Suvikõrvitsa-suitsujuustu supp

Üks mõnusalt tummine püreesupp. Valge pipra ja suitusjuustu kombinatsioon teevad selle muidu lihtsa ja mahedamaitselise supi natuke erilisemaks.

1 sibul
1 kartul
1 keskmine suvikõrvits
750 ml puljongit
200 g suitsujuustu
0,5 - 1 tl valget pipart
1-2 sl värsket oreganot (või 1-2 tl kuivatatud)

Tükelda kõik komponendid. Esmalt pane potti törtsu õliga sibul ja kartul ning prae neid, kuni sibul on klaasjas. Lisa suvikõrvits, sega läbi ning prae veel paar minutit. Vala peale soe puljong (või keev vesi ja puljongi-maitseaine :)) ning keeda suppi, kuni kõik komponendid on pehmed (ca 10 min, sõltuvalt tükkide suurusest). Sega hulka ka suitsujuust ning püreesta kogu kupatus (saumiksri, blenderi või köögikombainga - relv vabal valikul). Pane pott tagasi tulele, lisa oregano, aja segu korra keema ning maitsesta valge pipra ja soovi korral soolaga. Kui oled minusugune pipra-fänn, jahvata peale ka musta pipart.

* Mina serveerisin suppi leiva crouton'idega (maakeeli: praeleiva kuubikud). Tükeldasin leivaviilud kuubikuteks ning praadisin või-õli segus. Maitsestasin küüslaugusoolaga. Meespool sai supile ka krõbedaks praetud peekonit. Kõht sai meil mõlemal väga täis ning üle jäi ka üks (pildil olev) ports järgmiseks lõunaks.

***

Nagu eelmises postituses hoiatatud sai, on viimasel ajal kokkamine mul üpriski tahaplaanile jäänud. Üllatuslikul kombel on suuremaid katsetusi köögis võtnud ette hoopis I (ta endiselt suudab mind üllatada!). Minule on aga jäänud lihtsad, aga maitsvad ja tervislikud retseptid, nagu see siin. Kuna loengust suutsin ma meile kaasa haarata muuhulgas ka ühe külmetushaiguse, on see nädal supid olnud eriliselt hinnas. Eriliselt maitsvaks (ja odavaks) tegi supi ka asjaolu, et kõik komponendid, peale juustu ja maitseainete, olid koduselt kasvatatud. Sügise võlud! :)

Kohandasin veidike nami-nami retsepti.

Suvikõrvitsa-feta pirukas

Pirukas, mis küll ei hiilga geniaalse kombinatsiooniga, kuid on siiski võrratult maitsev.

400 g lehttainast
1 suvikõrvits
1 paprika
1 tl oreganot
1 tl tüümiani
soola, pipart
150g peekonit
0,5 dl riivitud parmesani
2 dl piima
2 muna
0,5 tl muskaati
200 g feta juustu

Vooderda lahttaignaga suur ja madal vorm (minu vorm on umbes pool klassikalisest ahjuplaadist. Terve plaadi täitmiseks tee topeltkogus). Tükelda suvikõrvits ja paprika ja viska törtsu oliivõliga kuumale pannile. Lisa ka ürdid, maitsesta soola-pipraga ja kuumuta enam-vähem pehmeks. Laota köögiviljad lehttaignale.
Samal pannil prae suupärasteks tükkideks lõigatud peekon kergelt kuldseks. Praadimise ajal klopi lahti munad ning sega piima, parmesani ja muskaadiga. Tõsta peekon pirukale, vala peale muna-piima segu. Viimasena puista peale murendatud feta tükid ja küpseta 200-kraadises ahjus u 30 minutit, kuni muna on hüübinud ja pirukas kergelt kuldse tooniga.

Variatsioonid:
Taimse osa/versiooni jaoks prae peekoni asemel (kuke-)seeni. Jääb ka väga maitsev. :)

***

Jäin mõtlema, et see on vist üks väheseid siinseid soolaseid retsepte, kus pole küüslauku. Sel lihtsal põhjusel, et ma lihtsalt ei viitsinud seda tookord tükeldada! Ja polnud vajagi. Tänu sellele valmis ka pirukas veidike kiiremini ja esile said tungida pehmemad maitsed. Suvikõrvits ja paprika laotatud krõbedale lehttaignale ja kaetud maheda juustuga - tõeline sügise unelm. Ka minu meespool, kes muidu väga "taimsete" pirukate peale nina krimpsutab, sõi isuga. Nüüdseks on meil muidugi esimene lumi juba maas (ja sulanud ka), kuid tänu 21. sajandi hüvedele, võib seda hetke looduse naljadest hoolimata pikendada. Piltidel on järgmise hommiku üksikud ellujääjad.

Jamie suvikõrvitsa carbonara

Kiirelt valmiv toitev ja ülimaitsev pasta. Hea rakendus praegu uputavatele suvikõrvitsatele.

u 200 g meelepärast pastat
1 suvikõrvits
70 g toorsuitsupeekonit (nt Oskar)
1-2 sl värskeid tüümianilehti
soola
pipart
1 muna
0,5 dl vahukoort
2 peotäit riivitud parmesani

Tükelda suvikõrvits u 0,5 cm jämedusteks sektoriteks. Lõika peekon ka umbes pöidlajämedusteks juppideks ning viska ta eelnevalt kuumutatud pannile. Kui peekon minutikese kuumenenud, lisa ka suvikõrvitsad ja tüümian. Maitsesta soola ja pipraga ning sega läbi.
Samal ajal aja potis keema kergelt soolatud vesi ning keeda selles pasta.
Sel ajal, kui pasta keeb ning suvikõrvitsad pannil pehmenevad, sega kokku kaste. Selleks klopi läbi muna, lisa vahukoor ja pool parmesanist. Jäta ta hetkeks ootele, sest varsti läheb teda kähku vaja.
Kui pasta valmis, siis kurna, kuid jäta alles törtsuke keeduvett. Nüüd talitle kiiresti: pane pasta pannile suvikõrvitsate juurde ja sega läbi. Tõsta pann tulelt ning kähku vala pasta peale alles hoitud keeduvesi ja vahukoore-kaste. Sega hoolikalt läbi, puista peale parmesan ning veel heldelt pipart (et oleks ikka "vurtsu" ka :)). Serveeri kohe.

***

Toidu teevad eriliseks (nagu Jamie Oliveri retsepte ikka) just kvaliteetsete ja värskete komponentide lihtsuses peituv võlu. Üks järjekordne retsept, mis suutis ka järjekorras ette trügida. Olgugi, et kogunenud on juba paar maitsvat rooga, mis ootavad jagamist (kähku kähku enne kooli algust), pidin meie eilse õhtusöögi siia ebaausalt kohe täna postitama. Lohutuseks põhjendasin endale, et ehk on kellegil teisel ka mõni üleliigne kabatšokk, mis rakendust ootab.

Mina tegin endale taimse versiooni muide nii, et tõstsin oma taldrikust kõik peekonitükid I'le ja segasin juurde veidike (üleeilsest külmikus oodanud) praetud kukeseeni. Tõelised taimetoitlased muidugi pahandaksid ka selle üle, et kogu toit siiski searasvaga kaetud (ja maitsestatud), kuid mina olen vist selleks lihtsalt liiga laisaks muutunud... Igal juhul, kui keegi siiski soovib teha täis-taimset versiooni, siis usun, et kasutades peekoni asemel võiga praetud kukeseeni, jääb tulemus ka väga hea. :)

Retsept pärit raamatust "Jamie at Home"

Maisi ja sinihallitusjuustuga täidetud suvikõrvitsad

Veidike teistmoodi maitsekombinatsiooniga lihtne suvine roog. Sobib nii liha kõrvale kui ka selle asemele.

1 suur/2 väiksemat suvikõrvitsat
1 dl maisi, sügavkülmast või konservist
1 küüs küüslauku
1 šallot-sibul
peotäis basiilikut
100 g sinihallitusjuustu
pipart
paar viilu juustu

Poolita suvikõrvits(ad) pikupidi ja uurista neist välja sisu, jättes umbes 0,5 cm servi. Tükelda see sisu ja sega ühes kausis maisiga kokku. Lisa sinna ka peenelt tükeldatud küüslauk ja sibul, hakitud basiilik ja murendatud sinihallitusjuust. Maitsesta pipraga. Jaota segu võrdselt kõrvitsapoolikute vahel ära ning kata pealt juustuviiludega. Küpseta 200-kraadises ahjus, kuni suvikõrvitsa koor on pehmenenud ning juust pealt kuldne.

***

Blogimisele on pikk-pikk paus sisse tulnud. Eks selle suvega ole nii, et kord oled lennus ja ei jõua korralikult süüa teha, kord jälle on nii palav, et ei taha sooja pliiti nähagi. Viimased 3 nädalat veetsime I'ga hoopis mööda Euroopat rännates, seega pidi see vahetult enne reisi valmistatud roog ka nõnda kaua ootama.

Olles saanud enne reisi oma vanaemalt ühe hooaja esimese suvikõrvitsa, oli nami-nami kooskokkamine täidetud köögiviljadele vägagi teemakohane. Leidsin sealt ka inspiratsiooniks ühe retsepti, mida tugevalt kohandasin ja lihtsustasin. Igal-juhul oli tulemus tõesti-tõesti maitsev (ka I sõi nurisemata olgugi, et enne kahtlustaval pilgul seda rohelist "paati" vaatas). Minu jaoks igal-juhul avanes täiesti uus maailm täidetud köögiviljade näol, mille avastusi loodan edaspidi ka siia postitada.

Kaetud kartulipoolikud

Hämmastavalt maitsev ja lihtsasti valmiv õhtusöök. Lisaks jääb parajalt ruumi improviseerimiseks.

Koori kartulid ja lõika pooleks. Aseta nad, ümar pool all, õlitatud ahjuvormi - kui nad korralikult püsida ei taha, võid põhja natuke sirgemaks lõigata. Küpseta 225-kraadises ahjus, kuni on pehmed ja kergelt pruunistunud (15-30 min). Sega kõik täidisekomponendid omavahel läbi. Pane igale kartulile supilusikatäis katet ning kuumuta neid ahju ülemises osas, kuni juust sulanud.

Katte variante:

riivitud juustu
peenikeseks tükeldatud sinki või küpset kana
törts hapukoort, ainete sidumiseks

sibulat
küüslauku
suvikõrvitsat (kõik kolm peeneks tükeldatud ja pannil kergelt praetud)
tilli
kodujuustu
peale raputamiseks natuke riivjuustu

***

No tõesti. Lihtsamat ja maitsvamat õhtusööki annab otsida. Koorid kartulid, viskad ahju ning samal ajal kui nad valmivad, meisterdad kähku katte(d - nagu meie majas kombeks). Ka minusugusele kartuli-pelgurile oli ta mõnus suutäs. Usun, et sellest saab nüüdsest üks meie põhilisi õhtusöögi-retsepte. Ja kui üle viskama hakkab, võib alati mõne uue ja põneva maitsekombinatsiooni neile peale leiutada!

(Tundub, et masu on ka meie majas. Suures näljas ununes taaskord pilditegemine sootuks =D)

Retsepti leidsin Sille blogist.