma. Enne söömist lase neil kindlasti jahtuda, sest alles siis hakkavad nad kõige paremini koos püsima.

***

Olin pikka aega unistanud taolistest küpsistest. Vihkan südamest neid ülesuhkrustatud ja liigrasvaseid rattaid, mida Eesti tootjad kutsuvad kaerahelbeküpsisteks. Kus maitse ja tekstuuri poolest võid ainult loota, et sinna tainasse ka mõni helves kukkunud on. Nõnda õnnelik olingi siis, kui avastasin selle retsepti, kus figureerisid SUURED kaerahelbed ja mahlased rosinad.

Õnnelik võimalus neid küpsiseid valmistada avanes aga isadepäeva eel. Nimelt järgib mu isa toitumisplaani, millega on tal keelatud tarbida nisujahu ja igasugu piimatooteid (ja irooniliselt on just tema mulle alati kõige rohkem survet mu taimetoitluse osas avaldanud...). Kuna tahtsin talle siiski jubedasti midagi isadepäevaks valmistada, hakkasin pingsalt otsima kõiksugusest lactose and gluten free saitidest. Oma suureks rõõmuks leidsin aga parima retsepti juba siit samast, mustandite seast. Juurde tegin veel peotäie porgandi-kookose komme ning pakkisin küpsised tsellofaani ja kommid kõpsetuspaberisse. Igati ilus kingitus sai, ja minu suureks komplimendiks sõi isa praktiliselt kõik küpsised (tegin pool kogust) juba meie lühikese istumise käigus ära. =)

Retsept nami-nami'st.

Kohupiima-muretainas

Mõnusalt krõbe aga hoopis vähem rasvane kui tavaline muretainas.

Koostis:

2,5 dl jahu
75 g võid
100 g teralist kohupiima
1 sl vett
1 tl aroomisoola

Valmistamine:

Kalla jahu laia kausi põhja. Laota talle peale võiviilud ning raputa ka natuke aroomisoola juurde. Suru segu kahvliga ühtlaseks puruks. Lisa kohupiim ja vesi (kui vaja) ning vajuta ta kätega ühtlaseks tainaks. Vooderda taignaga pirukavorm (piisab väiksema - u 22 cm'se jaoks) ning pista pooleks tunnik külmkappi. Eelküpseta põhja 200-kraadises ahjus 10 minutit.

***

Kuna pikka aega on kõiksugu soolased pirukad olnud mu põhilised küpsetised, olen saanud katsetada mitmete muretainastega. Ning märkamatult pöördusin aina enam ja enam just selle poole tagasi. Mulle meeldib tema krõbe konsistents, mis samas ei pudise kõikjale mööda taldrikut laiali. Lisaks sisaldab see oluliselt vähem rasva kui kõik teised taignad ning on ka natuke toitainerikkam tänu sellele kohupiimalisandile. Eks ta saigi siia omaks kasutuseks arhiveeritud (et saaks ka nt külas seda vadata... kui miskipärast see imelihtne retsept täpselt ei meenu), kuid kui ka kellegil teisel on sellest mingi kasu, siis seda parem. =)

Kunagi tahan katsetada seda põhja ka mõnes magusas küpsetises (lisades siis soola asemel suhkrut). Kui aga keegi teist peaks ette jõudma, andke märku!

Retsepti leidsin ühest oma enimkasutatud kokaraamatust "Pirukad 2". Seal oli ta toodud ühe meie lemmikpiruka (Kana-juustu või siis Lillkapsa-juustu) põhjana.

Õuna-martsipani minimuffinid

Ohtra õuna ning mõnusa martsipani maitsega imehead muffinid.

Koostis:

1 spl fariinisuhkrut
2 spl suhkrut
25 g toasooja võid
1 muna
1,5 dl jahu
1 tl küpsetuspulbrit (pigem väiksem lusikatäis)
noaotsatäis soodat
0,5 tl kaneeli
0,5 dl (20-30 g?) tükeldatud martsipanimassi
1-2 dl tükeldatud õunu

Valmistamine:

Tükelda õunad väga väikesteks tükkideks. Riivi jämeda riiviga (või tükelda hoolikalt) martsipan.

Suuremas kausis vahusta miksriga omavahel või ja suhkrud. Kui segu ühtlane, löö hulka ka muna ja mikserda, kuni natuke paksenenud. Raputa peale martsipan ning lase tal miksriga ühtlaselt seguneda. Raputa peale õunad ning sega kergelt lusikaga läbi.

Eraldi kausis kombineeri omavahel jahu, küpsetuspulber, sooda ja kaneel. Kalla jahu suurde kaussi peale ja sega kergelt - minimaalselt, et jahu enam-vähem laiali läheks. Pane tainas teelusikaga paberist mini-muffinivormidesse ja hoia 180-kraadises ahjus, kuni pealt kuldpruunid (5-7 minutit).

Retseptist saab 15 mini-muffinit. Kui tahad teha aga tavapäraseid, peaks tainast jaguma umbes kuuele koogikesele.

***

Vaatamata praktiliselt olematule rasvakogusele, jäid muffinid seest mõnusalt mahlased. Peale aga tekkis krõbe koorik, mis sobis eriti hästi pehme ja magusa martsipaniga. Minu plaan võtta vaid 1 muffin kukkus haledalt läbi. =P Ausaltöeldes meeldisid mulle need isegi rohkem, kui mu tavapärased muffinid (retsepti link natuke allpool).

Tegelikult oli mul soov muffineid küpsetada juba sellest ajast saati, kui ostsin Osturallilt kotitäie paberist mini-muffinivorme. Mind on tava-muffinite juures alati vaevanud nende suurus - lihtsalt südametunnistus ei luba seda ühte tervet koogikest ära süüa (eriti kui ta järjekorras kolmas või neljas on...). Pealegi läks mini-versioonidesse vaid pool tavapärase taigna kogusest. =)

Retsept sündis kui, otsides siis inspiratsiooni, avastasin sahtlist tüki martsipanimassi, mis eelmisest muffiniteost üle oli jäänud. Põrandal lebavast pool-mädanevast õuntekotist leidsin aga veel mõned küpsetamiskõlbulikud õunad. Juba mõnda aega oli mind ka kummitanud idee õuna-martsipani koogist, kuid kuna ainuke magusasööja siin majas olen mina, oleks terve kook suureks jäänud. Kiire otsing foorumites ning baasretsept leitud. Igal-juhul kordaläinud küpsetis!


Retsepti leidsin siis lõpuks Food Good to Eat blogist (alumine, mustikatega), aga muutsin nii koguseid kui ka komponente.

Singi-juustu saiarullid

Maitsvad ja pehmed saiakesed.

Koostis:

25 g pärmi
3 dl vett
3 tl + 1 sl suhkrut
1 tl soola
7-8 dl jahu
2 sl õli
200 g riivitud juustu
200 g sinki
1 sibul
võid või õli määrimiseks
muna pintseldamiseks

Valmistamine:

Murenda pärm kruusi ja sega 3 tl suhkruga. Umbes 5 minuti, kui ta pealt natuke vahutav, lisa ta koos ülejäänud suhkru ja soolaga käesoojale veele. Sega kergelt. Vala (võimaluse korral läbi sõela) hulka jahu ning sõtku tainast korralikult, kuni moodustab ilusa palli ja ei taha enam käte või kausi külge kleepuda. Lisa tainale ka õli ning sõtku veel korraks läbi. Kata kauss rätikuga ning jäta sooja kohta kerkima umbes pooleks tunniks - kuni suurus kahekordistunud.

Prae kergelt pannil väikseks tükeldatud sibul ja sink. Kerkinud tainas rulli jahusel pinnal või küpsetuspaberi tükil lahti ristkülikuks. Pintselda taigen pealt rasvainega, raputa peale riivjuust ning singi-sibula segu. Rulli tainas rulli ja lõika 2-3 cm paksused viilud. Pintselda neid kergelt lahtiklopitud munaga ja pista 175-kraadisesse ahju 20'ks minutiks (kuni helepruunid). Soovi korral võid natuke enne valmimist neile veel riivjuustu peale raputada. Ahjust välja võttes pritsi saiu veega ja jäta rätiku alla jahtuma.

Variatsioon:

Prae singi asemel seeni - maitsesta neid õrnalt soolaga.

***

Minu tutvus pärmitaignaga jätkub. Seekord siis võtsin endale juba natuke suurema ülesande ja õnneks ei pidanud pettuma. :) Saiad said seest mõnusalt pehmed ja pealt parajalt krõbedad ning mis kõige parem - ei mõjunud ka eriti rammusalt (olgugi et, peab siiski tõdema, lehttaigan rullid on veidike mahlasemad). Tegin küll vaid pool kogust, kuid ikka saime 15 saiakest (ma vist rullisin taigna natuke liiga õhukeseks ka). Õnneks suutsime praktiliselt kõik nad juba esimesel päeval hävitada. Kui nad vaid säiliks pehmena pikemalt, võiks järgmine kord suuremagi koguse teha. Aga igal-juhul jätkan oma katsetusi nende seenepoistega (varsti juba loodetavasti magusates kaneelirullides).

Retsepti leidsin kokkama blogist. Soovitus seeni vahele panna jäi mulle silma nami-nami foorumis.

Kodujuustuga tomati-sibula pirukas

Imemaitsev ja mahlane pirukas. Parajalt soolane ning veidike magus.

Koostis:
Tainas:

120 g ehk 2dl nisujahu
60 g ehk 1dl täisteranisujahu
0.5 tl meresoola
100 g võid
2 sl külma vett

Täidis:
300 g ehk 3 keskmist sibulat, hakitud
25 g võid
350 g ehk 4-5 tomatit
2 muna
200 g kodujuustu
1 tl kuivatatud tüümiani
1.5 tl soola
100 g riivitud juustu
musta pipart

Valmistamine:

Valmista tainas - suru kahvliga kokku jahud ja või, lisa vesi ja sool. Vooderda sellega 22 cm läbimõõduga pirukavorm ja hoia veidi aega külmkapis. Küpseta põhja 200-kraadises ahjus 15 minutit.

Täidise valmistamiseks kuumuta sibulad võis kuldseks (kui sul on, võid törtsukese valget veini või hoopis konjakit ka lisada). Tükelda tomatid, eemalda neist ka suurem osa vedelikust - selleks lõika tomat neljaks ning võta vedel sisu ja seemned lihtsalt teelusikaga välja. Laota eelküpsetatud põhjale tomativiiliud, sellele sibulad (mul läks tegelikult vastupidi - oli ikka väga hea).

Sega munad, kodujuust, tüümian, sool ja pipar. Vala pirukale. Puista peale riivitud juust ja küpseta 200-kraadise ahju keskel umbes 30 minutit.

***

Seda kooki süües imestasin, et miks ma küll varem seda sibulat niiväga põlgasin. Sibulad olid seal mõnusalt mahedad ning maitsekad. Tomat lisas pirukale jälle mõnusalt mahlasust ning kodujuustu-juustu segu maitses kui üks paks juustu kiht. Ainuke etteheide pirukale oli vast, et põhi jäi natuke liigagi mure. Aga sellest hoolimata kavatsen teda kindlasti veel korrata.

Retsept nami-nami'st.

Kaetud kartulipoolikud

Hämmastavalt maitsev ja lihtsasti valmiv õhtusöök. Lisaks jääb parajalt ruumi improviseerimiseks.

Koori kartulid ja lõika pooleks. Aseta nad, ümar pool all, õlitatud ahjuvormi - kui nad korralikult püsida ei taha, võid põhja natuke sirgemaks lõigata. Küpseta 225-kraadises ahjus, kuni on pehmed ja kergelt pruunistunud (15-30 min). Sega kõik täidisekomponendid omavahel läbi. Pane igale kartulile supilusikatäis katet ning kuumuta neid ahju ülemises osas, kuni juust sulanud.

Katte variante:

riivitud juustu
peenikeseks tükeldatud sinki või küpset kana
törts hapukoort, ainete sidumiseks

sibulat
küüslauku
suvikõrvitsat (kõik kolm peeneks tükeldatud ja pannil kergelt praetud)
tilli
kodujuustu
peale raputamiseks natuke riivjuustu

***

No tõesti. Lihtsamat ja maitsvamat õhtusööki annab otsida. Koorid kartulid, viskad ahju ning samal ajal kui nad valmivad, meisterdad kähku katte(d - nagu meie majas kombeks). Ka minusugusele kartuli-pelgurile oli ta mõnus suutäs. Usun, et sellest saab nüüdsest üks meie põhilisi õhtusöögi-retsepte. Ja kui üle viskama hakkab, võib alati mõne uue ja põneva maitsekombinatsiooni neile peale leiutada!

(Tundub, et masu on ka meie majas. Suures näljas ununes taaskord pilditegemine sootuks =D)

Retsepti leidsin Sille blogist.

Mõnus pitsapõhi

Miski pole parem, kui ahjusoe krõbe-pehme pitsa. Ja olgugi, et maitse loovad peamiselt kvaliteetsed kattematerjalid, paneb pitsa i'le täpi justnimelt see kodutehtud põhi.

2.5 dl käeleiget vett
50 g pärmi või pakk kuivpärmi
6-7 dl nisujahu
(2 sl oliivõli)
0.5 tl soola
0.5 tl suhkrut

Pärm lahustada käesoojas vees suhkru ja soolaga (lase tal paar minutit selleks seista). Lisa jahu ja sõtku kergelt läbi. Soovi korral võid tainasse lisada ka lusikatäie pitsamaitseainet. Nirista peale õli ja sõtku 6-7 minutit, kuni tainas lööb käe ja kausi küljest lahti (vahepeal tasub tainaseks saanud näppe puhastada ja jahusse pista).
Kata kauss puhta käterätiga ja lasta tal mõnusalt soojas kohas kahekordseks kerkida, umbes 45 minutit. Jaga tainas kaheks palliks ja kergita räti all veel 15 minutit.
Kerkinud taina võid otse küpsetuspaberile panna ja tainarulliga laiali rullida. Jäta ta üpriski õhuke - nii pannkoogi paksune - sest ahjus ta veel kerkib. Pane peale tomaitkaste, juust ja kõik muu meelepärane ning pista ta 225-250-kraadise ahju alumisse ossa (mida kuumem, seda parem. Aga ka minu 225-kraadises ahjus küpses ta ilusasti ära!). Pitsa on valmis umbes 10 minuti pärast, kui juust ilusasti sulanud ja servad kergelt pruunikad.

Retseptist saab 2 suurt pitsat. Kui tahad vaid ühte, siis tee lihtsalt pool kogust. =)

***

Minu teine ja edukam kokkupuude pärmitaignaga. Peale seda, kui olin mitmes toidublogis näinud isethtud pitsataina retsepti ning lugenud häid muljeid, tekkis tendalgi kiusatus see asi ikka järele proovida. Kuna mul on alati olnud pärmitaina ees kerge aukartus (pirtsakad seened, noh), hoiatasin ka Indrekut ette, et täna õhtul me võib-olla ei söögi. =D Õnneks läks kõik väga hästi ning polnud üldse eriti keeruline valmistada. Pitsa aga valmis mõnus õhuline ning püsis sellisena ka järgmisel hommikul. Igal-juhul parem kui meie senine favoriit Vilma pitsapõhjapulber. =P Läheb kindlasti kordamisele!

Retsepti leidsin Thredahlia blogist.

Imelihtne biskviit

Mõnusalt pehme ja õhuline. Suurepärane igasugu tordipõhjade jaoks.

Koostis:

1 muna 1 spl suhkrut 1 spl jahu

Valmistamine:

Vahusta munad ja suhkur miksriga kõige suuremal kiirusel mõnusaks tugevaks vahuks. Supilusikad olgu kuhjaga! Sõelu peale jahu ja sega-tõsta tainas ettevaatlikult läbi. Kalla segu vormi ja küpseta 225-kraadises ahjus kuni pealt kergelt beežikas ja sõrmega katsudes mõnusalt vetruv (ta ei ole eriti kuum). Minu väikeses vormis läks selleks umbes 6 minutit.

NB! Suurenda kindlasti retsepti kogust vastavalt vajadusele! Minu 22 cm'sse koogivormi läheb 3-4 muna jagu, mõnda suuremasse võib rohkem minna.

Variatsioonid:

Kakao-biskviidi jaoks sõelu iga 3e muna kohta koos jahuga ka 1-2 spl kakaod.

***

Meespoole sünnipäev on õudsa tempoga lähenemas ning mina usinasti tordiotsinguil. See aasta siis otsustasin võtta endale tõsise katsumuse (uudishimust ja kulude kokkuhoiuks) küpsetada ise sünnipäevatort tema 50-inimeselisele peole. Eks see, kas olen õnneseen või lihtsalt loll, selgub hiljem. =P Konkreetse retsepti leidsin ühest toidu-foorumist. Mini-versioonina (2-munaga, lõikasin taina lihtsalt pooleks ja sain poolkuu-kujulise tordi) toimis ta väga hästi ning seepärast arhiveeringi teda siin.

Pitsahõngulised juustuküpsised

Mõnusalt krõbedad kerge oregano-aroomiga küpsised.

Koostis:

2 dl jahu
0,5 tl küpsetuspulbrit
50 g võid
u 1, 5 dl peenelt riivitud juustu
1 tl sinepit
1 tl kuivatatud oreganot
soovi korral natuke pipart

Valmistamine:

Sega madala kausi põhjas jahu, küpsetuspulber, oregano ja pipar. Laota õhukeste viiludena peale või ning suru kahvliga kuni moodustub ühtlane puru. Puista peale riivjuust ja sinep ning suru see käega kokku ühtlaseks palliks. Vormi tainast õhukesed (u 0,5 cm kõrgused) pätsikesed ning pista 175-kraadisesse ahju umbes 10ks minutiks (kuni ilusad kuldpruunid). Enne ahju panemist võid neile peale raputada ka riivjuustu või seesamiseemneid.
Retseptist saab pool plaaditäit, umbes väikese kausitäie, 25 küpsist.

***

Tuli üks päev suur himu midagi küpsetada. Kuna kodus meil magusasööjaid vähe, otsustasin, et teen midagi soolast. Kiikasin meie üpriski tühja külmkappi ning sündiski idee - juustuküpsised! Kord olin neid juba retsepti järgi teinud, kuid siis pidin lõpptulemuses pettuma. Pealegi polnud meil sel hetkel veel internet ka taastunud. Eks siis nõnda hakkasingi ratast taasleiutama - ja lõpetasin millegi hoopis mõnusamaga! Maitseained toimisid koos üllatavalt hästi ja küpsised jäid parajalt juustused ning (arvatavasti tänu oreganole) kergelt pitsa-maitselised. Igal-juhul julgen neid soovitada ning plaanin ka ise korrata.

Üllatusmunad vutimunadega

Mõnus nikerdamine hea tulemuse nimel.

Koostis:

12 vutimuna
450 g kanahakkliha
soola
küüslauguga pipart
0.5 tl cayenne pipart
2 lahtiklopitud muna
paneerimiseks nisujahu ja riivsaia
frittimiseks õli

Valmistamine:

Keeda vutimune 2 minutit ja jahuta kiiresti külma vee all. Koori ning lase neil natuke kuivada. Veereta jahus.
Sega hakkliha ja maitseained ühtlaseks massiks ning jaota kaheteistkümneks võrdseks osaks. Klopi kanamunad väikeses kausis lahti. Võta jahusse kastetud keedetud vutimuna ja mässi ta oma jahuste sõrmedega hakkliha sisse. Veereta seejärel palli jahus, kasta lahtiklopitud munasse ning seejärel riivsaia.

Kuumuta väikeses potis umbes 2-5 cm õli keskmisele-pigem madalamale kuumusele, ning prae hakklihapalle seal u 7 minutit, kuni need on kuldpruunid ja läbinisti küpsed (esimene pallike tasub vast selle kontrollimiseks ohverdada). Kui pall ei ole täienisti õli sees (nagu mul, kui mul ootamatult õli otsa sai :P), pole ka hullu - tuleb neid vaid aeg-ajalt keerutada.
Lase neil enne serveerimist natuke köögipaberil nõrguda.

***

Pean tõdema, et nende maitse kohta ei oska ma midagi öelda. :P Lihtsalt, peale nende imearmsate pallikeste pildi nägemist teadsin, et pean neid kunagi tegema. Ning minu katsealune Indrek ei pahandanud üldse! Sõi hoopis tublisti õhtusöögiks 4 palli ära (tegin pool portsu), kiitis ning vajus mõnusa ohkega magama. :)

Eks proovige ka ise. Ning andke teada, kuidas teie katsealused reageerivad.

Retsepti leidsin nami-nami'st.

Pasta viinaga

Blogis, kust selle retsepti leidsin, osati asja väga hästi sõnastada: "maitsev ja lihtne ja natuke patune:)"

1 sl oliiviõli
1 hakitud sibul
1 küüs küüslauku
natuke soola
1 konserv purustatud tomateid (400g)
natuke tšillipulbrit
1-2 sl vahukoort või toorjuustu
500 g penne vms lühemaid makarone
4 sl e 60 ml viina
2 sl võid
riivitud parmesani

Kastme valmistamiseks kuumuta suures pannis õli ja hakitud sibul. Kuumuta paar minutit. Lisa ka peenestatud küüslauk, natuke soola ja prae, aeg-ajalt segades, kuni sibul on klaasjas. Seejärel vala pannile purustatud tomatid, maitse järgi tšillihelbeid ning hauta kastet nõrgal tulel 15-20 minutit, aeg-ajalt segades.
Keeda makaronid al dente'ks.
Vahetult enne makaronide valmimist lisa koor tomatikastmele ning tõsta pann tulelt ära. Nõruta makaronid, pane nad suurde kaussi. Lisa viinasorts ja või. Kalla peale tomatikaste ning sega ilusasti läbi. Serveeri koos värskelt riivitud parmesaniga.

***

Tegelikult on juba päris palju aega möödunud sellest, kui seda Indrekuga tegime. Miskipärast ta just täna meenus mulle ning otsustasingi ta ka siia postitada. Tegu oli tegelikult väga laheda roaga. Mõnus alternatiiv meie tavapärasele tomatikastmele. Viin kastmes küll esialgu ehmatas oma lõhnaga, kuid süües oli ta üpriski mahe, andes vaid mõnusa särtsu lõppmaitsele. Soovitan seda valmistada, kui on soov kedagi ootamatu maitsekombinatsiooniga üllatada.

Retsepti leidsin nami-nami'st.

Tarte Citron Meringue

Minu lemmik kook üldse. Punkt.

Koostis:

175 g jahu (u. 4 dl)
0,5 dl suhkrut
125 g võid
1 muna
3 dl suhkrut (0,5 + 2,5)
4 spl maisitärklist
3 spl jahu
natuke soola
2 spl võid
2 sidruni mahl ja osa koorest pikkade õhukeste ribadena
3 muna, eraldatud

Valmistamine:

Kuumuta ahi 200-kraadini. Haki jahu, suhkur ja või kahvliga saiapurutaoliseks (soovi korral raputa hulka ka natuke vanillit). Lisa sellele üks kergelt lahtiklopitud muna ning piisavalt vett, et tuleks jäik tainas (1-2 tl). Vajuta see õrnalt kokku. Rulli tainas jahuga kaetud pinnal suureks ringiks ning kata sellega u. 22cm laiune vorm ja lõika servad ühtlaseks. Kata tainas küpsetuspaberiga ja täida see kuivatatud ubade või hernestega. Küpseta ubadega 15 min, eemalda need ning küpseta veel 5 min. Võta põhi välja ja keera ahi 180-kraadiseks.

Samal ajal kuumuta potis segades 50g suhkrut, sidruni koore ribad, tärklis, jahu, sool ja 300 ml vett kuni keemiseni. Lisa sidruni mahl ja lase tal sellel kuumal pliidiplaadil, endiselt pidevalt segades, taheneda (u. 5 min). Kui ta tundub paraja konsistentsiga (enam otseselt ei voola, natuke pasta moodi), siis eemalda sidrunikoored, klopi muna kollased kausis kergelt läbi ning lisa neile vähehaaval sidruni-segu samal ajal pidevalt vispeldades. Kalla kausi sisu tagasi potti, lisa ka või tükid, ning kuumuta ilma keetmata, pidevalt segades, 2 min. Lase kreemil besee tegemise ajal jahtuda.

Vahusta munavalged ja suhkur, kuni jäik. Kalla sidruni kreem vormi ning kata pealt munavalgetega, veendudes, et auke ei jää. Küpseta 20 minutit või kuni pealt hele-hele pruunikas. Enne serveerimist ja lahti lõikamist peab kook täielikult jahtuma, muidu voolab sidrunikreem välja!

***

Kiidusõnadel sellele koogile pole lõppu. Särtsakalt haput sidrunikreemi tasakaalustab mõnusalt magus ja õhuline beseekuhi. Kogu selle suus-sulava pehme kombinatsiooni võtab kokku täpselt parajalt krõbe põhi. Mis seal muud öelda, kui et vastandid tõmbuvad! Iga kord Prantsusmaal olles söön end sellest koogist ogaraks. Seal muidugi müüakse neid ka mõnusate pisikeste ühe-kaheinimese tartlette'dena, mida hea pargipingil näksida. Seekord valmistasin selle koogi meie väikeseks soolaleiva ja parents-meet-parents ürituse jaoks. :) Ning kook läks taas niivõrd hästi peale, et pilditegemiseni ei jõudnudki.

See oli siis minu kolmas katse seda kooki teha. Ja peab tõdema, et iga kord (kasutades erinevaid retsepte) on ta mul ka õnnestunud. Eks ta natuke palju pusimist ole, kuid mina usun, et lõpptulemus on seda igati väärt. Pealegi näeb kook-tort külaliste kohvilaual ikka väga uhke välja. Ning tema koostiseski on vaid väga lihtsad maitsed, mis moodustavad väga elegantse terviku. Ohh, kui kahju, et kook juba nüüdseks söödud...

Kiired-kerged sarvesaiad

Nimi ütleb kõik. Jäävad maitsvad ja õhulised. Samuti on nendega palju katsetamisvõimalusi, erinevate maitsete-täidistega.

Koostis:

4 dl jahu
2 tl küpsetuspulbrit
0,5 tl soola
250 g kohupiimapastat (u. 2 dl)
0,5 dl sulatatud võid või õli
määrimiseks lahtiklopitud muna

Valmisamine:

Sega omavahel kuivained, lisa neile kohupiimapasta ja õli. Kuit teed magusaid saiu, sobib sinna eriti hästi Alma vanilli kohupiimapasta. Jaga taigen kaheks osaks (kui jäi liiga jahune ja ei püsi koos, lisa veel törts õli), ning rulli need ümmargusteks ja õhukesteks ketasteks. Jaga kumbki ketas 8-ks sektoriks.

Ühe sektori poole võid enne kokku keeramist kergelt või/õliga üle pintseldada - nii jääb saiake mahlasem. Soovikorral võid ka välimise-laiema osa keskele meelepärase täidise panna. Rulli saiakesed kokku, alustades ikka laiemast otsast. Valmis saiakesed pintselda kergelt munaga üle ning lõpuks pista nad 200-kraadisesse ahju u. 15 minutiks, kuni pealt kuldsed.

Variatsioonid:

Soolased: Peale võib raputada igasugu seemneid aga ka riivjuustu. Täidiste osas võib lasta oma fantaasial lennata, näiteks oleks maitsvad nii klassikalised singi-juustu saiakesed kui ka 0,5 spl jagu ürdi-toorjuustu omad.

Magusad: Kui kasutasid maitsestamata kohupiima, sega taignasse kuivainetega ka 1 spl suhkrut. Lisada võid ka vanillit, kardemoni või mõne tsitrusvilja riivitud koort. Kaneelisaiade tegemiseks raputa (eelnevalt rasvaga pintseldatud) taignasektorile kaneeli-suhkru segu. Toorjuust sobib hästi ka magusate saiade vahele, siis tasub teda muidugi enne kas moosi või suhkruga natuke magusamaks muuta. Aga maitsvad on ka lihtsad saiad, millele vahetult enne ahju minekut suhkrut peale raputatud.

***

Tõepoolest, rasked ajad teevad inimese leidlikuks (või leidjaks - retsepti ma siiski ise ei koostanud). Mõnusalt kohevad saiakesed, mis mitte ainult ei ohusta su vööümbermõõtu eriti, vaid ei puuri ka rahakotti auku. Ja pealegi võttis nende valmistamine vaid 15 min - nii palju just selle pärast, et lõpus ei suutnud otsustada missuguseid täidiseid katsetada. =) Soovitan soojalt (jah, kahetähenduslikult)!

Retsepti leidsin qsti blogist.

Imelihtne sinihallitusjuustu kaste

Üks minu nö hädaabiretsepte, mis sai loodud kapis olevatest komponentidest juba varajastel hommikutundidel. Paraku kujunes sellest üks meie lemmikkastmeid.

Koostis:

2 küüslauguküünt
2 dl vett*
4-6 spl toorjuusu*
natuke kastmepaksendajat
50 g sinihallitusjuustu
2 spl riivitud parmesani
aroomisoola, pipart, punet/tüümiani/pizza-maiseainet

Valmistamine:

Prae peenikeseks tükeldatud küüslauk õlis kuldpruuniks. Kalla sinna samma pannile peale vesi ning lase keema tõusta. Sega vette toorjuust (täpset kogust ei mäleta - pane teda ikka nii palju, et kaste juba mõnusalt valge oleks), paksenda kastet paraja koguse kastmepaksendajaga (või tärklisega, kui sul selle kasutamine õnnestub :P) ning lase tal minut-paar keeda. Keera kuumus maha ning sega hulka tükeldatud juustud. Kui nad hästi sulada ei taha, võid kastet jälle natuke kuumutada, kuid kindlasti ära enam keeda teda! Muidu jääb alles selline ebameeldiv sültjas mass.

Maitsesta aroomisoola, pipra ning meelepärase (või käepärase) kuivatatud maitsetaimega. Serveeri mõnusa portsu keedetud makaronidega (mis võid eelnevalt killu võiga läbi segada, et oleks lihtsam tõsta ja libiseks paremini alla =)).

* Kui on kodus kohvikoort, võite seda toorjuustu-vee asemel kasutada. Minul üldiselt pole. Seepärast ka selline retsept.

Variatsioonid:

Lihaarmastajatele võib koos küüslaukudega praadida ka tükeldatud singikuubikuid, samamoodi võib käituda ka šampinjonidega. Hästi sobib kastmesse ka lillkapsas, mille võib külmutatud ja tükeldatud kujul visata pannile koos veega, et ta parajalt pehmeks aurata jõuaks.

***

Kuna sinihallitusjuust on meie majas üpriski populaarne ning oma hea maitse ja mõistliku hinna tõttu leiab ta oma tee väga mitmetesse roogadesse. Ise kasutame kõige tavaliemat helesinist Paladini - ostetuna Kaubamaja lahtiste juustu lettidest veel odavamana ja värskemana. Maiustamiseks toob aga ema aeg-ajalt Tallinnast kallist (aga suussulavat!) Saint-Agur'i.

Selle retsepti lugu on täpselt nii lihtne, nagu tundub. Tuli Indrek hilja õhtul (töölt?) koju, tuju hea, aga küht tühi. Teades, kui vähe ma sallin teiste inimeste korisevaid kõhte, on vist loogiline, et ei suutnud teda saata magama söömata. Pealegi peab päevas ikka vähemalt üks korralik eine olema! Silmitsedes meie imepisikese külmkapi sisu, sündiski see võileivamaterjalidest kaste. Toit läks täiesti õigesse kohta, ning mitmel korral hiljem on ka selle järgi soovi avaldatud. :)

Oh jah. Lõpude-lõpuks vist ongi nii, et võin juu rabeleda nende keeruliste retseptidega, kuid lõpuks kujunevad lemmikuteks ikka kõige lihtsamad asjad. (Kuigi, kui aus olla, siis siiski kana-juustu pirukast kiiremat kadujat, ma vist näinud pole :))

Muffinid (mustikatega)

Pea-aegu-et ideaalne muffini retsept. See konkreetne on küll koostatud mustikatega, kuid tegelikult saab sellel baseerudes katsetada erinevate täidistega.

Koostis:

2 kanamuna

2 dl suhkrut
100 g võid
1 dl hapukoort
2 tl küpsetuspulbrit
2,5 dl nisujahu
2 dl mustikaid

Valmistamine:

Vahusta toasoe või suhkruga, lisa ükshaaval juurde munad ning sega hulka ka hapukoor. Eraldi kausis sega mustikad läbi jahu ja küpsetuspulbri seguga (nõnda, natuke jahuselt, ei vaju nad küpsedes põhja). Kombineeri omavahel vedelad ja kuivad komponendid, segades nii vähe, kui võimalik (tainas peakski jääma natuke 'lumpy'). Jaga muffinivormidesse ja küpseta 200 kraadi juures umbes 20 minutit.

Variatsioonid (pildil):

Imemaitsvad olid ka kirsi-martsipani muffinid. Kuna tegin vaid pool kogust, läks mustikate asemel tainasse 0,75 dl pooleks või neljaks tükeldatud värskeid kirsse ja 3 spl väikesteks kuubikuteks lõigatud marstipanimassi. Kirsid segasin eelnevalt ka kerge tärklisega läbi (et kogu mahl välja ei voolaks), aga ma pole kindel, kas sellest eriti kasu ka oli. :P

***

Ausaltöeldes oli ka mul nendele muffinitele küll raske midagi ette heita. Väga maitsvad olid! Mõnusalt pehmed ja mahlased. Olles otsinud pikalt-pikalt seda nö täiuslikku muffiniretsepti, koperdasin mitmel korral selle otsa. Täidisena oli kasutatud nii erinevaid marju kui ka näiteks šokolaadi ja pähklitükke. Tervisefriigid võivad vastavalt soovile asendada osa võist hapukoorega.

Esmiene kord tegin mõnusat klassikas - mustikatega. Teisel korral katsetasin Leena külaskäigu puhul kirsside ja martsipaniga. See maitsekombinatsioon oli väga mõnus ning muffinid kadusid hämmastava kiirusega.

Aedviljavorm makaronidega

Maitsev argipäeva vorm, mida hea soojendada ka järgmisel õhtul.

Koostis:

250 g keetmata makarone
1 sibul, 2 sl õli
500 g hakkliha
2 küüslauguküünt
1 tl kuivatatud punet e. oreganot
1 paprika
1 väike maisi-herne segu konserv (285 g)
2 muna
1 konserv purustatud tomateid (400 g)
120 g tugevama maisega juustu
soola, pipart ja Cayenne't

Valmistamine:

Keeda makaronid soolaga vees peaaegu pehmeks (al dente) ning 'ehmata' neid külma veega. Vahepeal koori ja haki sibul ning hauta teda suurel pannil õlis. Lisa hakkliha ja prae teraliseks. Maitsesta oregano, purustatud küüslaugu, soola, pipra ja Cayenne'ga.

Kuumuta ahi 180-kraadini. Lõika paprika kuubikuteks. Nõruta maisikonserv ning sega suures kausis paprika, nuudlite, hakkliha, kergelt lahti klopitud munade ja poole juustuga. Maitsesta, kui vaja. Pane segu võiga määritud ahjuvormi (hoiatan - vaja on suurt vormi!). Kata segu purustatud tomatitega ning puista peale ülejäänud juust. Küpseta umbes pool tundi.

Taimetoidu variant:

Asenda kas kogu või osa hakklihast tükeldatud seentega. Kõik muu tee samamoodi, nagu teeksid hakklihaga.



***

Arvatavasti saab sellest minu uus firmaroog. Maitsev-maitsev vorm, mis jäi ka üllatavalt mahlane! Lisaks on ta parajalt toitev ning teda jätkub kas suurele seltskonnale või mitmeks päevaks.

Ja olgugi, et ma lihaga varianti ei maitsnud (mida mulle kiideti), oli ka seentega versioon väga hea! Mõni, kes tahab teha toitu natuke tervislikumaks, kuid ei pelga ka liha, võib hakkliha ja seened hoopis näiteks läbi segada. :)

Rabarberimuffinid

Mõnusalt mahlased ja hapukad muffinid. Kevade maitse igas suutäies!

Koostis:

2 muna
1.5 dl suhkrut
2.5 dl nisujahu
1 tl küpsetuspulbrit
2 tl vanillisuhkrut
1 tl jahvatatud kaneeli
150 g paksemat hapukoort
50 g ehk 0.5 dl sulatatud võid
300 kuni 400 g tükeldatud rabarbrit

Valmistamine:

Sega kuivained ja rabarberitükid omavahel. Vahusta munad suhkruga kohevaks. Sega ettevaatlikult munavahu hulka vaheldumisi hapukoor, jahtunud sulavõi ja kuivained. Muffinitele omaselt, ürita tainast võimalikult vähe keerutada!
Jaota tainas paberist muffinivormidesse. Soovi korral puista peale kaneeli ja demerara-suhkrut.
Küpseta 225kraadises ahjus umbes 15 minutit.
Jahtunud muffinitele puista tuhksuhkrut.

***

Küpsetasin neid esmakordselt sõbrannale Ly'le. Kuna mäletasin, et talle väga magusad toidud eriti ei istunud, olid need hapukad muffinid ideaalsed! Olgugi, et mina oleks suhkrut natuke rohkem pannud, olid nad maitselt siiski imehead. Nami-namis oli nende nimi "Maailma parimad rabarberimuffinid" - ei tea, kas julgen nüüd juba sellist väidet teha, aga vastu vaielda ei taha ka kindlasti mitte!

Küll aga pidin neid küpsetades lõpuks tõdema, et minu silikoonist muffinivormid (mille üle kunagi nii uhke olin - lisaks esinduslikule välimusele olid muffinid neist ka väga lihtsasti kätte saadavad!) siiski ei kõlba muffinite-pirukate küpsetamiseks. :( Kuna nad ei lase õhku ega vett läbi, jääb põhi alati kahtlaselt lödi ning vedela sisu tõttu ei saa küpse neile ka korraliku krõbedat mütsi peale. Tundub, et peab tagasi minema vormitute-kinni kiiluvate pabervormide juurde. Ah well!

Lihtsad kartuli-juustu kotletid

Üks mõnus argipäevane roog

4-5 keskmist kartulit
0,5 sibulat
100g juustu
1 muna
u. 1 dl riivsaia

Sega peenikese riiviga riivitud kartulid (vahepeal võid natuke üleliigset vedelikku välja pigistada), sibul ja juust. Lisada muna, maitsesta soola ja pipraga. Vala juurde nii palju riivsaia, et tainas püsiks enam-vähem koos ning kasta peopesas vormitud pätsid jahusse. Aseta nad rasvainega määritud ahjuplaadile ning küpseta 200-kraadise ahju ülemises osas, kuni pealmine külg on kuldpruun. Seejärel keera ning oota teise külje valmimist. Serveeri soojalt!

***

Mõnusad ja toitvad pätsikesed :) Kõrvale sobivad hästi hapukoor ja värske salat.

Emadepäeva šokolaadikook

Kook, millel on kõik omadused, mis ühel õigel šokolaadikoogil olema peaksid.

150 g (toasooja) võid
170 g suhkrut
200 g tumedat küpsetusšokolaadi
4 (toasooja) muna
90 g (2.1 dl) jahu

Määri 26 cm diameetriga lahtikäiv koogivorm võiga ning pane ahi 175 kraadi peale sooja.
Sulata šokolaad. Vahusta toasoe või suhkruga. Lisa ükshaaval munakollased. Sega juurde veidi jahtunud sulatatud šokolaad ja jahu.
Vahusta munavalged kõvaks valgeks vahuks ja sega ettevaatlikult taina hulka.
Vala tainas vormi ja küpseta 30-35 minutit 175-kraadises ahjus.
Serveeri kohupiimakreemi või jäätisega.

Proovida võib ka erinevaid maitseid - riivitud apelsiinikoore või piparmündiessentsiga.

***

Kook tuleb tõepoolest imehea. Õhuline, parajalt šokolaadine ning suussulav. Maitseb hästi soojalt kuid ka järgmisel päeval on veel mõnus ja mahlane (ei tea, kas asi oli tühjas kõhus või milleski muus, aga mulle ta meeldis isegi järgmisel hommikul rohkem!). Lisaks on valmistamine imelihtne ning jätab palju ruumi tulevasteks katsetusteks.

Nimi vist ütleb tema loost kõik. Valmistasin seda esimest korda emale emadepäevaks. Kõrvale võtsime kohupiimakreeme ning värskeid maasikaid. Üks väga mõnus hommik oli. :) Ja pilt presentatsioonist:

Retsept Thredahlia blogist.

Manhattani toorjuustukook

Imemaitsev, siidine ja kergelt hapukas juustukook. Klassika - selle sõna parimas tähenduses.

110g (8-9 tk) Digestive-küpsiseid

2 sl suhkrut

50 g sulatatud võid

400 g toorjuustu

75 g suhkrut

2 muna

0.5 tl vanilliekstrakti

Kate:

250 g hapukoort

2 sl suhkrut

0.5 tl vanilliekstrakti

Sega purustatud küpsised, suhkur ja sulatatud või. Suru küpsisepuru 20-23 cm läbimõõduga lahtikäiva koogivormi põhjale. Pane külmikusse.

Valmista täidis. Sega kõik ained omavahel, soovi korral vahusta kergelt mikseriga. Vala täidis küpsisepõhjale ja küpseta 180kraadises ahjus 25-30 minutit, kuni mass on enam-vähem hüübinud.

Lase 20 minutit jahtuda.

Sega hapukoor, suhkur ja vanill, vala ettevaatlikult jahtunud koogile. Küpseta 230kraadises ahjus 5-7 minutit, kuni on näha, et hapukoorekiht on pealt veidi kuivemaks muutunud.

Lase enne serveerimist põhjalikult jahtuda ning võimalusel paku kõrvale värskeid marju (või hapukat toormoosi).

NB! Veendu, et toorjuust oleks kvaliteetne. Sobivad nt Philadelphia ja Exuisa ja vast ka Crem Bonjour. Rama Crem Bonjour on aga kohupiimamääre!

***

Elu esimene kook, mille valmistasin, oli (šokolaadi) juustukook. Retsepti leidsin raamatust "Low-fat desserts" ning teadmatuses kasutasin toorjuustu asemel väherasvast merevaiku. Katteks sai lihtsalt sulatatud šokolaad, mis, nagu aimata, muutus koogi peal kivikõvaks. Kook ise tuli kergelt soolase maitsega ning kahtlase konsistentsiga. Sõin ta üksinda ära. :P

Pean piinlikkusega tõdema, et sellest ajast saati ei olnud julgenud juustukooki valmistada. Pealegi on nad alati väga rammusad ning retseptid nõuavad ligikaudu kilo toorjuustu! Pigem teen siis kohupiimakooki... (odavam ja tervislikum!) Tulid aga soolaleivaks külla Indreku vanemad. Kuna teadsin, et Indreku isa on suur maiasmokk ning kahjuks Indreku peal mul juu võimalust magusaid küpsetisi katsetada pole, tahtsin valmistada midagi erilist. Poisi vanematele mulje avaldamiseks tundus kõige parem olevat üks rammus aga siidine ja elegantne juustukook!

Retsepti otsides jõudsin taas otsapidi nami-nami.ee'sse, mille foorumis parasjagu ka juustukookidest jutt oli. Järjest tulid kiidusõnad just sellele koogile ning minu üllatuseks nõudis ta ka tavapärasest poole vähem toorjuustu! Polnud küsimustki, millist retsepti valida. Ja pean tõdema, et liitun nende kiidulauluga. Minu põlgamine juustukookide suhtes on igavesti kadunud ja kui vaid südametunnistus lubaks, sööks seda tiheminigi!

Rabarberi-Kohupiima pool-plaadikook

Mõnus hapukas kreemja täidise ning krõbeda koorikuga kook. Plaadikoogi kohta üllatavalt peene maitsega! Retsept on natuke aeganõudev, kuid lõpptulemu on kindlasti seda väärt!

Põhi:
175 g võid
1,5 dl suhkrut
1 munakollane
5 dl jahu
3 tl küpsetuspulbrit
3 tl vanillisuhkrut
1 sl vett

Rabarberikate:
500 g rabarbereid
0,5 dl vett
1 dl suhkrut

Kohupiimatäidis:
400 g kohupiimapastat
200g hapukoort
3 muna
1 munavalge
1 sl vanillisuhkrut
2 dl suhkrut
0.5 dl kartulitärklist
0,5 dl rabarberimahla kastrulist

Valmistamine:
Vahusta toasoe või suhkruga, lisa munakollane. Sega kuivained omavahel ja suru kahvliga vahu hulka, kuni moodustub ühtlane pudi. Pane 1/3 tainast kõrvale ning sega ülejäänule hulka 1 sl vett. Suru see 20x30 cm koogivormi põhja.
Puhasta ja tükelda rabarberid ning pane kastrulisse vee ja suhkruga. Kuumuta keemiseni, keera pliit välja ja lase 15 min kaane all haududa. Kata tainas nõrutatud rabarberikattega. (NB! Hoia vedelik alles)
Vahusta munakollased suhkru ja vanilliga. Sega või vahusta hulka kohupiim, hapukoor ja tärklis. Suures kausis vahusta munavalged kõvaks vahuks ja sega koos jahtunud rabarberimahlaga kohupiimapasta hulka.
Vala täidis rabarperitele ning puista peale ülejäänud tainas. Küpseta 175-kraadises ahjus 50-60 min.


Pilt ainsast jäägist järgmiseks hommikuks, servatükist

***

Miks selline nimi? Sest ausaltöeldes ajab mind närvi, kui tihti on retsepti nimetuses öeldud "plaadikook" (mis minu eelduste kohaselt peaks olema täpselt ühe standartse ahjuplaadi jagu) kuid retsepti käibus selgub, et sult oodatakse hoopis mingeid perversseid mõõtmeid! Hakka siis paaniliselt vorme kombineerima...

Aga retseptist! Siiani olin kõik kohupiima-purukoogid teinud omaloomingulise retsepti järgi (tavaliselt paksust kohupiimat). Kui aga tuli rühma grillipidu ning mul suur soov seltskonnale midagi küpsetada, otustasin minna "turvalist" teed pidi ja teha retsepti järgi. Rabarbereid oli aias hulgi ning vastav retseptiraamatki käepärast.

Pean tõdema, et esimesel hetkel kirusin end küll. Jamamist (õigemini mõnusat nokitsemist - tagantjärgi) sellega oli piisavalt ning kook tundus olevat liiga vedel ja laialivalguv enne ahjuminekut. Minu suureks õnneks suutis kuumus temaga imesid teha, lõpptulemus oli kerge, õhuline ja maitsev! Kindlasti teen oma klassikalisse kohupiima-purukooki muudatused just selle retsepti põhjal.

Lisaks oli see väärt kogemus, mis tuletas meelde, et alati tasub ka "klassikatega" katsetada - isegi siis kui arvad, et oled selle valmistamises juba meistriks saanud.

Sinihallitusjuustu-tomati muffinid

3 muna
150 g hapukoort
50 ml õli
1 sl küpsetuspulbrit
5 dl nisujahu
100g sinihallitusjuustu
0.75 dl hakitud päikesekuivatatud tomateid
0.5 dl hakitud basiilikut
soovi korral soola ja pipart

Klopi munad hapukoorega ühtlaseks, lisa ka õli. Sega hulka maitseained, tomatid ja juust. Puista peale küpsetuspulbriga segatud jahu ning sega kergelt läbi.*
Tõsta tainas võitatud muffinivormidesse, puista peale soovi korral veel veidi sinihallitusjuustu.
Küpseta 200kraadises ahjus umbes 20 minutit.

* Et saada õige konsistentsiga muffineid, tuleb neid võimalikult vähe segada. Tainas peaks olema isegi ebaüthlane. Mõned kohad võivad ka natuke jahuseks jääda - see kaob küpsedes ilusasti ära.



***

Minu esimene katsetus soolaste muffinitega. Maitsesid mõnusalt soojana, või/toorjuustuga. Päikesekuivatatud tomatid ja sinihallitusjuust sobisid üllatavalt hästi kokku.

Tegelikult aga olin natuke pettunud neis muffinites. Mind on alati närvi ajanud, kuidas eestlased kutsuvad igat teist keeksi väikeses vormis muffiniks. Õige muffin peab minu arusaamistmööda olema seest natuke nätske, pealt krõbe, õhuline ja mõnusa "mütsiga" kerkinud. Need olid küll õhulised, kuid natuke kuivad ja tainas natuke liiga tihke. Seega, olgugi, et neil muffinitel polnud häda absoluutselt midagi (sain isegi kiitusi), oleksin oodanud enamat.

Kõik aga pole veel hukas, loodan ma. Kuna maitsekombinatsioon oli tõepoolest mõnus, tegin retsepti mõned muudatused. Kui originaalis oli vaid 200 g hapukoort, siis järgmine kord kavatsen mina osa sellest asendada 50 ml õliga. Ning ka küpsetuspulbriga ei kavatse enam koonerdada (1. korral tundus supilusikas mulle kole suur kogus). Kui proovitud, märgin ka siia!

Jani kapsa-kurgisalat

Lihtsalt ja odavalt valmiv salat natuke erilise maitsega.

Koostis:
1/4 kapsast
1/4 suurest kurgist
0.5 küünt küüslauku
3-4 lehte värsket basiilikut
2 spl õli
2 spl heledat sojakastet
0.5-1 tl soola
2 spl erinevate seemnete segu*
(soovi korral 1/4 punast sibulat või natuke rohelist sibulat)
pipar

Valmistamine:
Pane seemned puhtale pannile ning kuumuta neid madalal kuumusel, kuni on vaid kergelt kuldset tooni - nõnda tuleb maitse paremini esile!
Riivi või tükelda suure noaga kapsas ribadeks. Lõika kurk piki neljaks veerandiks ning viiluta need (ja soovi korral ka sibul) õhukeselt. Haki küüslauk ja basiilik hästi peenikeseks. Viska kõik komponendid suurde kaussi, raputa peale soola ja pipart ning sega korralikult läbi. Lisa ka õli, sojakaste ja seemned ning sega korra veel kergelt läbi.

* Mina olen kasutanud seesami, päevalille ja pinia seemnete segu. Aga eks neid võib vastavalt soovile ja rahakotile verieerida.

***

Tõestus sellele, et lihtsuses tõepoolest peotub võlu! Hämmastavalt maitsekas ja kerge salat. Ja üle pika aja üks retsept, mille ise kirja pannud (st pole mage koopia nami-nami'st)!

Kes on Jan? Miks selline salat? Jan on mu muhe naabrimees, kellele ühtlasi kuulub ka minu korter. Tegelikult polnud mina kunagi Janiga eriti suhelnud, vaid hoopis Indrekul olid temaga soojad suhted. Tänu sellele läks aga nii, et ühel imekaunil kevadhommikul, kui meil sõbrad külas, kutsus Jan meid kõiki oma ilusale terrassile istuma. "Mis te seal toas ikka passite," ütles ta.

Läksime siis kõik rõõmsalt välja, istusime laua taha, ajasime juttu. Kuskil jutu käigus jäi talle vist ka kõrva, et mulle meeldib süüa teha. Ning paar tundi hiljem, kui hakkas õhtuks süüa ette valmistama ütleski ta mulle: "Ma sain aru, et sulle meeldib süüa teha? Aga vat sellist salatit pole sa varem kindlasti saanud!" Põnevusega siis jälgisin silmanurgast (vesteldes samal ajal ka sõpradega) Jani tegevusi. Suur oli pettumus kui nägin, et komponendid kõik nõnda lihtsad - nii palju rännanud mehelt ootasin midagi põnevamat. Üllatuda sain aga, kui ta pakkus mulle seda maitsta. Mõnus, mahlane ning natuke teistmoodi maitsega! Eriliseks tegi asjaolu muidugi ka see, et kogu lauast olin mina ainuke, kes maitsta sai. :)

See retsept siin on muidugi mu omalooming - kõik komponendid ja kogused on tuletatud. Inspireeritud Jani terrassil nähtust, muidugi.

Sinihallitusjuustu-brokkoli pirukas

Pirukapõhi:
u. 4.5 dl nisujahu
150 g hakitud võid
2 kuni 3 sl külma vett

Täidis:
1 spl võid
0.5 dl nisujahu
2 dl piima
2 tl (teralist) sinepit
200 g spargelkapsast (sobib ka külmutatud, kuid siis tuleb eelnevalt sulatada)
150-175 g tugevama maitsega sinihallitusjuustu
200 g kirsstomatit (või natuke vähem)
2 lahtiklopitud muna
musta pipart
soola

Valmistamine:
Suru või ja jahu näppude vahel mõnusaks pudiks, lisa vesi ning sega peaaegu ühtlaseks. Rulli kettaks (kuni Ø 30 cm) ning tõta see ettevaatlikult u. Ø 22-23 cm piru-/koogikavormi kohale ning suru korralikult vormi. Tee äärtele väikese noaga ilulõikus (ausaltöeldes jäi mul lõpuks seda taigent ikka päris korralikult üle, kuna ei tahtnud põhja ka liiga paksusk jätta...) ning pane vorm 15 min'ks külmkappi.
Vooderda tainapõhi küpsetuspaberiga ning kata kuivatatud ubadega. Pimeküpseta (st ilma vahepeal ubade alla piilumata) 200-kraadises ahjus 15 minutit. Siis eemalda küpsetuspaber ja -oad ning küpseta veel 5 minutit.
Pane või, jahu ja piim väikesesse potti ning kuumuta aeglaselt keemiseni. Sega vispliga pidevalt! Kuumuta 2 minutit, kuni mõnusalt paks, siis tõsta pott tulelt ning sega juurde sinep.
Lõika brokkoli väikesteks õisikuteks, ka varrejupid tee õhukesteks viiludeks. Kui kasutad aga värsket brokkolit, keeda teda ka soolaga maitsestatud vees 3 minutit, siis loputa ja jahuta kiiresti külma jooksva vee all. Nõruta hoolega. Kui kasutad külmutatud brokkolit, tuleb neil lasta vaid natuke sõelal nõrguda (keetma ei pea!).
Jaota spargelkapsaõisikud, kirsstomatid ja 2/3 juustust eelküpsetatud tainapõhjale.
Lisa lahtiklopitud munad jahukastmele ning maitsesta soola ja pipraga. Kalla kaste pirukapõhjale ning puista peale ülejäänud juust.
Küpseta 190-kraadises ahjus umbes 40 minutit, kuni täidis on kerkinud ja kuldne.
Eemalda pirukas vormist ning libista vaagnale. Serveeri soojalt või külmalt.

***

Soojalt soovitan!

Mõnus ja tervislik quiche'i laadne pirukas (järgmine kord proovin põhjas asendada osa võist nt toorjuustuga, et teda veidikene lahemaks ka saada - kui proovitud, kirjutan kindlalt ka siia!). Ja olgugi, et retsept on pikk, ei olnud ka tema valmistamine üldse keeruline!

Originaalses retseptis oli tegelikult täidises 3 muna ja natuke rohkem seda piima-jahu-või segu. Kuna aga ainuüksi brokkolid ja tomatid tahtsid üle mu pisikese 22 cm vormi äärte ronida, jätsin selle ühe muna ning umbes kolmandiku piimasegust välja. Ning ei ütleks, et tulemus selle tõttu karvavõrdki kehvem oli! Kuid juhuks, kui peaks olema suurem vorm, või äkki soov rammusama ampsu järele, mainisin ka need õiged kogused siin ära.

Mahlased õunamuffinid e. Hädaabimuffinid

150 g pehmet võid
2 dl suhkrut
2 keskmist muna
4 dl nisujahu
3 tl vanillisuhkrut
1 tl küpsetuspulbrit
0.5 tl kaneeli
1 dl piima või vett
2 dl tükeldatud õuna (umbes 4 keskmist õuna)
demerara pruuni suhkrut pealeraputamiseks

Hõõru pehme või suhkruga vahule, lisa ükshaaval vahustades munad.
Sega kuivained omavahel, sõelu tainakaussi, lisa piim ja õunakuubikud ning sega õrnalt läbi.
Muffinitainast tuleb segada nii vähe, kui võimalik!
Jaota tainas 12 võitatud või pabervormiga vooderdatud muffinivormi sisse.
Küpseta 225kraadises ahjus 15 minutit.

***

Heh. Nende muffinitega on üks lõbus lugu.

Kutsusin oma isa ja õed Tartusse külla, soolaleivatama ning niisama elu-oluga tutvuma. Plaan oli uhke - ärgata kell 9 (kui nad Tallinnast liikuma hakkavad) ülesse, meisterdada valmis pärmitaigen, kerkimise ajal tube koristades, ning vormida neist kaneelisaiakesed. Geniaalne juu, kas pole? Õnnetul kombel olin aga eelmisel õhtul käinud ühel sünnipäeval, kus tühja kõhuga sai selle vägijoogiga nõnda liialdatud, et hommikul olin võimeline vaid peavalu käes oiglemiseks ning vegeteerimiseks. Ei, pärmitaigna vormimine poleks mul mingil juhul õnnestunud. Voodistki välja saamine oli piisavalt suur katsumus.

Piinlik lugu - külalised kaugest linnast tulemas ja pakkuda nagu polegi midagi! Üritasin siis oma üpriski liikumatuid ajurakke veidikenegi ragistada ning üsna pea meenuski seesama õunamuffinite retsept, mida eelmisel õhtul vaadatud sai. Õunad olemas, või olemas ja muud polnudki nagu vaja. Lõpuks, peale mõningast turgutamist, sain end ka voodist välja veetud ning asusin tegema. Ning tagantjärele arvan, et need muffinid oleks olnud ka selges olekuks parem variant! Sest mitte ainult polnud nende valmistamine imelihtne, kuid nad tõesti tulid mõnusad kohevad ja mahlased. Nii et lõpp hea, kõik hea, ütlen ma selle peale. :) (Ning nüüd, 12 tundi hiljem, hakkab peavalu juba ka vaikselt taanduma!)

Kuna muffinid valmisid tormates ning vajusid oma paberist vormides üpriski laiali, ei hakanud pilti tegema. Küll järgmine kord jõuab!

Kohupiimakook vaarikate ja kookose puruga

Tainas:
190 g võid
1 dl suhkrut
5 dl nisujahu
0.5 tl soola
0.5 tl söögisoodat
0.5 tl küpsetuspulbrit
1 tl vanillisuhkrut
2 dl kookoshelbeid

Täidis:
1 kg kohupiima
250 g hapukoort
4 muna
2.5 dl suhkrut
1 tl vanillisuhkrut
400 g külmutatud vaarikaid või kirsse

Valmistamine:
Sega jahu, sool, sooda, küpsetuspulber, vanillsuhkur ja kookoshelbed omavahel. Lisa või ja suhkur ning näpi purutaoliseks tainaks. Sega kohupiim, hapukoor, osa suhkrust ja vanillsuhkur omavahel. Vahusta munad ülejäänud suhkruga kuni mõnusalt kohev. Sega kohupiim vähehaaval munavahule hulka kuni ühtlaselt segunenud.

Pudista 3/4 tainast suurde koogivormi (läbimõõt u. 28 cm) või lausa ahjuplaadile. Vala peale täidis, kata vaarikatega ning pudista peale ülejäänud tainas.
Küpseta 175-kraadises ahjus 30 minutit (kui tegid plaadikoogi) või vähemalt 1 tund kui panid koogivormi. Kui pudi pruunistub liiga kiirelt, kata kook fooliumiga.
Jahuta ja lõika ruutudeks.

***

Suur ja väga toitev kook, mis kohupiimakookidele tüüpiliselt maitseb veel paremini homme-ülehomme.

Olgugi, et kook oli hea, jään endiselt pooldama klassikalisi kohupiimakooke (rosinate või õuntega). Vahelduseks oli see kook siiski päris tore ning kookos-vaarikas-kohupiim maitsekombinatsioon väga põnev. Tagantjärele mõeldes pakun, et sinna juurde oleks väga hästu sobinud ka valge šokolaadi kaste või niisama triibud koogil...