Tõeline maiuspala küüslaugu sõpradele. Idamaise päritoluga roog, millele taolist leiab ka kohalikes Hiina restoranides. Valmistamiseks on hea vokkpanni olemasolu, kuid hakkama saab ka lihtsa kaanega sügavama panniga.
6 küüslauguküünt
1 tl värsket riivitud/tükeldatud ingverit
väike kimp rohelist sibulat
1 tl soola
400 g kanafileed, tükeldatud
2 sibulat
(köögivilju võtta vastavalt maitsele, aga mina kasutasin: )
1 väike pea brokkolit
1 paprika
veerand väiksemast värskest kapsapeast
230 ml kanapuljongit
2 sl sojakastet
2 sl suhkrut
2 sl tärklist
Haki peeneks eraldi 2 ja 4 küünt küüslauku. Lõigu sibulad esmalt veeranditeks ning viiluta peenelt. Haki ka roheline sibul ja ülejäänud köögiviljad.
Aja vokkpann korralikult kuumaks ning viska sinna 2 küüne jagu tükeldatud küüslauku, ingver ja roheline sibul. Segades kuumuta umbes minut. Lisa sinna kana ja peenelt viilutatud sibulad ning prae neid paar minutit, kuni kana on kergelt kuldne. Lisa ülejäänud küüslauk, sega kergelt läbi ning kohemaid sega juurde ka köögiviljad * ning u. 130 ml puljongist (või siis minu puhul 130 ml vett ja pool puljongikuubikust :)). Kata pann kaanega.
Samal ajal sega väikses kausis kokku ülejäänud 100 ml puljongit tärklise, sojakastme ning suhkruga. Kui köögiviljad paistavad valmis, sega kaste vokpanni. Serveeri kohe, koos riisi või nuudlitega.
* Kuna kasutasin brokkolit, siis lisasin selle u 2 minutit varem kui ülejäänud köögiviljad. Sama tasub teha ka näiteks lillakpsaga.
***
Jube lihtne oleks öelda, et küüslaugukana on üks mu vanu Hiina restoranide lemmikroogi. Tegelikult pole ma taolist toitu vist kunagi seal tellinud. Miskipärast küüslauk tundub mulle nii igapäevane ja kodune, et restoranis eelistan alati tellida uudsemaid maitsekombinatsioone. Hämmastav (ning nukker) on aga, et ma polnud varem tulnud selle peale, et üritada seda rooga siis ise kodus valmistada!
Öeldakse, et parem hilja kui mitte kunagi ning tulemusega jäime me mõlemad väga rahule. Mõnusalt küüslaugune, kuid mitte niivõrd, et järgmised 2 päeva peab avalikke kohti vältima. Retsept on ka väga paindlik ning nõnda leiab sealt suurest potitäiest toidust endale kõhutäie nii lihalembeline kui ka jänes-toiduline (vanaisa terminit kasutades :)). Seda ma ei oska öelda, kas ta on võrreldav ka kohalikes hiinakates pakutavatega, kuid kahtlustan, et kodune versioon on isegi maitsvam. Retseptist peaks ametlikult jaguma 4le, kuid meil kahekesi süües jäi sellest piinlikult vähe alles.
Eriti maitsev on roog (ilmselt viimasel) ilusal suveõhtul õues koos hea seltskonna ja klaasikese valge veiniga. :)
Retsept pärit Allrecipes lehelt.


