Donuts-muffinid

Seest mõnusalt pehmed, pealt krõbeda suhkrukoorikuga kaetud muffinivormis valminud saiakesed.

Koostis:

1 suur muna
1,5 dl suhkrut
3,5 dl jahu
2 tl küpsetuspulbrit
1 tl vanillit
0,25 tl soola
0,25 tl muskaati
0,6 dl õli
1,75 dl piima

50 g võid
u 1 dl suhkrut
2 tl kaneeli

Valmistamine:
Sega omavahel kuivained - jahu, küpsetuspulber, maitseained. Eraldi suuremas kausis mikserda muna ja suhkur kohevaks vahuks. Vala peale kuivained ja sega ühtlaseks. Lisa ka õli ja piim ning sega veelkord korralikult läbi. Jaota tainas võrdselt võitatud (soovitatavalt mini-)muffinivormide vahel ära ning küpseta 175-kraadises ahjus u 15 min, kuni keskele torgatud hambaork väljub puhtana.

Samal ajal kui koogikesed küpsevad sulata mikros või. Sega kõrgemate äärtega taldrikul ka suhkur ja kaneel. Peale muffinite valmimist lase neil minutike jahtuda. Seejärel pintselda iga muffin võiga ning veereta teda üleni suhkrusegus. Naudi jahtunult tassi teega. :)

***

Tegelikult ootab mul praegu ei rohkem ega vähem kui 4 läbi proovitud ning pildistatud retsepti postitamist (olen muidugi hoopis rohkem vahepeal katsetanud, aga üldiselt üritan siia mitte panna retsepte, millel pole pilti, või mis lihtsalt ei avaldanud erilist muljet). Nende puhul ma lihtsalt ei suutnud kauem oodata ja pidin kohe jagama. Sai ka mitu päeva hoogu kogutud nende tegemiseks. Pidevalt otsisin mõnda ettekäänet, et neid kuskile/kellegile viia. Lõpuks otsustasin nad omaenda mõnuks (vähendades kogust poole võrra) valmistada ning ei kahetse absoluutselt. Erinevalt tavapärasest, arvan, et poole pannitäie muffinite hävitamine ei valmista mulle mingeid raskusi.

Natuke siis nende olemusest. Nimi viitab neile kui muffinitele. Tegelikult ma neid ise sellesse kategooriasse ei paneks. Tõsi, neid küpsetatakse muffinivormides, kuid oma teguviisilt on nad hoopis teised. Esiteks, ei kehti seal reeglit "segada võimalikult vähe", ei tule eelnevalt omavahel kombineerida kuiv- ja märgained ning kasutatakse või asemel õli. Lõpptulemus on natuke tihkem tavapärastest muffinitest ning ka nende "mütsid" ei moodusta kõva koorikut. Ideaalne konkreetseks otstarbeks.

Ega selle retsepti juures midagi väga erilist polegi. Ka komponendid on mõnusalt lihtsad - leidusid ka minu praktiliselt tühjas külmkapis. Samas see lihtsus ongi asja võlu. Meenutavad mingil määral lapsepõlve. Kui kõige paremad küpsetised ei pidanudki olema keeruliste nimede ja eksootiliste koostisosadega. Piisas sellest, et asi oli parajalt magus, värske ning südamega tehtud. Tervislikum, odavam ja minuarust ka maitsvam versioon vanadest headest pontšikutest/sõõrikutest. Mõnus laupäevane maius.

Retsepti leidsin Buns In My Oven blogist.