Õhuline, kerge ja väga maitsev rabarbrikook. Kaob su taldrikult kui tuul. ;)
25 g võid
0,75 dl suhkrut
2 munakollast
0,75-1 dl maitsestamata jogurtit
1 tl kardemoni
1,5 dl jahu
0,25 tl soodat
0,25 tl küpsetuspulbrit
2-3 korralikku rabarbrivart
5 spl suhkrut
0,5-1 tl kaneeli
3 munavalget
1,25 dl suhkrut
1 tl vanillit
Mikserda toasoe või ja suhkur ühtlaseks. Vahusta ükshaaval hulka ka munakollased ning lõpuks jogurt ja kardemon. Sega jahu sooda ja küpsetuspulbriga ning sõelu taigna peale. Sega kogu kupatus põhjalikult läbi (kui tundub väga kuiv ja sitke, lisa törtsuke jogurtit) ning kalla ta võitatud koogivormi. Silu pealt ühtlaseks ja küpseta 180-kraadises ahjus 10-15 minutit, kuni pealt kuldne ja keskele pistetud hambaork väljub puhtana. Välja võttes keera ahju kuumus 140-kraadiseks!
Samal ajal kui põhi ahjus, koori ja tükelda rabarberid väikesteks tükkideks ja pane koos suhkru ja kaneeliga potti. Hauta neid mõõdukal kuumusel, kuni pehmenenud. Võta enda ette nüüdseks juba küpsenud põhi ning tõsta sellele niisutamiseks supilusikaga natuke rabarberite põhja tekkinud vedelikku (nii, et kõik saaks natuke kaetud, aga ka poti põhja jääks veel midagi alles). Tõsta sinna peale ka rabarbritükid.
Vahusta munavalged suures kausis kohevaks. Seejärel lisa vähehaaval suhkrut ja vanilli, kuni saad tugeva ja läikiva vahu, mis kaussi kallutades paigal püsib. Tõsta see omakorda rabarberitele ning pista kogu kupatus ahju. Küpseta u 15 minutit, kuni besee pealt kergelt kuldne. Lase koogil enne vormist eemaldamist ja söömist täielikult jahtuda.
***
Eks see kevad selline vastuoluline aeg ole. Ühelt poolt toimub väljas nii palju uut ja huvitavat. Tekib rohelus puudele, tänavatele elu ning paistab taas päike. Taimed nõuavad istutamist ning mitmed juba korjamistki. Ometi on see (üli)õpilastele aasta õppetöö rohkeim aeg. Tulevad karmid eksamid ning semestri lõpu kontrolltööd, mis sind kõige selle värvirohkuse keskel tuppa õpikute taha ahendavad (või on asi ainult arstiteaduskonnas?). Nõnda jääbki üle vaid igatsevalt aknast välja vaadata ning loota, et suvi tuleb sama ilus kui tärkav kevad. Seega, kuna olen pidanud loobima kevade välimisest nautimisest, üritan temast lepituseks vähemals seesmiselt osa saada. Ja miski ei ütle "KEVAD" paremini kui hapukas ja vitamiinide rohke rabarber.
See siis tegelikult minu 4. rabarberi küpsetis sel hooajal. Kuna aga üritan niigi vähendada oma interneti-tunde, olen jätnud vähem huvitavamad (või juba eelnevalt mainitud) eksemplarid siia kirjutamata. Seda kooki aga pidin jagama! Sest olgugi, et ma endiselt usun, et rabarberi parim kaaslane on kohupiim, oli see kook niivõrd mõnus, kevadiselt kerge ja natuke eriline. Ja olgugi, et ta on "kerge" ka oma rasvasuse poolest (mille ta teeb tasa ohtra suhkruga muidugi), ei mõju ta kindlasti niimoodi. Sest mahlaga niisutatud põhi jäi täpselt parajalt niiske ja pehme. Kõige parem iseloomustav sõna, mis talle leiutada suutsin ongi "pilveline". Ja pean piinlikkusega tõdema, et suutsin praktiliselt kogu koogi üksinda hävitada.
Põhja retsepti leidsin ja poolitasin Köögitoimkonna blogist. Kõik muu sündis käigu pealt.
0,75 dl suhkrut
2 munakollast
0,75-1 dl maitsestamata jogurtit
1 tl kardemoni
1,5 dl jahu
0,25 tl soodat
0,25 tl küpsetuspulbrit
2-3 korralikku rabarbrivart
5 spl suhkrut
0,5-1 tl kaneeli
3 munavalget
1,25 dl suhkrut
1 tl vanillit
Mikserda toasoe või ja suhkur ühtlaseks. Vahusta ükshaaval hulka ka munakollased ning lõpuks jogurt ja kardemon. Sega jahu sooda ja küpsetuspulbriga ning sõelu taigna peale. Sega kogu kupatus põhjalikult läbi (kui tundub väga kuiv ja sitke, lisa törtsuke jogurtit) ning kalla ta võitatud koogivormi. Silu pealt ühtlaseks ja küpseta 180-kraadises ahjus 10-15 minutit, kuni pealt kuldne ja keskele pistetud hambaork väljub puhtana. Välja võttes keera ahju kuumus 140-kraadiseks!
Samal ajal kui põhi ahjus, koori ja tükelda rabarberid väikesteks tükkideks ja pane koos suhkru ja kaneeliga potti. Hauta neid mõõdukal kuumusel, kuni pehmenenud. Võta enda ette nüüdseks juba küpsenud põhi ning tõsta sellele niisutamiseks supilusikaga natuke rabarberite põhja tekkinud vedelikku (nii, et kõik saaks natuke kaetud, aga ka poti põhja jääks veel midagi alles). Tõsta sinna peale ka rabarbritükid.
Vahusta munavalged suures kausis kohevaks. Seejärel lisa vähehaaval suhkrut ja vanilli, kuni saad tugeva ja läikiva vahu, mis kaussi kallutades paigal püsib. Tõsta see omakorda rabarberitele ning pista kogu kupatus ahju. Küpseta u 15 minutit, kuni besee pealt kergelt kuldne. Lase koogil enne vormist eemaldamist ja söömist täielikult jahtuda.
***
Eks see kevad selline vastuoluline aeg ole. Ühelt poolt toimub väljas nii palju uut ja huvitavat. Tekib rohelus puudele, tänavatele elu ning paistab taas päike. Taimed nõuavad istutamist ning mitmed juba korjamistki. Ometi on see (üli)õpilastele aasta õppetöö rohkeim aeg. Tulevad karmid eksamid ning semestri lõpu kontrolltööd, mis sind kõige selle värvirohkuse keskel tuppa õpikute taha ahendavad (või on asi ainult arstiteaduskonnas?). Nõnda jääbki üle vaid igatsevalt aknast välja vaadata ning loota, et suvi tuleb sama ilus kui tärkav kevad. Seega, kuna olen pidanud loobima kevade välimisest nautimisest, üritan temast lepituseks vähemals seesmiselt osa saada. Ja miski ei ütle "KEVAD" paremini kui hapukas ja vitamiinide rohke rabarber.
See siis tegelikult minu 4. rabarberi küpsetis sel hooajal. Kuna aga üritan niigi vähendada oma interneti-tunde, olen jätnud vähem huvitavamad (või juba eelnevalt mainitud) eksemplarid siia kirjutamata. Seda kooki aga pidin jagama! Sest olgugi, et ma endiselt usun, et rabarberi parim kaaslane on kohupiim, oli see kook niivõrd mõnus, kevadiselt kerge ja natuke eriline. Ja olgugi, et ta on "kerge" ka oma rasvasuse poolest (mille ta teeb tasa ohtra suhkruga muidugi), ei mõju ta kindlasti niimoodi. Sest mahlaga niisutatud põhi jäi täpselt parajalt niiske ja pehme. Kõige parem iseloomustav sõna, mis talle leiutada suutsin ongi "pilveline". Ja pean piinlikkusega tõdema, et suutsin praktiliselt kogu koogi üksinda hävitada.
Põhja retsepti leidsin ja poolitasin Köögitoimkonna blogist. Kõik muu sündis käigu pealt.
No comments:
Post a Comment