Showing posts with label Peekon. Show all posts
Showing posts with label Peekon. Show all posts

2010/10/16

Suvikõrvitsa-feta pirukas

Pirukas, mis küll ei hiilga geniaalse kombinatsiooniga, kuid on siiski võrratult maitsev.

400 g lehttainast
1 suvikõrvits
1 paprika
1 tl oreganot
1 tl tüümiani
soola, pipart
150g peekonit
0,5 dl riivitud parmesani
2 dl piima
2 muna
0,5 tl muskaati
200 g feta juustu

Vooderda lahttaignaga suur ja madal vorm (minu vorm on umbes pool klassikalisest ahjuplaadist. Terve plaadi täitmiseks tee topeltkogus). Tükelda suvikõrvits ja paprika ja viska törtsu oliivõliga kuumale pannile. Lisa ka ürdid, maitsesta soola-pipraga ja kuumuta enam-vähem pehmeks. Laota köögiviljad lehttaignale.
Samal pannil prae suupärasteks tükkideks lõigatud peekon kergelt kuldseks. Praadimise ajal klopi lahti munad ning sega piima, parmesani ja muskaadiga. Tõsta peekon pirukale, vala peale muna-piima segu. Viimasena puista peale murendatud feta tükid ja küpseta 200-kraadises ahjus u 30 minutit, kuni muna on hüübinud ja pirukas kergelt kuldse tooniga.

Variatsioonid:
Taimse osa/versiooni jaoks prae peekoni asemel (kuke-)seeni. Jääb ka väga maitsev. :)

Suvikõrvitsa-feta pirukas 1

***

Jäin mõtlema, et see on vist üks väheseid siinseid soolaseid retsepte, kus pole küüslauku. Sel lihtsal põhjusel, et ma lihtsalt ei viitsinud seda tookord tükeldada! Ja polnud vajagi. Tänu sellele valmis ka pirukas veidike kiiremini ja esile said tungida pehmemad maitsed. Suvikõrvits ja paprika laotatud krõbedale lehttaignale ja kaetud maheda juustuga - tõeline sügise unelm. Ka minu meespool, kes muidu väga "taimsete" pirukate peale nina krimpsutab, sõi isuga. Nüüdseks on meil muidugi esimene lumi juba maas (ja sulanud ka), kuid tänu 21. sajandi hüvedele, võib seda hetke looduse naljadest hoolimata pikendada. Piltidel on järgmise hommiku üksikud ellujääjad.

Suvikõrvitsa-feta pirukas 2

2010/08/27

Jamie suvikõrvitsa carbonara

Kiirelt valmiv toitev ja ülimaitsev pasta. Hea rakendus praegu uputavatele suvikõrvitsatele.

u 200 g meelepärast pastat
1 suvikõrvits
70 g toorsuitsupeekonit (nt Oskar)
1-2 sl värskeid tüümianilehti
soola
pipart
1 muna
0,5 dl vahukoort
2 peotäit riivitud parmesani

Tükelda suvikõrvits u 0,5 cm jämedusteks sektoriteks. Lõika peekon ka umbes pöidlajämedusteks juppideks ning viska ta eelnevalt kuumutatud pannile. Kui peekon minutikese kuumenenud, lisa ka suvikõrvitsad ja tüümian. Maitsesta soola ja pipraga ning sega läbi.
Samal ajal aja potis keema kergelt soolatud vesi ning keeda selles pasta.
Sel ajal, kui pasta keeb ning suvikõrvitsad pannil pehmenevad, sega kokku kaste. Selleks klopi läbi muna, lisa vahukoor ja pool parmesanist. Jäta ta hetkeks ootele, sest varsti läheb teda kähku vaja.
Kui pasta valmis, siis kurna, kuid jäta alles törtsuke keeduvett. Nüüd talitle kiiresti: pane pasta pannile suvikõrvitsate juurde ja sega läbi. Tõsta pann tulelt ning kähku vala pasta peale alles hoitud keeduvesi ja vahukoore-kaste. Sega hoolikalt läbi, puista peale parmesan ning veel heldelt pipart (et oleks ikka "vurtsu" ka :)). Serveeri kohe.

Suvikõrvitsa carbonara

***

Toidu teevad eriliseks (nagu Jamie Oliveri retsepte ikka) just kvaliteetsete ja värskete komponentide lihtsuses peituv võlu. Üks järjekordne retsept, mis suutis ka järjekorras ette trügida. Olgugi, et kogunenud on juba paar maitsvat rooga, mis ootavad jagamist (kähku kähku enne kooli algust), pidin meie eilse õhtusöögi siia ebaausalt kohe täna postitama. Lohutuseks põhjendasin endale, et ehk on kellegil teisel ka mõni üleliigne kabatšokk, mis rakendust ootab.

Mina tegin endale taimse versiooni muide nii, et tõstsin oma taldrikust kõik peekonitükid I'le ja segasin juurde veidike (üleeilsest külmikus oodanud) praetud kukeseeni. Tõelised taimetoitlased muidugi pahandaksid ka selle üle, et kogu toit siiski searasvaga kaetud (ja maitsestatud), kuid mina olen vist selleks lihtsalt liiga laisaks muutunud... Igal juhul, kui keegi siiski soovib teha täis-taimset versiooni, siis usun, et kasutades peekoni asemel võiga praetud kukeseeni, jääb tulemus ka väga hea. :)

Retsept pärit raamatust "Jamie at Home"

Suvikõrvitsa carbonara 2

2009/12/15

Juustuse kana-peekoni täidisega pannkoogid

Mõnusalt juustune ning parajalt toitev soolane maiuspala.

Koostis:

0,5 dl porrulaugu rõngaid
250 g peenelt tükeldatud kanafileed
4 viilu peekonit
150 g kukeseentega Merevaiku
1 dl peenelt riivitud suitsujuustu
1 tl kuivatatud tilli

Valmistamine:

Kuumuta porrulauku pehmenemiseni kergelt õlis, lisa kana. Prae, kuni tükid võtavad heleda värvi ning lisa pannile väikesteks ribadeks lõigatud peekon. Kuumuta segu, kuni küpsenud ja kana ka kergelt pruunistunud. Sega hulka Merevaik ja till ning lase neil ilusasti ühtlaseks sulada. Tõsta paras kogus segu pannkoogile* ning vahetult enne rullimist raputa peale suitsujuustu.
Meil jätkus täidist umbes kolmele koogile.

* Minu pannkoogi retsept: 2 muna, 2 dl jahu, 1 tl küpsetuspulbrit, 1 tl soola, 1 spl suhkrut mikserdada koos piisava piimaga, et tainas oleks umbes keefiri paksune. Praadida võiga.

***

Pannkooke ma ise taimetoitlasena küll ei maitsnud, kuid mu kallis I kiitis neid väga. Ja ega ei üllata ka - ainuüksi lõhnade järgi sain aru, et tegu millegi mõnusaga. Pealegi, on kõik komponendid teada-tuntud ning need kooslused (juust-kana-peekon) juba ammu ära proovitud. Endale valmistasin pannkoogitäidisena samuti mõnusa segu kergelt praetud seentest, suvikõrvitsast, tillist ja kodujuustust. :) Kõrvale sõime salatit.

Retsept sündis ühel õhtul külmkappi seisma jäänud asjadest. Oluliseim neist, mis ajendas just pannkooke tegema, oli piim. Nimelt on mul selle piimaga mingi haiglane suhe. Ise ma teda absoluutselt ei talu (ei maitse, ega ka seedimise mõttes - suured tänud Valio Zero'le, et saan vähemalt aeg-ajalt oma lemmik talve"kokteili" - kakaod Minttuga - teha) ning ka I ei ole just suurim piima-joodik. Küll aga haaran ma praktiliselt iga nädal ühe koti seda ka meie ostukorvi. Niimoodi siis peangi iga nädal mõne uue retsepti leidma, kuhu teda rakendada. (Minu viimane "avastus" oli klassikaline piimakaste - ema sai mõnusalt muiata kui talle Stockholmi helistasin, et selle valmistamisjuhendeid küsida)

Üldiselt on viimasel ajal üpriski kiire olnud, nii et kokata pole eriti jõudnudki. Väga-väga ootan ka pühade ja sessi lõppu, et saaks lõpuks ära teha kaneelisaiad ja uue nami-nami kooskokkamise Karjala pirukate teemal (mis mõlemad nõuavad piima!). :(