Tagurpidi rabarbrikook

Kerge kardemoni hõnguga mõnusalt mahlane rabarbrikook.

25 g võid
1 dl fariinisuhkrut
300 g tükeldatud rabarbrit

100 g võid
1,5 dl suhkrut
2 muna
2,5 dl jahu
1 tl küpsetuspulbrit
1 tl vanillisuhkrut
0,5 tl kardemoni

Määri ühe 22 cm'se koogivormi või mitme väikese vormi küljed kergelt võiga ning jaota ülejäänud sellest 25 g'st ühtlaselt põhjale. Puista peale fariinisuhkur ning sellele omakorda tükeldatud rabarber.
Vahusta või suhkruga, lisa ükshaaval ka munad. Sega kuivained eelnevalt omavahel ning lisa nad muna-või segule. Sega võimalikult väheste liigutustega tainas läbi. Tõsta see vormi(desse), silu kergelt pealt ja küpseta 175-kraadise ahju alumises osas ca 30-35 min (või 10-15 min, kui teed väikestes vormides), kuni pealt kuldne ja keskelt väljub hambaork puhtana. Lase koogil veidi jahtuda ning keera ta (tagurpidi) taldrikule. Parim soojalt!

***

Meelespead pildil vist isegi ei anna mulle võimalustgi valetada, et tegin seda kooki eile. Ega ta nii polnudki, sest tegelikult on sellest möödunud nüüdseks rohkem kui kaks nädalat. Vahepeal aga saabus suur kuri sess, paar nädalat sai veedetud täieliku õppimisloomana (see ei olnud ilus vaatepilt, ausalt ka) ning viimasele eksamile lendas kohe otsa ka sünnipäev. Seega, kuna mina magasin rabarbrihooaja täiesti maha siis ma loodan, et keegi ei pahanda, et ma seda siin ühe postituse võrra pikendan. Järgmised tulevad juba suvisemad. :)

Kook oli täpselt see, mis ta paistab. Pealmise mahlase ja hapuka rabarbrite kihi alla jäi mõnusalt pehme keeks. Eriti hästi oleks ta sobinud vanillijäätisega, aga kuna minul seda kodus polnud, julgen kinnitada, et ta oli maitsev ka ilma selleta. Võib-olla mitte just mu uus lemmik, aga vääriline vaheldus küll. :) Ja kuna mul on igavane obsessioon mini-versioonis asjadega, tegin ka selle koogi hoopis muffinivormides (nende kätte saamine oli küll veidike raskendatud, aga mitte võimatu!).

Tundub, et kook pakkus huvi ka teistele isenditele, kuna pildistamise vältel käis seda mitmel korral uurimas kass Kusti. Kusti oli ühe õnnetu trauma järel pidanud käima väikesel operatsioonil, mis tõttu oli ta viimased päevad väga hädine olnud. Ei olnud mul südant teda sealt laualt alla ajada, kui ta oli ennast nii vaevaliselt sinna vedanud (tol hetkel olin õnnelik, et kass üldse midagi peale magamise teeb). Tegin siis ühe nö behind the scenes foto ka, mis küll ei sisalda kooki, aga läks mulle südamesse. :)

Retsept nami-namist.