Laimi ja rohelise teega muffinid

Ootamatu, aga väga mõnusa maitsekombinatsiooniga. Glasuur on rangelt vabatahtlik.

150 g sulatatud võid
2 dl suhkrut
0,5 dl mett (vedelalt)
2 muna
4,5 dl jahu
4 tl peeneks jahvatatud rohelise tee lehti
2 tl küpsetuspulbrit
2 tl vanillisuhkrut
1 laimi riivitud koor
2 spl laimi mahla
2 dl hapukoort

Sega omavahel või, suhkur, mesi ja munad. Eraldi suuremas kausis sega omavahel kõik kuivained ja laimikoored. Tee keskele õõnsus ja sega seal omavahel hapukoor ja laimimahl ning vala sinna peale või-muna segu. Sega taimas läbi võimalikult väheste liigutustega ja tõsta portsud muffinivormidesse. Küpseta 200-kraadises ahjus 25-30 min, kuni pealt kuldsed. Soovi korral valmista küpsemise ajal ka lihtne glasuur (retsept allpool):

1 dl (/3 dl)* tuhsuhkrut
100 g toorjuustu
(soovi korral veidike laimi koort)

Sega ained puulusikaga omavahel ühtlaseks ja määri või suru läbi kondiitripritsi jahtunud muffinitele.
* Originaalretsept nõudis 3 dl suhkrut, mina panin aga oluliselt vähem ja sai ikka natuke liiga magus. Tappis muffini enda huvitava maitse ära. :)

***

No nende muffinite teost on tegelikult juba lausa kuu aega möödas. Kuna retsept ei olnud mitte ainult paberkandjal vaid ka soome keeles, tundus tema ümber toksimine lihtsalt ületamatu vaev olevat. :D Õnneks ma aga võtsin end kokku ja lõpuks jõudsid need väärt muffinid ka siia!

Maitsekombinatsioon oli tõepoolest üllatav. Heas mõttes üllatav. :) Selline "maine" (otsin vastet ingl. kl sõnale earthly) ja mahe roheline tee ning särtsakas laim sobisid kokku imehästi. Muidugi on ka kõik klassikalised marja või šokolaadi muffinid maitsvad, aga need olid väga mõnusaks vahelduseks. Lisaks olid muffinid muidu ka konsistentsilt pehmed ja mahlased.

Retsepti rebisin välja ühest ema soomekeelsest sisustusajakirjast. Kui mu mälu ei peta, siis ajakiri oli Divaani.

Õunakook aprikoosi glasuuriga

Mõnusalt mahlane ja magus. Ja teine tükk ronib lausa iseenesest su taldrikule.

Koostis:

3 dl jahu
0,5 tl soola
130 g võid
2 sl hapukoort
4 sl suhkrut

7 hapukat õuna
4 munakollast
3,5 dl hapukoort
2 dl suhkrut
2 tl vanillsuhkrut
1 dl jahu
1 spl sidrunimahla

1 dl aprikoosimoosi
1 spl apelsinimahla

Valmistamine:

Suru jahu, sool, suhkur ja või ühtlaseks taignaks. Lisa ka hapukoor ning suru tekkinud tainas suure koogivormi (26 - 28 cm'ne) põhja. Küpseta 200-kraadises ahjus 15 min.

Koori ja puhasta õunad, viiluta ja lao eelküpsetatud põhjale. Mikserda munakollased, hapukoor, suhkur, vanillsuhkur, sidrunimahla ja jahu ühtlaseks seguks ja vala õuntele. Küpseta kooki 175-kraadises ahjus 45 min, kuni pealt helebeežikas ja seest enam-vähem settinud. Sega aprikoosimoos apelsinimahlaga ja pintselda sooja kooki pealt glasuuri ga.

***

Veider olukord on mul parasjagu. Kui tavaliselt olen pidanud pingsalt korraldama uusi köögi-katsetusi, et saaks siinseid veerge millegagi täita, siis praegu on mul hoopis vastupidine olukord. Mustandites ootab mitu imehead läbiproovitud retsepti kommenteerimist ja kaameras paar pilti arvutisse laadimist. Lisaks koguneb iga päev uusi ideid-plaane. Neid kõiki kroonimas muidugi mõte valmistada croissante - mille ajaloost ma hetkel prantsuse keele arvestuseks ettekannet valmistan (või peaksin...). Kuidas see küll juhtus?

Aga koogist kah siis natuke. Veetsime mõni nädal tagasi nädalavahetuse I vanemate kodus loomi valvates, kuna nemad olid linnast ära sõitnud. Ühtäkki meenus, et tegu juu isadepäevaga, ning sobilik oleks vast ka mõni kingitus hankida. I oleks kohe autosse istunud ja poodi tormanud, kuid mina tegin ettepaneku küpsetada koogi. Olukord oleks juu ideaalne ka - mina segaks ja mõõdaks samal ajal kui I tükeldaks ja koristaks :D Ja kas ma ka mainisin, et mei oli Pavlovast külmkapis 6 munakollast üle? Igal-juhul kiire guugeldamisega leidsin paar retseptivarianti ja I valis välja just selle.

Ja oh-my-god kui mõnus ta sai. Ka viimane koogitükk ei jõudnud täies mõõdus pildile, kuna ma lihtsalt ei suutnud ära oodata, millal saaks hambad talle sisse lüüa. Kuna ka komponendid on mõnusalt odavad valmistaksin teda tihemini, kui ta vaid nii rammus poleks. Aga eks mõnel pidupäeval või niisama-toredal-teisipäeval võib vahest ikka. :)

Retsepti leidsin Liiz17 blogist. Suurendasin retsepti kogust ning muutsin asja oluliselt vähem magusaks.

Muffinid (mustikatega)

Pea-aegu-et ideaalne muffini retsept. See konkreetne on küll koostatud mustikatega, kuid tegelikult saab sellel baseerudes katsetada erinevate täidistega.

Koostis:

2 kanamuna

2 dl suhkrut
100 g võid
1 dl hapukoort
2 tl küpsetuspulbrit
2,5 dl nisujahu
2 dl mustikaid

Valmistamine:

Vahusta toasoe või suhkruga, lisa ükshaaval juurde munad ning sega hulka ka hapukoor. Eraldi kausis sega mustikad läbi jahu ja küpsetuspulbri seguga (nõnda, natuke jahuselt, ei vaju nad küpsedes põhja). Kombineeri omavahel vedelad ja kuivad komponendid, segades nii vähe, kui võimalik (tainas peakski jääma natuke 'lumpy'). Jaga muffinivormidesse ja küpseta 200 kraadi juures umbes 20 minutit.

Variatsioonid (pildil):

Imemaitsvad olid ka kirsi-martsipani muffinid. Kuna tegin vaid pool kogust, läks mustikate asemel tainasse 0,75 dl pooleks või neljaks tükeldatud värskeid kirsse ja 3 spl väikesteks kuubikuteks lõigatud marstipanimassi. Kirsid segasin eelnevalt ka kerge tärklisega läbi (et kogu mahl välja ei voolaks), aga ma pole kindel, kas sellest eriti kasu ka oli. :P

***

Ausaltöeldes oli ka mul nendele muffinitele küll raske midagi ette heita. Väga maitsvad olid! Mõnusalt pehmed ja mahlased. Olles otsinud pikalt-pikalt seda nö täiuslikku muffiniretsepti, koperdasin mitmel korral selle otsa. Täidisena oli kasutatud nii erinevaid marju kui ka näiteks šokolaadi ja pähklitükke. Tervisefriigid võivad vastavalt soovile asendada osa võist hapukoorega.

Esmiene kord tegin mõnusat klassikas - mustikatega. Teisel korral katsetasin Leena külaskäigu puhul kirsside ja martsipaniga. See maitsekombinatsioon oli väga mõnus ning muffinid kadusid hämmastava kiirusega.

Manhattani toorjuustukook

Imemaitsev, siidine ja kergelt hapukas juustukook. Klassika - selle sõna parimas tähenduses.

110g (8-9 tk) Digestive-küpsiseid

2 sl suhkrut

50 g sulatatud võid

400 g toorjuustu

75 g suhkrut

2 muna

0.5 tl vanilliekstrakti

Kate:

250 g hapukoort

2 sl suhkrut

0.5 tl vanilliekstrakti

Sega purustatud küpsised, suhkur ja sulatatud või. Suru küpsisepuru 20-23 cm läbimõõduga lahtikäiva koogivormi põhjale. Pane külmikusse.

Valmista täidis. Sega kõik ained omavahel, soovi korral vahusta kergelt mikseriga. Vala täidis küpsisepõhjale ja küpseta 180kraadises ahjus 25-30 minutit, kuni mass on enam-vähem hüübinud.

Lase 20 minutit jahtuda.

Sega hapukoor, suhkur ja vanill, vala ettevaatlikult jahtunud koogile. Küpseta 230kraadises ahjus 5-7 minutit, kuni on näha, et hapukoorekiht on pealt veidi kuivemaks muutunud.

Lase enne serveerimist põhjalikult jahtuda ning võimalusel paku kõrvale värskeid marju (või hapukat toormoosi).

NB! Veendu, et toorjuust oleks kvaliteetne. Sobivad nt Philadelphia ja Exuisa ja vast ka Crem Bonjour. Rama Crem Bonjour on aga kohupiimamääre!

***

Elu esimene kook, mille valmistasin, oli (šokolaadi) juustukook. Retsepti leidsin raamatust "Low-fat desserts" ning teadmatuses kasutasin toorjuustu asemel väherasvast merevaiku. Katteks sai lihtsalt sulatatud šokolaad, mis, nagu aimata, muutus koogi peal kivikõvaks. Kook ise tuli kergelt soolase maitsega ning kahtlase konsistentsiga. Sõin ta üksinda ära. :P

Pean piinlikkusega tõdema, et sellest ajast saati ei olnud julgenud juustukooki valmistada. Pealegi on nad alati väga rammusad ning retseptid nõuavad ligikaudu kilo toorjuustu! Pigem teen siis kohupiimakooki... (odavam ja tervislikum!) Tulid aga soolaleivaks külla Indreku vanemad. Kuna teadsin, et Indreku isa on suur maiasmokk ning kahjuks Indreku peal mul juu võimalust magusaid küpsetisi katsetada pole, tahtsin valmistada midagi erilist. Poisi vanematele mulje avaldamiseks tundus kõige parem olevat üks rammus aga siidine ja elegantne juustukook!

Retsepti otsides jõudsin taas otsapidi nami-nami.ee'sse, mille foorumis parasjagu ka juustukookidest jutt oli. Järjest tulid kiidusõnad just sellele koogile ning minu üllatuseks nõudis ta ka tavapärasest poole vähem toorjuustu! Polnud küsimustki, millist retsepti valida. Ja pean tõdema, et liitun nende kiidulauluga. Minu põlgamine juustukookide suhtes on igavesti kadunud ja kui vaid südametunnistus lubaks, sööks seda tiheminigi!

Kartuli-köögivilja vorm (ja sink ka)

1 pakk külmutatud herne-porgandi segu (sulatatud)
6-8 keskmist kartulit
100 g + 100 g riivjuustu
150 g külmsuitsupeekonit või pitsasinki või vorsti
200 g hapukoort
30 g võid või küpsetusmargariini
1-2 küüslauguküünt
natuke vett või koort
soola
jahvatatud musta pipart

1. Viiluta kartulid õhukesteks viiludeks (ja viilud võid omakorda laiadeks ribadeks teha) ja tahenda majapidamispaberiga - et see natuke kleepiv kartulimahl maha saaks. Alternatiivina võib neid külma vee all loputada ja korralikult nõrutada.
2. Lisa hapukoorega purustatud küüslauguküüned, 100 g riivjuustu ja veidi vett/koort. Maitsesta soola ning pipraga ja sega viilutatud kartulitega.
3. Tõsta võiga määritud ahjuvormi kihiti hapukoorega segatud kartuleid, kiht porgandi-herne segu, tükeldatud suitsuliha, uuesti kiht kartuleid, köögivilja segu ja sinki ning kõige peale taas kiht kartuleid hapukoore kastmes (kuid eks tegelikult sõltub kihtide arv-paksus eelkõige ikka vormist). Kartulitele pane peale väikesed tükid võid.
4. Tõsta vorm 175°C eelkuumutatud ahju ja küpseta, kuni see on pealt isuäratavalt kuldkollane ja seest küps (u. 50 min). Seejärdel puista peale ülejäänud 100 g juustu ning pista vorm ahju tagasi kuni juust sulanud. Kui pealmised kartulid ei taha eriti pehmeneda, tasub juust natuke varem peale raputada, sest sooja juustu-teki all on neil natukene mõnusam küpseda. Kuid siis tuleb vormil hoolikalt silm peal hoida!
Söönuks saab neli näljast inimest!



***

Lihtne, toitev ja hämmastavalt maitsev vorm, millest saavad söönuks nii näljased mehed kui ka peenutsev taimetoitlane (kui jätta osale vormist sink vahele panemata ja asendada paksema kihi köögiviljade või hoopis näiteks seentega). =)

Juuresolev pilt pole just suurem asi (sai südaöösel suvaliselt lauda klõpsitud) kuid illustreerib suurepäraselt kui kärmelt suudavad vormi hävitada vaid 2 suud!